Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WWi ja EE määruskaebus XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (sünd. xx.xx.xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa ja vandeadvokaat Allar Jõks Puudutatud isik I WW (sünd xx.xx.xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Puudutatud isik II EE (sünd. xx.xx.xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Liis Aaaaaalaine ja vandeadvokaadid Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri Puudutatud isik III ZZ (sünd. xx.xx.xxxx) Puudutatud isik IV TT (sünd xx.xx.xxxx) Puudutatud isik V KK (sünd. xx.xx.xxxx) Puudutatud isikute seaduslik esindaja XX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a määrus muutmata ja WWi ja EE määruskaebus rahuldamata ja nende määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt WWi ja EE kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata ja tema määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.
3.Rahuldada WWi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mis seondub Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebemenetluse 1(15)
kuludega ja mõista välja XXlt WWi kasuks menetluskulud 2520 eurot. Välja mõista XXlt WWi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2520 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada osaliselt EE menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mis seondub Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebemenetluse kuludega ja mõista välja XXlt EE kasuks menetluskulud 3690 eurot. Välja mõista XXlt EE kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3690 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Rahuldada osaliselt XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mis seondub Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebemenetluse kuludega ja mõista välja solidaarselt WWilt ja EElt XX kasuks menetluskulud 3861,87 eurot. Välja mõista solidaarselt WWilt ja EElt XX kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3861,87 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 19. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse YYi pärandi hoiumeetmete rakendamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt suri YY (pärandaja) 7. jaanuaril 2021. Kuna pärandaja oli Xxxxxxxxxxxxi kodanik, siis avanes pärand surma kuupäeval ja pärimismenetlus algatati Xxxxxxxxxxxxis Tttttttt notari poolt. Pärandajal puudub testament ja pärimismenetlust viiakse läbi Xxxxxxxxxxxxi seaduse alusel. Xxxxxxxxxxxxi seaduse alusel on pärandajal neli pärijat: abikaasa XX (avaldaja) ja pärandaja lapsed WW (puudutatud isik I), EE (puudutatud isik II) ja ZZ (puudutatud isik III). Avaldaja ja puudutatud isikud on Xxxxxxxxxxxxi kodanik ja viibivad alaliselt Xxxxxxxxxxxxis. VV on puudutatud isikute I ja II ema. Avaldajal on kaks alaealist last - TT (puudutatud isik IV) ja KK (puudutatud isik V), kes elasid enne surma pärandajaga koos ja nad on esitanud Xxxxxxxxxxxxi kohtule avalduse pärandaja ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramiseks ja selle 2(15)
väljamaksmiseks pärandvara arvelt. Sellest tulenevalt puudutab pärandvaraga seonduv puudutatud isikute IV ja V õigusi, s.o võimalust saada ülalpidamist pärandvara arvelt. Pärandajal on Eestis vara. Tal oli Eestis registreeritud OÜ Nnnnnnnn üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks (osamakse suurus 1500 eurot, 60%) ning teiseks osanikuks ja juhatuse liikmeks on VV (osamakse suurus 1000 eurot, 40%). OÜ Nnnnnnnn põhikiri ei keela ega piira osakute pärimist. OÜ Nnnnnnnn osakud suuruses 1500 eurot ehk 60% kuuluvad pärandaja pärandvara hulka. OÜ Nnnnnnnn on asutatud Xxxxxxxxxxxxis registreeritud äriühingu Rrrrrrrrr intellektuaalse omandi arendamiseks. OÜ Nnnnnnnn vara hulka kuulub üle 100 kaubamärgi, mille hulgas on näiteks CCCCCCC, BBBBBBBB, Ccccccc, GGGGGGGGG jne. OÜ-l Nnnnnnnn on üks töötaja ja viimaste aastate käive on olnud umbes 100 000 eurot kvartalis ja müügitulu oli 2020. aastal 152 489 eurot. Pärandaja oli Eestis registreeritud OÜ BBBBBBB üheks osanikuks (osamakse suurus 1125 eurot, 45 %). Pärandaja oli OÜ BBBBBBB osaniku Rrrrrrrrr osanikuks (osamakse suurus RUB 6000, 60%). Pärandaja oli Sssssssss osanikuks (osamakse suurus RUB 6200, 62%). OÜ BBBBBBB põhikiri ei keela ega piira osakute pärimist. OÜ BBBBBBB osakud suuruses 1125 eurot kuuluvad pärandaja pärandvara hulka. OÜ BBBBBBB on eeeeeeet tootev ettevõte, mis on asutatud 2014. aastal. Xxxxxxxxxxxxis on pooleli kohtumenetlused seoses seal paikneva pärandavaraga, mistõttu ei ole võimalik väljastada pärijatele pärimistunnistust ja sellest tulenevalt ei ole võimalik Eestis pärijaid (avaldajat ja puudutatud isikuid I, II ja III) kanda äriregistrisse äriühingute OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB omanikena. Kuna avaldajale ja puudutatud isikutele I, II ja III peab pärimismenetluse tulemusel üle minema 60% OÜ Nnnnnnnn osakutest (EUR 1500) ja 45% OÜ BBBBBBB osakutest (EUR 1125) ning lisaks kontroll 5% EUROBIO osakute üle Xxxxxxxxxxxxis registreeritud äriühingute pärimise kaudu, siis kuni pärimismenetluse lõpuni puudub pärijatel võimalus osakutest tulenevate õiguste teostamiseks ning see seab ohtu pärandvara säilimise, sh võib see kaasa tuua Eestis paikneva pärandvara, s.o OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn osakutest tulenevate õiguste väärtuse olulise vähenemise. Eesti-Aaaaaa õigusabilepingu art 46 kohaselt on Eesti riigil kohustus rakendada pärandvara hoiumeetmeid juhul, kui Xxxxxxxxxxxxi kodaniku vara paikneb Eesti territooriumil. OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn osakutest tulenevad õigused on pärandvaraks, mille praeguses väärtuses säilitamiseks on vajalik rakendada hoiumeetmeid pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 2 pde 1 ja 2 tähenduses. Juhul, kui osakutest tulenevatele õigustele hoiumeetmeid ei rakendata, siis on oht, et osakutest tulenevate õiguste ulatus ja pärandvara väärtus väheneb ja seeläbi kahjustatakse pärijate omandiõigust. