Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas 20.12.2021. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse Soojaagu Talu OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Soojaagu Talu OÜ ja Maaelu Edendamise Sihtasutus laenulepingu, mille alusel sihtasutus laenas laenusaajale 20 000 eurot. Laenusaajal tekkis kohustus vastavalt lepingule maksegraafiku alusel sihtasutusele tagastada laenu põhiosa ja maksta intressi. Laenu tagatiseks seadis laenusaaja sihtasutuse kasuks kommertspandi 25 000 eurot. Laenusaaja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja laenu tagastamisega viivitusse kauemaks kui 90 kalendripäeva. Laenuandja ütles lepingu alates 01.03.2021. a üles, st laenulepingu viimane kehtivuse päev oli 28.02.2021. a. Laenusaaja ei likvideerinud võlgnevust ettenähtud tähtajaks, s.o 01.03.2021. a. 30.08.2021. a saatis sihtasutus Soojaagu Talu OÜ-le pankrotihoiatuse. Laenusaaja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ega teatanud ka tasumata jätmise põhjustest. Sihtasutusel on alust arvata, et võlgnik ei suuda tasuda võlgnevust ja selline suutmatus ei ole ajutine. Lepingu ülesütlemise seisuga on võlgnevuse suurus 20 893,99 eurot (põhivõlgnevus 20 000 eurot + intressid 893,99 eurot seisuga 28.02.2021. a). Seisuga 25.11.2021. a võlgneb Soojaagu Talu OÜ sihtasutusele kokku 22 165 eurot (põhiosa 20 000 eurot + intressid 893,99 eurot + viivis 1271 eurot). Avaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnikul on lisaks ka teisi võlausaldajaid, kelle nõudeid ta ei ole suutnud rahuldada. Maksuja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 14.12.2021. a maksuvõlg 6720 eurot ning tema suhtes on algatatud täitemenetlus võlgnevuse sisse nõudmiseks. Lisaks ei ole võlgnik alates

2019. a esitanud majandusaasta aruandeid, mistõttu puudub võimalus hinnata tema majanduslikku olukorda. Võlausaldaja on seisukohal, et ta on piisavalt põhistanud Soojaagu Talu OÜ maksejõuetuse ja võlausaldaja palub nimetada ajutine haldur, välja kuulutada Soojaagu Talu OÜ pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse määrusega 13.01.2022, määras deposiidimakse summas 1200 eurot ajutise pankrotihalduri kulude katteks. Deposiidimakse tasuti. Kohus leidis, et pankrotiavalduses märgitud asjaolud on aluseks PankrS § 15 lg 1 järgi, et nimetada ajutine pankrotihaldur. Ajutise halduri nimetamata jätmist tingivaid asjaolusid PankrS § 15 lg 3 järgi ei esine. Määrusega 15.03.2022 nimetas kohus Soojaagu Talu OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, milles andis ülevaate võlgniku vara ja kohustuste kohta. Võlgniku vara. Võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku asukohaks olev Soojaagu kinnistu kuulub kolmandale isikule alates juulist 2017. Seni oli kinnistu omanik Soojaagu Talu OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Alates 26.09.2016 on võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige Vxxxxx Txxx. Võlgniku põhitegevusala on „muu loomakasvatus“, võlgniku esindaja selgituse kohaselt tegeldi lihaveiste kasvatusega. Kinnistule asuti rajama loomahalli, milleks võeti võlausaldajalt laen mais 2017.a. Kinnistule on 17.04.2019 seatud hüpoteek MES kasuks summas 40 000 eurot, kuid see tagatis ei ole seotud pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega. Võlgniku vallasvaraks on kaubik FIAT DUCATO, millel puudub kehtiv liikluskindlustus, tehniline ülevaatus on kehtiv kuni 31.05.2018, sõidukile on seatud keelumärge kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt. Registrikanne peatatud 31.05.2020.a. Kuna sõiduk ei ole liikluses kasutatav alates aastast 2018, ei saa seda arvestada müügiväärtust omava pankrotivarana. Muud vallasvara ei ole haldur tuvastanud. Võlgnik on saanud võlausaldajalt laenu laenulepingu nr. 18F117 alusel tenthalli ja söötmisjootmis ning tarastusseadmete soetamiseks. Võlgnik on võlausaldajalt MES saadud laenu kasutanud suures osas (summas 14 324 eurot) vastavalt laenuandmise sihtotstarbele. Laenuraha arvel asuti rajama halli, mis hävis 2018.a. tormituultes. Säilinud metallosad, mida sai taastada või olid terveks jäänud, realiseeris võlgnik võlgade katteks. Võlgnikul puudub nii põhi- kui ka käibevara. Võlgniku rahalised vahendid. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku pangakontodel toimunut. SEB Panga kontol on tehingud toimunud perioodil 2017-2020.a, Luminor Bank kontol on tehingud toimunud aastatel 2017-2018.a. Juhatuse liige V.Txxx on andnud ettevõttele laenu hankijate arvete tasumiseks, laekumiste olemasolul on laekunut kasutatud juhatuse liikmele laenu tagastamiseks. Aktiivselt on toimunud maksete tasumine deebetkaardiga, mis vähemalt osaliselt ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega. Laenu tagastamine juhatuse liikmele on toimunud pidevalt ja puudub ülevaade, kui palju laenu oli tegelikult antud ja palju tagasi makstud. Samuti on kontolt võetud deebetkaardiga sularaha. Käibed ei ole olnud suured. Võlgnik on andnud ajutisele haldurile selgituse, et suurem osa raamatupidamisest on hävinud, mistõttu pole ajutisel halduril võimalik läbi viia täielikku finantskontrolli. Kassa kohta ei ole

