Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hageja esitas 05.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse. Hageja esitas 05.01.2022 hagi, millega nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 183,51 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 20,42 euro, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ning sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise leping nr.530085, mille alusel tarbis kostja interneti- ja/või televisiooniteenuseid ning rentis seadmeid. Kostja ei ole tasunud arveid ega tagastanud hagejale seadmeid tähtaegselt. Hageja nõue koosneb tasumata arvetest ning tagastamata seadmete hüvitamise nõudest. Kohus võttis hagi 07.01.2022 lihtmenetlusse. Kostja vaidles 21.01.2022 vastuses hagile vastu väites, et arve nr 28909861 järgi oli võlasumma 51,51 eurot. Kostja leiab, et hagi on esitatud suuremas määras. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud kontrollima kostja maksevõimet. Ajal, mil leping sõlmiti, oli kostjal väike sissetulek ning seetõttu on kostja seisukohal, et antud leping on tühine TsÜS § 84 lg 1 järgi. Kostja vaidleb vastu ka lepingupunktidele 5.16 ja 5.18 ning leiab, et viivisemäär ei ole seaduslik. Hageja hinnangul on hageja poolt esitatud korrektne võlgnevuse nõue, mis on tõendatud lepingu ja arvetega. Kostja oma võlga tasunud ei ole. Hageja on oma seisukohas viidanud sellele, et kostja on lähtunud tarbijakrediidi lepingu tingimustest, kuid antud juhul on kostjaga sõlmitud seadmete kasutamise leping rendina ning seega ei oma kostja maksejõuetus antud juhul mingit tähtsust. Kostja viited viiviste arvestusele on asjakohatud, kuna hageja on nõudnud viiviseid seadusest tulenevas ulatuses põhivõlgnevuselt. Kohus teavitas pooli 03.05.2022 kirjaga, et menetleb asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt

17.05.2022. Hageja jääb oma hagiavalduse ning 08.02.2022 esitatud vastuse juurde ning palub hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja jääb varasemalt toodud seisukohtade juurde ning leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Esitatud nõue tuleneb 04.04.2019 sõlmitud lepingust (hagi lisa 1), mille alusel AS STV osutas kostjale sideteenuseid ning rentis seadmeid. Kostja jättis tasumata lepingu alusel temale esitatud arved nr 28564828, 28651550, 28738186, 28824201 ning mittetagastatud seadmete eest esitatud arve nr 28909861. Arvetes on kajastatud kuutasud sideteenuste kasutamise ja seadmete rendi kohta. Arvetes jooksvalt kajastatud võlgnevuse arvestus ühtib võla kogusumma arvestusega. Arves nr 28909861 on kajastatud tasunõue 132 eurot seadmete maksumuse hüvitamiseks seoses lepingu rikkumisega. Seadmete maksumus esitatud arvel vastab sõlmitud lepingus välja toodud tasudele. Nõutud põhivõla summa 183,51 eurot on eelnimetatuga tõendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,42 eurot. Hageja õigus viiviseid nõuda tuleneb sõlmitud lepingu üldtingimustest (hagi lisa 2). Vastavalt üldtingimuste punktile 5.16 on STV-l õigus nõuda Tarbijast Kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist seadusjärgses määras ning muudelt Klientidelt 0,1% tähtaegselt tasumata summast päevas, kui Klient ei ole Makset Maksetähtajaks tasunud. Hageja on põhjendatult nõudnud viivist summalt 183,51 eurot alates viimase arve sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra 8% aastas alusel (lisa 5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,42 eurot (183,51 x 508 päeva x 8% aastas). Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367 mõistab kohus välja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 06.01.2022 kuni põhinõude summas 183,51 eurot tasumiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kuni 30 eurot. Hageja nõuab vastavat hüvitist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hageja

oleks kostjale edastanud tasuta meeldetuletuse. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 100 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 405 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 405 eurot selgelt põhjendamatu. Tegemist on lihtmenetlusega ning tegemist ei ole keerulise vaidlusega. Hageja on kulutanud hagiavalduse koostamisele ning selle esitamisele 2h. Hageja esitatud hagiavaldus ei ole keerulise sisuga, nõude põhjendusi ning õiguslikke põhjendusi saab kasutada korduvalt muutes võlgniku andmeid, võla asjaolusid ning võla suurust. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatud ajakuluks antud toimingul puhul 1 h. Kostja vastus ei olnud sisuliselt keerukas, millega tutvumine ning millele vastamine oleks võtnud aega 1h. Kostja sisuline vastus oli 1 lk, hageja seisukoht ei sisaldanud uusi väiteid ega seisukohti. Kohus leiab, et antud toimingu peale kuluv mõistlik aeg on 0,5h. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). Arvestades sellega, et tegemist on tavapärase võlgnevuse väljamõistmise vaidlusega seoses maksmata arvetega ning poolte seisukohad ja vastused ei sisalda keerulisi õiguslikke põhjendusi, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot (maksekäsu avalduse esitamine 20 eurot + 2h õigusabitoiminguid tunnihinnaga 90 eurot). Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, seega tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 300 eurot (100 riigilõiv + 200 õigusabikulu). Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.