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadus on tingitud ühelt poolt sellest, et pärijad ei ole teada PärS § 110 lg 1 p 1 mõttes ja teisalt sellest, et pärijad ei viibi pärandvara asukohas (PärS § 110 lg 1 p 2). Olukorra eripära seisneb selles, et notar on pärimismenetluse algatamise teates pärijad ära märkinud ja pärijad on teada, kuid pärijate õigusjärglus (pärijatele langev pärandi osa) tehakse kindlaks alles pärimistunnistuses. Kuigi OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn, Rrrrrrrrr ja Sssssssss osakuid ei ole võimalik pärijatele üle kanda enne pärimistunnistuse väljastamist, siis sellele vaatamata on vastu võetud otsuseid, mis ei pruugi olla pärandvara huvides ja millega võib kaasneda pärandvara väärtuse vähenemine. Seda tõendab asjaolu, et OÜ BBBBBBB osanikud (sh Sssssssss), kellega oli esindatud 52% häältest, määrasid VV juhatusse osanike 3. veebruari 2021 erakorralisel koosolekul, s.o vahetult pärast pärandaja surma. Arvestades, et VV valiti juhatusse 52% häälteenamusega, millest 2% olid 3(15)
Sssssssss hääled ja Sssssssss kuulub pärandvara hulka ning Sssssssss on peremehetu vara sarnaselt OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn pärijatele langevas osas, siis tekib küsimus, kelle tahet Sssssssss VVt juhatusse valides teostas ja kas see on pärandavara huvides. Kuna VV on OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn vähemusosanik, siis ilmselt tegutseb ta eelkõige enda huvides. Sellest tulenevalt on võimalik, et VV teeb OÜ BBBBBBB ja OÜ Nnnnnnnn juhatuse liikmena selliseid tehinguid, mis on tema enda huvides ja mitte äriühingute (sh pärijate) huvides. Näiteks on võimalik võõrandada või koormata OÜ Nnnnnnnn kaubamärke ja OÜ BBBBBBB kinnistuid ning tütarühinguid.
1.2.Avaldaja palus pärandavara hooldajaks määrata MMi, mis hõlmab mh pärandvaraga seotud järgmiste õiguste ja kohustuste heaperemehelikku täitmist: tema kandmist OÜ BBBBBBB osanike nimekirja YY EUR 1500 osamakse ulatuses pärandvara hooldajana; tema kandmist OÜ Nnnnnnnn osanike nimekirja YY EUR 1125 osamakse ulatuses pärandvara hooldajana; tema määramist OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB juhatuse liikmeks YY pärandvara hooldajana. Vajalik on pärandvarasse kuuluvate Eesti äriühingute osaluste ülekandmine pärandvara hooldaja nimele kuni pärimistunnistuse väljastamiseni. Arvestades, et pärandvara (osaühingute osakute) väärtus sõltub sellest, kas OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB varasid (kinnisvara, kaubamärgid) võõrandatakse või koormatakse, siis on hädavajalik keelata nende osaühingute varade hulka kuuluva kinnisvara ja kaubamärkide käsutamine kuni pärimistunnistuse väljastamiseni. Arvestades, et OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB juhatuse liikmeks on vähemusosanik VV ning on alust arvata, et ta ei tegutse osaühingute (sh pärandvara) huvides, siis palub avaldaja keelata nende osaühingute juhatusel igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise ilma pärandvara hooldaja nõusolekuta. Igapäevasest majandustegevusest väljuvateks tehinguteks on muuhulgas: põhivara ja muude varade võõrandamine ning muul viisil koormamine suuremas väärtuses kui 100 000 eurot, sh OÜ BBBBBBB kinnistute ja OÜ Nnnnnnnn kaubamärkide võõrandamine ja muul viisil koormamine; kohustuste võtmine suuremas ulatuses kui 100 000 eurot; OÜ BBBBBBB tütarühingute Bbbbbbb UK Ltd ja Ooooooo Ltda osaluste võõrandamise ja muul viisil koormamise keelamine. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus võttis 23. septembri 2021. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse. Maakohus kaasas menetlusse WWi (puudutatud isik I), EE (puudutatud isik II), ZZ (puudutatud isik III), TT (puudutatud isik IV) ja KKi (puudutatud isik V). Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja rakendas YYi pärandvara suhtes pärandvara hoiumeetmeid. Maakohus määras pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamise. Maakohus otsustas määrata YYi Eestis asuva pärandvara hooldajaks MMi ja anda tema hooldusele YYi Eestis asuva pärandvara, sõltumata sellest, kelle käes ja kus see asub. Maakohus määras, et hooldajal on õigus tutvuda kõigi pärandvarasse puutuvate asjade, õiguste, kohustustega ja nende kohta käivate dokumentidega, sh saada teavet pärandvara kohta kõigilt isikutelt. YYi pärandvara hooldajana on YY õigus teostada OÜ Nnnnnnnn osast nimiväärtusega 1500 eurot ja OÜ BBBBBBB osast nimiväärtusega 1125 eurot tulenevaid osaniku õigusi ja kohustusi. Pärandvara hooldajal ei ole õigust ilma kohtu eelneva nõusolekuta otsustada osanikele väljamaksete tegemist.