ajutisele haldurile andmeid esitatud. Kuna algdokumendid puuduvad, siis on selle tehingud kontrollimatud. Võlgniku viimane raamatupidamisaruanne on koostatud 2018.aasta kohta, selle järgi debitoorsed nõuded bilansis puuduvad. Kokkuvõttes puudub võlgnikul igasugune vara, kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku kohustused. Võlgnikul Soojaagu Talu OÜ-l on kohustusi seisuga 05.04.2022 summas 33 630,34 eurot, mille hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue summas 22165 eurot. Võlausaldaja nõude tagamiseks oli seatud kommertspant võlgniku vallasvarale summas 25 000 eurot ja juhatuse liikme Vxxxxx Txxxx käendus summas 20 000 eurot. Kommertspandi alla kuuluvat vara võlgnikul ei ole, s.t. selle arvel ei ole võimalik võlgniku kohustust täita. Võlgnikule kuuluva vallasvara (näiteks tenthalli) kindlustamise kohta a andmed puuduvad. Pandiga tagamata kohustusi on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees summas 6720 eurot, lisandub intress, kokku summas 8115,66 eurot. Võlgnikule on esitatud korraldus maksuvõla tasumiseks juba oktoobris 2020.a. Veel on pandiga tagamata kohustused KREEDIX OÜ, OÜ Proinkasso ja OÜ Termet ees. Võlgnikul puuduvad töötajad, tööleping oli sõlmitud ühe töötajaga, see leping on lõpetatud. Kokku Soojaagu Talu OÜ kohustusi seisuga 05.04.2022 summas 33 630,34 eurot. Võlgniku kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated. Võlgnikul puudub majandustegevus, selleks vajalikud seadmed ja tööjõud. Puudub perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et on välja kujunenud võlgniku Soojaagu Talu OÜ alaline maksejõuetus. Maksejõuetus on tekkinud aastal 2019 ja kujunenud täielikult välja koos majandustegevuse lõppemisega. Maksejõuetuse üheks põhjuseks oli 2018.a sügisel toimunud tormikahjustuse tagajärjel osaliselt vara hävimine, samas leiab ajutine haldur, et üheks põhjuseks, miks võlgnik oma tegevuse lõpetas, võis olla PRIA tegevus (selle kohta võlgniku juhatuse liikme selgitused ja etteheited). Võlgniku juhatuse liige peab selleks ka asjaolu, et võlgnik jäi aastal 2019 ilma PRIA toetustest. Käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg.2 mõttes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku Soojaagu Talu OÜ alalise maksejõuetuse tõttu ei ole võlgnik võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus. Kujunenud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Vara tagasivõitmise alusena näeb ajutine haldur olukorda, kui võlgniku raamatupidamise kontrolli käigus selguksid tehingud, mida juhatuse liige ei ole sooritanud seoses majandustegevusega. Olukorras, kus suur osa äriühingu dokumentidest on hävinud (võlgniku esindaja selgitus), ei ole täieliku finantsanalüüsi teostamine võimalik. Käesoleval ajal puuduvad täieliku finantsanalüüsi tegemiseks ka rahalised vahendid. Muid selgeid tagasivõitmise aluseid ajutise halduri hinnangul kogutud tõendite alusel ei ole. Juhatuse liikme Vxxxxx Txxxx vastutuse aluseks saab olla asjaolu, et ta ei ole esitanud äriühingu pankrotiavaldust kohe pärast tegevuse lõppemist, samuti ei ole täitnud oma hoolsuskohustust, kuna jättis laenuandjale MES teatamata põhjused, miks ta ei ole suuteline oma laenukohustust täitma. Laenulepingu järgi on võlausaldaja MES laenu tagatiseks ka

