Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2025, tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-24-137771
Tsiviilasi
Adra Projekt OÜ hagi ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ vastu võla, viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2473,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Esindajad
Hageja: Adra Projekt OÜ (16477282, Xxx/1, Adra küla, Harju vald, Harju maakond) e-post: xxx; Esindaja: juhatuse liige A K
Menetluse liik
Kostja: ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ (16356070, Tartu mnt 84a, Tallinn), Esindaja: juhatuse liige P A, registrijärgne e-post: xxx Lihtmenetlus, ärakuulamine 29.08.2025, Tallinn, osales hageja esindaja A. K.
Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pooled sõlmisid 02.11.2022 lepingu, mille kohaselt valmistas hageja kostjale Xxx teenindushoone ehitusprojekti ja andis selle kostjale üle 08.03.2023 ja kostja pidi maksma tasu 1750 eurot. Kostja ei esitanud tehtud töö kohta pretensioone. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr 19 27.11.2023 ja kostja pidi tasu maksma vastavalt arvele 29.12.2023. Kostja ei ole tasu maksnud, hagejal on õigus saada viivist võlalt vastavalt arvele 0,05 % päevas. Kostja on kirjas võlga tunnistanud. Kostja võlg on 1750 eurot ja viivis on 20.10.2024 seisuga 20.10.2024 259 eurot (lisa 18). Pooled sõlmisid kirjavahetuse teel 28.08.2023-06.09.2023 lepingu, mille kohaselt valmistas hageja kostjale xxx elamu ehitusprojekti ja andis selle kostjale üle 24.11.2023 ja kostja pidi maksma tasu 3400 eurot. Kostja ei esitanud tehtud töö kohta pretensioone. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve 18 nr 24.11.2023 (lisa 10, 11, 15) ja kostja pidi tasu maksma vastavalt arvele 01.12.2023. Kostja maksis tasu 3000 eurot 24.11.2023 ja seisuga 09.12.2024 on võlg 400 eurot. Hagejal on õigus saada viivist võlalt vastavalt arvele 0,05 % päevas. Kostja on kirjas võlga tunnistanud. Viivis on 20.10.2024 seisuga 64,80 eurot (lisa 17). Hageja palus võla tasuda, kuid kostja pole seda teinud. Ühes vastuses on võla omaks võtnud (09.09.2024). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust 2150 eurot, viivist 323,8 eurot ja edaspidiselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2150 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vaidles hagile vastu, lepingute sõlmimine pole tõendatud, viivise kokkulepet pole. Hageja tööd olid ebakvaliteetsed, millega tekkis kahju. Kostjal on nõue hageja vastu.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseadus § 635 lõike 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 I lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 82 lg 7 1. lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et t ellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest
töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul, lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte seaduslike esindajate e-kirjavahetusega 02.11.22, 03.11.2022, et pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 8 lg 1, § 635 lg 1 järgi, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostjale Xxx teenindushoone ehitusprojekti ja kostja kohustus maksma hagejale tasu 1750 eurot (dtl 33, 36). Samuti kinnitab lepingu sõlmimist
kostja seadusliku esindaja P. A 01.03.2023, 07.03.2023 päringud hagejale projekti valmimise kohta (dtl 37, 38). Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga 08.03.2023, et andis kostjale projekti üle kooskõlas VÕS § 636 lg 1 1. lausega (dtl 39). Seega on hageja lepingust tulenevad kohustused VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg1, § 636 lg 1 1. lause järgi täitnud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega 27.11.2023, et palus kostjal maksta tasu tehtud töö eest 1750 eurot ning et makse tähtaeg oli 29.12.2023 (dtl 40, 55). Seega muutus töö eest tasu sissenõutavaks kooskõlas VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3 ja § 87 lg 1
VÕS § 113 lg 1 2. lause ja § 94 järgi. Viivis on seadusjärgses määras võlalt 400 eurot perioodi eest 02.12.202320.10.2024 (hagi esitamise aeg) 43,80 eurot. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et kostjal on tasumata hagejale tehtud tööde eest kokku 2150 eurot (1750+400). Nii on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise kohustust ja on samal ajal kohustuse täitmisega ka viivituses. Hageja põhivõla nõue on tõendatud ja põhjendatud, viivisenõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 635 lg 1, § 637 lg 1, 2, § 113 lg 1 2. lause järgi põhivõlga 2150 eurot ja 20.10.2024 seisuga viivist kokku 219,33 eurot. Hageja nõudis edaspidist viivist protsendina võlalt alates kohtuotsuse tegemist, mis on lubatav TsMS § 367 järgi. Nii tuleb kostjalt välja mõista viivist võlgnetavalt põhivõlalt alates 27.10.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuhagi ei esitanud (vt määrus 02.10.2025).
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, järgi riigilõiv. Hageja nõudis kostjalt kokku 2473,80 eurot (arvestamata edaspidiselt nõutavat viivist). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 2369,33 eurot (arvestamata edaspidiselt nõutavat viivist). Hagi kuulus rahuldamisele 95,8%. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud 95,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 4,2% ulatuses hageja kanda. Kohus märgib, et kostja pole kulude nimekirja esitanud (kiri 29.08.2025) ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja on tasunud lõivu kokku 385 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejale menetluskulude katteks 368,83 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.