2.1.Maakohus algatas menetluse YYi ühe seadusjärgse pärija XX avalduse alusel. Maakohus leidis, et pärandvara suhtes on vajalik kohaldada hoiumeetmeid. Avalduse kohaselt suri Xxxxxxxxxxxxi kodanik YY 7. jaanuaril 2021. Aaaaaamaal käimasolevate kohtumenetluste
4(15)
tõttu ei ole pärijatel võimalik asuda täitma pärandajale kuuluvate ettevõtete osalusest tulenevaid õigusi. Kõik pärijad asuvad Aaaaaamaal. Eesti-Aaaaaa õigusabilepingu art 46 lg 1 sätestab, et ühe lepingupoole organid rakendavad vastavalt oma seadusandlusele abinõusid teise lepingupoole kodaniku poolt jäetud, tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks. PärS § 110 lg 1 kohaselt võib kohus rakendada pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid mh juhul, kui pärija ei ole teada ja kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud või pärijad ei viibi pärandvara asukohas. PärS § 111 lg 1 kohaselt võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegu on eeldatavad pärijad teada, kuid kuna pärimistunnistust ei ole veel väljastatud, siis ei ole teada, kas kõik pärijad on ka pärandi vastu võtnud. Samuti viibivad kohtule teadaolevatel andmetel kõik pärijad Aaaaaamaal. Samas on hoiumeetmete rakendamine vajalik, et vältida pärandvara väärtuse vähenemist ja tagada selle heaperemehelik hooldus. Pärandaja Eestis asuv vara on hetkel hoolitsuseta. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p 1 ja 3 eeldused pärandi hoiumeetmete rakendamiseks. PärS § 110 lg 2 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärandi hoiumeetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada pärandvara heaperemehelik valitsemine ja säilimine. Avalduse kohaselt kuulub Eestis asuva pärandvara hulka OÜ Nnnnnnnn osa ja OÜ BBBBBBB osa, mis on seoses Aaaaaamaal pärimismenetluse viibimisega hoolitsuseta. Seetõttu on põhjendatud kohaldada pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamist ja määrata pärandvara valitsemiseks varale hooldaja, kellele kohus annab õiguse teostada mh osaühingute osalustest tulenevaid ja kohtu määratud õigusi ja kohustusi (PärS § 112). Maakohus selgitas, et hooldaja määramiseks ja sellega seotud õiguste tekkimiseks ei kanta pärandvara hooldajat äriregistrisse ega osanike nimekirja osa omanikuna. Seega ei ole vaja kohustada ka juhatust tegema vastavat kannet. Pärandi hooldaja õigused ja kohustused, sh pärandvaraks olevate osade hooldamisel, tekivad määruse pärandi hooldajale kättetoimetamisega (PärS § 586 lg 2) ja need ei sõltu kannete tegemisest. Pärandi hooldaja ei ole pärandvara omanik, vaid tegutseb selle eeldatavate omanike esindajana.
2.2.Maakohus määras pärandvara hooldajaks YYi. Maakohus leidis, et YYil on olemas nõuetekohased teadmised ja kogemused, et valitseda pärandvara, sh selle hulka kuuluvaid osaühingu osasid. Eestis asuva pärandvara koosseisu kuuluvad kahe osaühingu osalused, mistõttu annab kohus hooldajale õiguse teostada osast tulenevaid osaniku õigusi ja kohustusi. Pärandvara hooldajal ei ole õigust ilma kohtu eelneva nõusolekuta otsustada osanikele väljamaksete tegemist ega käsutada pärandvara hulka kuuluvat vara. Pärandvara käsutamiseks tuleb taotleda kohtu nõusolekut. Määruskaebus
3.Puudutatud isikud I ja II esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud täpsustasid määruskaebust 27. oktoobril 2021, märkides, et taotlevad maakohtu määruse tervikuna tühistamist või alternatiivselt YYi pärandvara hooldajaks määramise osas ja määrata pärandvara hooldajaks T. Saarma või alternatiivselt algatada YYi suhtes järelevalvemenetlus.
3.1.Kaebuse kohaselt pidas pärandvara hooldajaks määratud YY 8. oktoobril 2021 OÜ Nnnnnnnn osanike koosoleku, kus võttis vastu järgmised otsused: - kutsus BB juhatuse liikme kohalt tagasi; - lõpetas BB ja Nnnnnnnni vahel lepingulised suhted; 5(15)
-
valis juhatuse liikmeks YYi; kohustas BBt andma YYile üle OÜ Nnnnnnnn dokumendid.
YY ei esitanud OÜ Nnnnnnnn juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise nõuet ega teavitanud BBt koosoleku kokkukutsumisest. BBt ei teavitatud osanike otsuse tegemisest ka osanike koosoleku järgselt. BBle sai osanike otsuse tegemine teatavaks juhuslikult äriregistri vahendusel. YY esitas 8. oktoobril 2021 äriregistrile kandeavalduse ja YY kanti OÜ Nnnnnnnn juhatuse liikmena äriregistrisse ning kanne BB osas kustutati. 12. oktoobril 2021 pöördus YY OÜ Nnnnnnnni esindajana Swedbank AS-i poole ning eemaldas BB õigused pangatoimingute teostamiseks. YY uuendas pangas OÜ Nnnnnnnn andmeid, nõudis pangalt OÜ Nnnnnnnn arvelduskonto väljavõtte edastamist. YY on asunud aktiivselt tegutsema OÜ Nnnnnnnn juhatuse liikmena. YY on pärandvara hooldaja ametikohale sobimatu isik. YY ületas pärandvara hooldaja pädevuse piire, kui tegi osanike otsuse ja teostas Swedbank AS-is toiminguid, mis ei kuulu tema pädevusse. YY on olnud variisikuna juhatuse liige äriühingutes, mis vahetult pärast YYi juhatuse liikme volituste kehtimist pankrotistusid.
3.2.Puudutatud isikud I ja II leiavad, et puudub alus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti PärS § 111 lg-t 3, sest selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Avaldaja ei ole pärandi suhtes hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamiseks õigustatud isik ja ta ei ole tõendanud, et hoiumeetmete rakendamata jätmine ohustab avaldajale kuuluva nõude rahuldamist. Avaldaja jättis kohtule avaldamata, et enne TTi surma esitati Xxxxxxxxxxxxis avaldus TTi ja avaldaja abielu lahutamiseks. Eesti õiguse kohaselt ei ole avaldaja pärija ning avaldaja ei ole tõendanud, et ta on õigustatud pärima Xxxxxxxxxxxxi õiguse alusel.
