Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kohustustest vabastamise menetluse ning määrati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. X esitas 29.12.2021 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik põhjendab oma taotlust asjaoluga, et ta on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ehk töötanud jätkuvalt samal ametikohal veidi suurenenud töötasuga. Võlgnik tunnistab, et ta pole suutnud täita enda pankrotimenetlusjärgseid kohustusi alati täiel määral, kuid see peab olema mõistlikult vabandatav arvestades tema tervislikku seisundit, vanust, tööturul kehtivaid tõekspidamisi (eakamaid ning haigemaid isikuid ei soovita üldjuhul palgata, mida saab pidada üldtuntud asjaoluks), ta ei ole ta kohtu eest enda sissetulekuid varjanud ega ole neid ka (põhjendamatult) vähendanud. On selgitanud, et kaubanduskeskuse kaupluses liigub ka sularaha mistõttu on saanud kas kõik või osaliselt palka sularahas. Asjakohased tõendid on selle kohta esitatud. Palgatõusuks pole võimalust olnud seoses COVID-19-ga. Kauplus, kus ta töötab, on olnud korduvalt suletud, nagu ka paljud teised kaubanduskeskused (need on üldtuntud asjaolud). On kohtu jaoks näidanud dokumentide põhjal ära, millised on olnud väljaminekud, st kuhu on tema sissetulekutest saadud raha kulunud. Võlgniku hinnangul pole kõnealuses olnud mingeid vastuolusid. On teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võimalustele. Võlausaldajaks ei ole enam AS Eesti Merelaevandus nõudega summas 18 079,11 eurot, sest see ühing (hilisema ärinimega AS Avaleris) on lõppenud ehk äriregistrist kustutatud 09.09.2009. Võlgnik leiab, et ta ei ole kohustusi rikkunud, käitunud süüliselt ning ta ei ole kahjustanud võlausaldajate huve. 30.05.2022 esitatud usaldusisiku aruande kohaselt võlgnik töötab alates 2016. aastast ettevõttes XXX xxx ja xxx. 14.03.2022 osales Eesti Töötukassa karjäärinõustamises. Karjäärinõustamise tulemusena leidis, et tööturu tingimustes on otstarbekas arendada arvuti kasutamise oskuseid ning teadmisi. 13.04.2022 osales Tallinna Majanduskoolis aset leidnud arvuti kasutamise baaskoolitusel. Enda tervisliku seisundi tõenduseks on lisatud perearsti tõend, ambulatoorsed epikriisid ja analüüsid ning patsiendiportaali väljavõte. Seisukohad tööturul osalemise osas ei ole 29.12.2021 esitatud aruandes väljendatud seisukohtadega võrreldes muutunud.

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ning Telia Eesti AS avaldasid, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäiturid Risto Sepp ja Kaire Põlts ning AS Eesti Merelaevandus (kustutatud) ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud kohtule kättesaadav ning esitanud kohtule usaldusisiku aruande perioodi 2017 – 2021 kohta. Võlgnik on alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesolevani töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud Maksu- ja Tolliameti nõude 3680 euro ulatuses, lisaks on nõue vähenenud 96,64 euro võrra aegumise tõttu ja Telia Eesti AS-ile nõude 84 euro ulatuses. Võlgnik on väitnud, et AS Eesti Merelaevandus ei ole enam võlausaldajaks, kuna ta on äriregistrist 09.09.2019 kustutatud. Kohtul puudub võimalus seisukoha võtmiseks, kuna puudub info, kas AS Eesti Merelaevandus on oma nõude edasi müünud või loovutanud või loobunud võlgnikult väljanõudmisest. Kohtule pole võlausaldaja oma seisukohta kogu menetluse ajal avaldanud. Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et kõige suurema nõudega võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõude suurus 71 518,81 eurot), kelle nõude katteks on võlgnik tasunud 3680 eurot, jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgniku 26.10.2021 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik alates 2016. aastat XXX-s xxx ja xxx ning tema töötasu on 584,35 (bruto) eurot kuus või vähemagi. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust (so töötasust) ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik teenib töötasu alammääras. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud, võlgniku töötasu on summas 584 eurot (2021) ja 654 eurot (2022) kuus ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud kokku 412,60-459,03 eurot kuus, so elukoht 152,60-219,03 eurot, toit 185 eurot, ravimid ca 75 eurot. Igakuised kulud kannab võlgnik, võlgnik elab pojale kuuluvas korteris, mille eest üüri tasuma ei pea. Võlgnik tasub kommunaalkulud. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras, arvestades siinjuures, et võlgnik elab üksi ja kannab kõik kulud üksi. Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt on võlgnik rahuldanud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid 3764 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste

piires. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda, minimaalset töötasu, ei ole võlgnikul olnud piisavalt likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi suuremas ulatuses tasuda. Kohus nõustub, et võlgniku tervislik seisund ei pruugi olla kõige parem ning näidatud sissetuleku suurus raskendavad võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.