juhatuse liikme Vxxxxx Txxxx käendus ja see on realiseeritav kohustuse täitmiseks. Võlgniku juhatuse liikme Vxxxxx Txxxx suhtes on aastal 2021 viidud läbi täitemenetlus, mille tulemusena on kohtutäituri poolt võõrandatud isikule kuulunud kinnisasi xxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxx vallas. Vxxxxx Txxx on OÜ Vimotex asutaja ja osanik (asutatud augustis 2020), temale kuuluvad äriühingu osad on kohtutäituri poolt seatud keelumärke alla. Seega puudub võlgnikul Soojaagu Talu OÜ vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikul tuleks tasuda deposiidimakse summas 3000 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas oma tasu arvestuse. Kohus määras 18.05.2022 Soojaagu Talu OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiidikontole makse tegemise võimaluse tähtajaga 1.juuni 2022. Kohtule ei ole esitatud andmeid deposiidimakse tegemise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid, on seisukohal, et võlgnik Soojaagu Talu OÜ on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhtumil on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse, milles põhjendab võlgniku maksejõuetuse: laenuleping on üles öeldud ja laenusaajal-võlgnikul on palutud kanda laenulepingust tulenev võlasumma 20 892,67 eurot hiljemalt 01.03.2021.a võlausaldaja kontole. Laenusaaja võlgnevust ei likvideerinud. 30.08.2021 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse koos ettepanekuga tasuda võlg 30.septembrist 2021. Laenusaaja võlga ei tasunud ega teatanud ka tasumata jätmise põhjustest. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole ikka võlga tasunud 10 päeva jooksul. Esineb PankrS § 10 lg.2 p.1 nimetatud maksejõuetuse alus. Lisaks sellele esineb PankrS § 1 lg.3 nimetatud maksejõuetuse alus. Ajutine pankrotihaldur on teinud kindlaks, et võlgnikul puudub igasugune vara, s..h. rahalised vahendid. Puuduvad ka debitoorsed nõuded. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 33 630,34 eurot. Võlgnikettevõte ei tegutse, tegevuse taastamine sellises majanduslikus olukorras – ilma tööjõu ja tootmisvahenditeta, aga ka realiseeritava äriplaanita- ei ole võimalik ja seega on ta maksejõuetu. Vara tagasivõitmise võimaluste ja juhatuse liikme vastutuse realiseerimise eelduseks on võlausaldajate sellekohane huvi, mida nad väljendavad, tehes deposiidimakse kohtu määratud summas ja ajaks. Võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama (deposiidimakset ei tehtud). Seetõttu ei saa asuda realiseerima hüpoteetilist võimalust tagasivõitmiseks või juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks.

Pankrotiseaduse § 29 sätestab: (1) Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. (2) Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. (3) Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku Soojaagu Talu OÜ pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg.1 alusel. Ajutisel halduril tuleb PankrS § 29 lg.8 alusel võlgnik ettevõte likvideerida, dokumentide hoidja määratakse ÄS § 219 lg.1, lg.2, lg.3 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur esitas 05.04.2022. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10 töötunni eest summas 1000,45 eurot, sellele lisandub käibemaks 200,09 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1200,54 eurot. Ajutise halduri tasu hõlmab ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid, s.h. bürookulusid, sidekulusid ja riigisiseseid reisikulusid. Tasu arvestamise aluseks on ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aeg. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, s.h. likvideerimiskohustust, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 100 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse (olles sellest märgatavalt väiksem). Ajutine haldur palub tema tasu maksmise määrata PankrS § 23 lg.6 alusel OÜ Civilex kasuks.

Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 1200,54 eurot, sellele lisandub käibemaks PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus on kontrollinud, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu välja maksta koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg.4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohtu deposiidikontole on makstud kohtu (maksekorraldus 21.01.2022.a. tl.32).

13.01.2022.a

määruse alusel

1200 eurot

PankrS § 23 lg.5 järgi hüvitatakse ajutise halduri tasu deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summa arvel kui selline summa on makstud. Käesoleval juhul jääb pankrotiavaldus rahuldamata selleks vahendite puudumise tõttu ja ajutise halduri tasu väljamaksmise määrab kohus kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel. PankrS § 11 lg.12 nimetatud avaldust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.