3.3.Avaldaja ei ole tõendanud, et hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada avaldajale kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel (PärS § 111 lg 3). BB BBBBBBB-i juhatuse liikmeks valimine ei kujuta ohtu pärandvara säilimisele. Avaldaja ei ole välja toonud ega tõendanud väiteid, mille kohaselt oleks BB rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust või sõlminud BBBBBBB-i huvisid kahjustavaid tehinguid. Menetluse edasine käik
4.Puudutatud isikud I ja II esitasid 15. oktoobril 2021 maakohtule taotluse algatada YYi kui pärandvara hooldaja suhtes järelevalvemenetlus ja vabastada ta pärandvara hooldaja ametikohalt või alternatiivselt trahvida teda pärandvara hooldaja kohustuste rikkumise eest. Lisaks määruskaebuses väljatoodud asjaoludele märkisid puudutatud isikud järgmist. YY on ületanud oma pädevuse piire. YYil puudus õigus osanike koosoleku kokku kutsumiseks, sest ta ei olnud OÜ Nnnnnnnn juhatuse liige. Samuti puudus tal õigus kutsuda osanike koosolek kokku osanikuna. YY ei avaldanud juhatusele tahet osanike koosoleku kokku kutsumiseks. Sellega on rikutud ÄS § 171 lg-t 3. YY ei saanud olla osanike koosoleku kokkukutsumiseks õigustatud isik. Maakohus tegi Määruse
23.septembril 2021. Äärmisel juhul võiks ÄS § 171 lg-st 3 lähtuvalt tekkida YYile osanike
6(15)
koosoleku kokkukutsumise õigus alates 24. oktoobrist 2021, kuid YY pidas koosoleku juba 8. oktoobril 2021. YY on ületanud pärandvara hooldaja pädevuse piire. YY esitas äriregistri pidajale ebaõigeid andmeid. Osanike otsuses on viidatud, et koosolek kutsuti kokku põhikirja kohaselt. Põhikirja p 4.2.3 kohaselt teavitab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumisest seaduses ettenähtud korras ja viisil. YY on oluliselt rikkunud äriseadustikust tulenevat osanike koosoleku kokkukutsumise korda, kuid kinnitanud äriregistri pidajale vastupidist. Ebaõigete andmete esitamine on karistusseadustiku (KarS) § 281 kohaselt süüteona karistatav. YY ei ole pärandvara hooldajana usaldusväärne. Esineb oht, et YY teeb juhatuse liikmena tehinguid kolmandate isikutega. ÄS § 34 lg-st 2 tulenevalt on kolmandatel isikutel õigus eeldada, et YY on juhatuse liige.
5.YY selgitas 19. oktoobril 2021 kohtule esitatud vastuses, et nähes VV aktiivset käitumist kontrolli haaramisel OÜ-s BBBBBBB ja tehingute tegemisel OÜ Nnnnnnnn varaga kahjustaval viisil ning samal ajal hoidudes koostööst pärandavara hooldajaga, ei olnud YYil muud võimalust enda kohustuste täitmiseks, kui BB OÜ Nnnnnnnn juhatusest eemaldada. Peale hooldajaks määramist asus YY selgitama äriühingute olukorda ja ta sai infot, et äriühingute ainus juhatuse liige (kes on ühtlasi ka üks pärijatest) BB on asunud pärast pärandaja surma kahjustama pärandvara. Nimelt üritas OÜ Nnnnnnnn juhataja üles öelda kõik litsentsilepingud Cccccccga. Litsentsilepingute ülesütlemise tagajärjel seiskus Ccccccc tegevus. Selliste toimingute tagajärjel vähenes muu hulgas OÜ Nnnnnnnn (Ccccccc kaubamärkide omaniku) tulu ning ka pärandvara väärtus. Pärandvara hooldajale sai täiendavalt teatavaks, et OÜ Nnnnnnnn kaubamärkide ainulitsentse soovitakse võõrandada kolmandale isikule, kes on tõenäoliselt seotud VVga. Kaubamärkide võõrandamine ei ole OÜ Ggggg ega OÜ BBBBBBB ega Aaaaaamaal tegutseva Ccccccc kontserni kuuluvate ettevõtete huvides. Kolmandatele isikutele kaubamärkidega seotud õiguste loovutamine kahjustab oluliselt pärandvara. Selliselt on arusaadav, et juhatuse liige tegutseb äriühingu varade vähendamise ja väljaviimise eesmärgil, mistõttu tuli YYil kui hooldajal selle kaitseks sekkuda ning YY leiab, et see ongi peamine hooldaja kohustus säilitamaks pärandvara sellisena nagu see pärandaja surma hetkel ja hooldaja määramise hetkel oli. YY pidas pärandavara hooldajana vajalikuks kiiremas korras takistada OÜ Nnnnnnnn juhatuse liikme BB seadusevastast (ÄS § 187 lg 1) ja ühingut kahjustavat tegevust. Kuivõrd BB omavoliline tegevus oli juba nii kaugele läinud, et ühingu huvides kohustatud tegutsema juhatuse liige asus võõrandama ühingu tulu peamiseks allikaks ja varaks olevaid Ccccccc kaubamärke, siis BB pädevuste piiramine oli vajalik pärandvara säilimise tagamiseks. Kaubamärkide loovutamise tehingute tagasipööramine tulevikus oleks väga kulukas ja võib olla ka võimatu ülesanne.
6.Puudutatud isik I esitas 11. novembril 2021 maakohtule taotluse asendada pärandvara hooldaja YY uue pärandvara hooldajaga MMiga. Puudutatud isik tugineb juba varasemalt esitatud asjaoludele, märkides lisaks järgmist. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrusega asjas nr x-xx-xxxxx määrati OÜ-le Nnnnnnnn esialgse õiguskaitse korras juhatuse liikmeteks ühise esindusõigusega YY ja BB. Vaatamata sellele kohtumäärusele esitati TTle kui OÜ Nnnnnnnn teisele osanikule osanike otsuse eelnõu, millega YY üritas jälle kutsuda tagasi BB ja lugeda lõppenuks mistahes lepingulised suhted BB ja OÜ Nnnnnnnn vahel ning valida uueks juhatuse liikmeks YY.
7(15)
Lisaks eeltoodule on täiendavalt selgunud, et ajal, mil YY oli Nnnnnnnn OÜ juhatuse liige, on ta andnud tasuta kasutada Nnnnnnnn OÜ kaubamärke.
7.TT edastas 30. novembril 2021 maakohtule nõusoleku pärandavaja hooldajaks asumise osas. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja palus jätta puudutatud isikute I ja II määruskaebuse rahuldamata.
9.Puudutatud isikud IV ja V palusid jätta puudutatud isikute I ja II määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus vabastas 2. detsembri 2021. a määrusega YYi pärandvara hooldaja ametist ja määras pärandvara hooldajaks vandeadvokaat TTi. Maakohus selgitas, et käsitleb ka puudutatud isikute 15. oktoobri 2021 järelevalvemenetluse algatamise taotlust hoiumeetmete muutmise taotlusena TsMS § 586 lg 3 tähenduses. Maakohus leidis, et on selgunud, et YY ei ole sobiv isik hooldaja kohustusi täitma ja ta ei ole pärandvara nõuetekohaselt ja heaperemehelikult valitsenud. Kohus andis YYi hooldada pärandaja Eestis asuva pärandvara, s.o OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB osad. Kohus selgitas mh, et kohtul ei ole pärandvara hoiumeetmete rakendamise kaudu võimalik sekkuda äriühingu juhtimisse ega kolmandate isikute õigustesse. Pärandvara on osaühingu osad, mitte ühingu vara ja hooldajal on sellest tulenevalt õigus teostada pärandvara hulka kuuluvatest osalusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. YY sai kohtumääruse kätte 30. septembril 2021 ja kaheksa päeva hiljem, s.o 8. oktoobril 2021, võttis YY OÜ Nnnnnnnn enamusosaluse esindajana vastu otsuse senise juhatuse liikme BB tagasikutsumise kohta, tema ja ühinguvaheliste lepinguliste suhete lõpetamise kohta, iseenda juhatuse liikmeks valimise kohta ja BBlt dokumentide väljanõudmise kohta. Samal päeval tehti YYi avalduse alusel vastavad kanded ka äriregistris. See põhjustas OÜ Nnnnnnnn teise osaniku ja senise juhatuse liikme BB poolt hagi esitamise osaniku otsuse tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx). Samuti esitas BB esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas ja määras
13.oktoobril 2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras juhatuse ajutiseks liikmeks selle senise juhataja BB. Kohus andis YYile ja BBle menetluse ajaks ühise esindusõiguse. Kohus täiendas esialgse õiguskaitse määrust 21. oktoobril 2021 ja selgitas, et esialgse õiguskaitse korras määratud juhatuse liiget ei saa osanikud tagasi kutsuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehti kanne äriregistris 13. oktoobril 2021. YY edastas hoolimata sellest BBle 18. oktoobril 2021 teate osanike otsuse kokkukutsumise kohta, millega sooviti BB juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda. Maakohus leidis, et pärandi hooldajana osaühingu senise juhtimisstruktuuri ümberkorraldamine ei ole käsitletav olukorra kaardistamisena. BB on kuulunud OÜ Nnnnnnnn juhatusse alates selle asutamisest kevadel 2014. YY ei selgitanud aga seda, kuidas on tema poolt 8. oktoobril 2021 vastu võetud otsus kooskõlas seadusega. Nimelt ei tulene äriseadustikust osanikule õigust kutsuda kokku osanike üldkoosolek (välja arvatud juhul, kui juhatus sellest keeldub), samuti ei ole õigust võtta vastu otsuseid ilma teist osanikku otsuste tegemisest teavitamata. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Maakohus leidis, et pärandvara hooldaja tegevus on äriseadustiku regulatsiooni arvestades vähemalt küsitav. YY ei ole sellele selgitust andnud. Ta ei ole vastu vaielnud ka sellele, et ta korraldas koosoleku üksi, kasutades ära enamusosaniku positsiooni, ja võttis otsused vastu sellest teist osanikku teavitamata. YY ei 8(15)
toonud esile, et ta oleks BBt otsusest teavitanud ka pärast selle vastuvõtmist. Oma vastuses kohtu selgitusnõudele asus YY tegema etteheiteid TTle. Pärandvara hooldajal on pärandvara ohustamise olukorras kohustus tegutseda aga selleks saab kasutada üksnes seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Maakohus leidis, et PärS § 112 ei anna vara hooldajale vara omanikust endast ulatuslikumaid õigusi ega volitusi. Pärandi hooldaja ei saa õigustada enda tegevust või tegemata jätmist BB väidetavate rikkumistega. Juhul, kui osanik leiab, et ühingule on tekitatud kahju, tuleb selle hüvitamiseks või edasise kahju tekitamise vältimiseks kasutada ühinguõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Käesolevas asjas korraldab kohus üksnes pärandvara valitsemise. Kohus ei anna seega hinnangut YYi või avaldaja poolt esitatud mahukatele väidetele, selgitustele ja tõenditele selle kohta, et TT rikub juhatuse liikme kohustusi. Lisaks võttis YY 22. oktoobril 2021 vastu osanike otsuse (enamusosaniku häältega), millega kutsus tagasi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagi tagamise määrusega juhatuse liikmeks määratud TT. YYi teadis enne koosoleku kokku kutsumisest maakohtu määrusest. Igal juhul nähtusid need andmed äriregistrist. Maakohus leidis, et YY võib olla ka erapoolik. YY ei ole üles näidanud asjatundlikkust ühinguõiguslikes küsimustes, teadlikust õiguskaitsevahenditest ega oskust neid seaduses sätestatud nõudeid arvestades kasutada. Ta ei mõista pärandi hooldaja õigusi, kohustusi ja volitusi ega ole võimeline oma ülesandeid iseseisvalt täitma. YY ei ole sobiv isik hooldama pärandit, tal ei ole oletatavate pärijate usaldust, mis tingib konfliktse õhkkonna. Maakohus vabastas YYi ametist TsMS § 4772 lg 2 ja § 586 lg 3 ning PärS § 112 lg 2 teise lause alusel. Maakohus määras pärandvara uueks hooldajaks vandeadvokaat TTi. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas maakohtu 2. detsembri 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta puudutatud isikute I ja II taotluse rahuldamata. Avaldaja leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, et pärandvara hooldaja ei tohtinud sekkuda osaühingu juhtimisse. Maakohus määras pärandvara hooldaja pädevuse lähtudes PärS § 112 lg-st 3 ja andis YYile osaniku õigused ja kohustused. Kohus ei ole pärandvara hooldaja pädevust piiranud. Olukorras, kus pärandvaraks on osaühingu osad, peab pärandvara hooldaja seadusest tulenevalt tagama osade hariliku väärtuse säilimine. Osa harilik väärtus sõltub äriühingu majanduslikust seisust, mis sõltub omakord äriühingu juhatuse tööst ja on juhatuse pädevuses. Juhul, kui juhatus tahtlikult kahjustab osaühingu majandusliku seisu, siis ei saa pärandvara hooldaja jääda tegevusetuks ja lasta juhatusel kahjustada pärandvara. Pärandvara hooldaja küsis kohtult juhiseid, kuid kohus jättis kõik pärandvara hooldaja pöördumised tähelepanuta. Kohus asus seisukohale, et kohus ei pea hooldajale juhiseid andma. Avaldaja leiab, et pärandvara hooldaja ametist vabastamise eeldused ei ole täidetud. Pärandvara hooldaja on täitnud enda kohustusi heaperemehelikult hoides ära täiendava kahju tekkimise pärandvarale. Kohus tuvastas ebaõigesti, et äriühingut kahjustava juhatuse liikme käitumine tuleb jätta tähelepanuta ja rikkus ärakuulamiskohustust. Maakohus ei kuulanud pärandavara hooldajat ära. 9(15)
Juhatuse liikme VV pärandvara kahjustav tegevus ajendas pärandvara hooldaja äriühingu juhtimisse sekkuma ja pärandvara kaitsma täiendava kahju eest. Kohtu poolt määratud uus pärandvara hooldaja ei ole ennast seni juhatusse määranud ja ei ole selge, kas ta seda teeb. Tekkinud on olukord, kus osaühingu juhatusse jääb suure tõenäosusega ainsana OÜ-d Nnnnnnnn kahjustada sooviv juhatuse liige. See ei ole pärandvara huvides, sest osaühingu osakud kuuluvad pärandvara hulka. Pärandvara väärtus võib oluliselt väheneda, kui VV jääb üksinda OÜ Nnnnnnnn juhatusse ja lõpetab tuluallikaks olevad litsentsilepingud. Menetlusosaliste seisukohad
12.Puudutatud isik I palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
13.Puudutatud isik II palus jätta avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 23. septembri 2021. a määrus ja 2. detsembri 2021. a määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
16.Maakohus rakendas 23. septembri 2021. a määrusega pärandvara suhtes pärandvara hoiumeetmeid ja määras pärandvara hooldajaks MMi. Maakohus muutis 2. detsembri 2021. a määrusega pärandvara hoiumeetmeid ja vabastas YYi pärandvara hooldaja ametist ja määras uueks pärandvara hooldajaks vandeadvokaat TTi. Kolleegium lahendab maakohtu määruste peale esitatud määruskaebused ühe määrusega. Esmalt lahendab kolleegium maakohtu 23. septembri 2021. a määruse peale esitatud puudutatud isikute I ja II määruskaebuse (I), seejärel maakohtu 2. detsembri 2021. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebuse (II) ja lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
17.TsMS § 117 lg 1 järgi võib Eesti kohus Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Sama paragrahvi lg 2 järgi rakendab pärandi hoiumeetmeid pärandi avanemise koha järgne kohus. Kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus. PärS § 110 lg-s 1 on toodud loetelu juhtumitest, millal pärandvara hoiumeetmeid rakendatakse. PärS § 110 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi saab pärandvara hoiumeetmeid rakendada ka juhul, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 111 lg 2 järgi rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid ka omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 111 lg-st 1 tulenevalt on võimalik rakendada pärandi hoiumeetmeid üldjuhul niikaua, kui pärijad on pärandi vastu võtnud. 10(15)
Puudutatud isikud I ja II tuginevad määruskaebuses sellele, et pärandi hoiumeetmete rakendamiseks alust ei esinenud. Praegusel juhul kuuluvad Eestis oleva pärandavara hulka OÜ Nnnnnnnn osa nimiväärtusega 1500 eurot ja OÜ BBBBBBB osa nimiväärtusega 1125 eurot. Mõlema äriühingu asukoht on äriregistri kohaselt Eestis, Tallinnas. ÄS § 153 lg 1 kohaselt läheb osa osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Maakohus leidis, et pärandi hoiumeetmete rakendamine on vajalik, sest ei ole teada, kas kõik pärijad on pärandi vastu võtnud ning kohtule teadaolevalt viibivad kõik pärijad Aaaaaamaal. Maakohus selgitas, et ta rakendas pärandi hoiumeetmeid Eesti-Aaaaaa õigusabilepingu artikkel 46 lg 1 ja PärS § 110 lg 1 p 1 ja 3 ning § 111 lg 2 alusel (vt maakohtu määruse põhjenduste p 8 ja 20. oktoobri 2021 e-kiri). Kolleegium leiab, et maakohus võis omal algatusel pärandavara hoiumeetmeid PärS § 110 lg 1 p 1 ja 2 järgi rakendada, arvestades seda, et menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kes on pärijad ja praegusel juhul ei viibi eeldatavad pärijad pärandvara asukohas Eestis. Kõik eeldatavad pärijad elavad ja viibivad Xxxxxxxxxxxxis.
18.Maakohus määras pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamise. Selleks määras maakohus pärandvara hooldaja, kellele andis mh õiguse teostada OÜ Nnnnnnnn osast nimiväärtusega 1500 eurot ja OÜ BBBBBBB osast nimiväärtusega 1125 eurot tulenevaid osaniku õigusi ja kohustusi. Maakohus on kohaselt pärandvara hoiumeetmeid rakendanud. Eeltoodust tulenevalt ei esine alust puudutatud isikute I ja II määruskaebuse rahuldamiseks. II
19.Maakohus vabastas 2. detsembri 2021. a määrusega YYi pärandvara hooldaja ametist ja määras pärandvara hooldajaks vandeadvokaat TTi. Avaldaja leiab määruskaebuses, et pärandavara hooldaja ametist vabastamiseks alust ei esinenud. PärS § 112 lg 4 esimese lause kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib kohus hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Maakohus määras, et hooldajal on õigus tutvuda kõigi pärandvarasse puutuvate asjade, õiguste, kohustustega ja nende kohta käivate dokumentidega, sh saada teavet pärandvara kohta kõigilt isikutelt. Samuti määras maakohus, et pärandvara hooldajal on õigus teostada OÜ Nnnnnnnn osast nimiväärtusega 1500 eurot ja OÜ BBBBBBB osast nimiväärtusega 1125 eurot tulenevaid osaniku õigusi ja kohustusi. Maakohus leidis õigesti, et osaühingu juhatuse liikme staatus ei ole päritav. Pärandvaraks on osaühingu osad. Samuti selgitas maakohus, et kohus ei saa määrata pärandvara hooldajat osaühingu juhatuse liikmeks. Samuti ei ole võimalik piirata osaühingu teiste juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi ühingu juhtimisel ega arestida ühingule kuuluvat vara või õigusi. Kui pärandi hooldaja leiab, et ühingu juhatus ei tegutse ühingu huvides, tuleb pärandvara hooldajal eeldatavate pärijate õiguste ja huvide tagamiseks rakendada ühinguõiguslikke meetmeid. Eeltoodust nähtuvalt määras maakohus pärandvara hooldajale seoses pärandvarasse kuuluvate osaühingute osadega konkreetse ülesande, milleks oli õigus teostada pärandvarasse kuuluvate osaühingute osadest tulenevaid osaniku õigusi ja kohustusi. Pärandvara hooldaja valitsemisel olid osaühingute osad. Kolleegium selgitab, et juhatuse liikme ametisuhe lõpeb tema surmaga ning 11(15)
ametisuhtest tulenevad õigused ega kohustused ei lähe üle surnud isiku üld- ega eriõigusjärglastele. Lisaks pärandajale on OÜ Nnnnnnnn ja OÜ BBBBBBB juhatuse liikmeks VV. Seega ei muutunud osaühingud pärast pärandaja surma juhtimisvõimetuks. Osanike pädevus on sätestatud ÄS §-s 168. Peamine osanikuõigus seisneb osalemisõiguses, mille sisuks on anda oma hääl kas otsuse eelnõu poolt või vastu. Kokkuvõtvalt on osaniku juhtimisega seotud õigusteks järgmised õigused: - õigus osaleda osanike koosolekul ja otsuste vastuvõtmisel muul viisil (ÄS § 148 lg 5, 170 lg 3); - hääleõigus (ÄS § 148 lg 5, § 169); - õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta (ÄS § 166 lg 1); - õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1); - õigus vaidlustada osanike otsuseid (ÄS § 1771 lg-d 1 ja 2, § 178 lg-d 1 ja 3), samuti osaühingu nõukogu ja juhatuse otsuseid (ÄS § 322 lg-d 6 ja 7 koostoimes ÄS § 189 lg-ga 2, TsÜS § 38). Seadusest tulenevalt ei kuulu osanikuõiguste hulka õigus olla valitud juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmed valitakse ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 esimese lause järgi osanike otsusega ja osanike otsused võetakse vastu häälteenamusega (ÄS § 174 lg 1) (vt ka RKTKo asjas nr 2-17-10474/80 p 38). Pärandvara hooldaja enda juhatuse liikmeks määramisega võttis pärandi hooldaja üle igapäevase majandustegevuse korraldamise ja esindamise funktsiooni. Selliselt ei valitsenud hooldaja pärandavara nõuetekohaselt, ületades talle antud pädevuse piire, mistõttu esines alus hooldaja tema kohustustest vabastamiseks. Vastuseks avaldaja määruskaebuse väitele märgib kolleegium, et enne YYi pärandavara hooldaja ametist vabastamist määras maakohus 13. oktoobril 2021 YYile tähtaja selgitamaks kohtule pärandvara hooldajana seaduses sätestatud kohustuste täitmist ja kohustuste täitmisel tehtud toimingute sisu ja eesmärki. Seega kuulas maakohus YYi ära. YY esitas maakohtule vastuse 19. oktoobril 2021. Avaldaja ei ole vaidlustanud seda, et maakohtu määratud uus hooldaja TT on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt ei esine alust avaldaja määruskaebuse rahuldamiseks. III
20.Puudutatud isikute I ja II määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad nende määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
21.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9).
21.1.Arvestades menetluskulude jaotust, hindab ringkonnakohus puudutatud isikute I ja II menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mis tekkisid seoses avaldaja määruskaebusega. 12(15)
Puudutatud isikud I ja II on avaldaja määruskaebuse osas menetluses osalenud eraldi ja nendel on erinevad lepingulised esindajad.
21.2.Puudutatud isiku I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2520 eurot (koos käibemaksuga) kokku 15 tundi. Nimekirja kohaselt tegi puudutatud isiku I lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: kohtumääruse selgitamine ja analüüs 5 tundi, määruskaebuse selgitamine kliendile ja analüüs 5 tundi ning vastuse koostamine ja kohtunõuetele vastamine 5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eelnimetatud toimingud põhjendatud (15 tunni ulatuses). Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu 02.12.2021 määruse maht on 9 lk, avaldaja määruskaebuse sisuline maht on 17 lk; puudutatud isiku I vastuse sisuline maht on kokku 4 lk). Kliendiga suhtlemine on vajalik kohtule vastuse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti arvestab kolleegium sellega, et tegemist on keskmisest mahukama, kuid keskmise keerukusega õigusliku vaidlusega. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu suurus 168 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Puudutatud isiku I lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Puudutatud isiku I esindaja on vandeadvokaat. Samuti arvestab kolleegium, et tegemist on keskmisest mahukama, kuid keskmise keerukusega õigusliku vaidlusega. Maakohus otsustas pärandvara hoiumeetmete rakendamise, tuginedes mh Eesti-Aaaaaa õigusabilepingule, arvestades, et kõik eeldatavad pärijad elavad ja viibivad Xxxxxxxxxxxxis. Puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega 2520 eurot (15*168, sh käibemaks). Puudutatud isiku I taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.3.Puudutatud isiku II esitatud menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulud 5895 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 32,75 tundi. Nimekirja kohaselt tegid puudutatud isiku II lepingulised esindaja järgmisi toiminguid: tutvumine kohtumäärusega, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, edasise tegevuskava analüüs 3 tundi; tutvumine avaldaja määruskaebusega ja analüüs 2,5 tundi; kohtu kirjadega tutvumine, analüüs, määruskaebuse tagamise taotlusele vastuse koostamine 4,25 tundi; kohtu kirja ja menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumine, edasine tegevuskava 1 tund; määruskaebusele vastuse koostamine 2,25 tundi; WW vastusega tutvumine, selgitused kliendile 1,5 tundi; määruskaebusele vastuse koostamine 4,75 tundi; suhtlus kliendiga 0,5 tundi; määruskaebusele vastuse koostamine, suhtlus kliendiga 10,25 tundi; suhtlus kohtuga 0,25 tundi; kohtu kirjaga tutvumine 0,25 tundi; kohtunõudega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus kliendiga 2 tundi; avaldaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine 0,25 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eelnimetatud toimingud põhjendatud 20,5 tunni ulatuses ja põhjendamata 12,25 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu 02.12.2021 määruse maht 9 lk, avaldaja määruskaebuse sisuline maht on 17 lk; puudutatud isiku II vastuse sisuline maht on kokku 8 lk). Maakohtu määrusega tutvumine ja selle analüüs ning suhtlus kliendiga ja avaldaja määruskaebusega tutvumine on põhjendatud (5,5 tunni ulatuses); määruskaebusele vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga on põhjendatud 10 tunni ulatuses ja põhjendamata 7,25 tunni ulatuses; menetluskulude nimekirja koostamine ja 13(15)
tutvumine on põhjendatud 1 tunni ulatuses; ülejäänud toimingud (sh kohtu kirjadega tutvumine, suhtlus kliendi ja kohtuga) on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kolleegium arvestab sellega, et tegemist on keskmisest mahukama, kuid keskmise keerukusega õigusliku vaidlusega. Puudutatud isiku II lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 180 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Puudutatud isiku II lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Samuti arvestab kolleegium, et tegemist on keskmisest mahukama, kuid keskmise keerukusega õigusliku vaidlusega. Maakohus otsustas pärandvara hoiumeetmete rakendamise, tuginedes mh Eesti-Aaaaaa õigusabilepingule, arvestades, et kõik eeldatavad pärijad elavad ja viibivad Xxxxxxxxxxxxis. Puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega 3690 eurot (20,5*180). Ülejäänud osas jääb puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku II taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.4.Ringkonnakohus hindab avaldaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mis tekkisid seoses puudutatud isikute I ja II määruskaebusega. Puudutatud isikud I ja II esitasid 15.10.2021 ühise määruskaebuse. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikute esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulud 8630 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 42,3 tundi. Nimekirja kohaselt tegid avaldaja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: sisemine arutelu meeskonnaga seoses 15.10.2021 määruskaebusega, suhtlus kliendiga samal teemal 3,3 tundi, kliendile kirja koostamine (edasine strateegia) 0,4 tundi; määruskaebuse, selle täpsustuse ja tõendite esmane analüüs, suhtlus kliendiga, kohtupraktika analüüs, sisemine arutelu vastuse põhiargumentide ja struktuuri osas. 4,4 tundi; määruskaebusele vastuse koostamine, tõendite täiendav analüüs, sisemine arutelu, vastuse täiendamine ja täpsustamine, vastuse vormistamine ja keeleline korrektuur, allkirjastamine ja kohtule esitamine. 31,8 tundi; puudutatud isikute I ja II 18.11.2021 seisukoha analüüs, sisemine arutelu. 0,9 tundi, menetluskulude nimekirja ja taotluse koostamine 1,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eelnimetatud toimingud põhjendatud 20,6 tunni ulatuses (vandeadvokaat A. Jõksi tehtud toimingud 7 tunni ulatuses ja M. Agarmaa tehtud toimingud 13,6 tunni ulatuses) ja põhjendamata 21,7 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (puudutatud isikute I ja II määruskaebuse sisuline maht on 4 lk ja kaebusele lisatud tõendite maht 6 lk; 27.10.2021 esitatud määruskaebuse täpsustuse sisuline maht on 5 lk ja lisade maht 8 lk; avaldaja vastuse sisuline maht määruskaebusele on 9 lk ja lisatud tõendite maht 3 lk; puudutatud isikute I ja II 18.11.2021 seisukoha sisuline maht on 2,5 lk). Määruskaebuse arutelu ja kliendiga suhtlemine on põhjendatud (3,7 tunni ulatuses, sh A. Jõksi toimingud 3,3 tundi ja M. Agarmaa 0,4 tundi); määruskaebuse ja selle täpsustuse ning lisatud tõendite analüüs ja kaebusele vastuse koostamine 15 tundi (sh A. Jõksi toimingud 3,7 tundi ja M. Agarmaa 11,3 tundi); puudutatud isikute 18.11.2021 seisukohaga tutvumine 0,9 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu suurused on 320 eurot (A. Jõks) ja 181,02 eurot (M. Agarmaa) (ilma käibemaksuta). Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 10). Avaldaja lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele 14(15)
esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele; advokaat ja vandeadvokaat). Kolleegium leiab, et vandeadvokaat A. Jõksi tunnitasu suurus on põhjendatud 200 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) ja vandeadvokaadi abi M. Agarmaa tunnitasu suurus 181,02 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Seejuures arvestab kolleegium esindajate kvalifikatsiooni ja seda, et tegemist on keskmisest mahukama, kuid keskmise keerukusega õigusliku vaidlusega. Maakohus otsustas hagita menetluses pärandvara hoiumeetmete rakendamise, tuginedes mh Eesti-Aaaaaa õigusabilepingule, arvestades, et kõik eeldatavad pärijad elavad ja viibivad Xxxxxxxxxxxxis. Samuti analüüsis maakohus pärandavara hooldaja pädevust. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega 3861,87 eurot (7*200 ja 13,6*181,02). Ülejäänud osas jääb avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Avaldaja taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.