Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-22-105181

ASJAOLUD

Narva linn, Tallinna mnt 24 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas avalduse V L ja T N (edaspidi puudutatud isikud) vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna tõendi kohaselt registriosa x Narvas, xxx asuva korteriomandi omanikuks kantud T N ja V L, järelikult on nad ka KÜ Narva linn, Tallinna mnt 24 liikmed. Puudutatud isikud on Narvas, x asuva korteriomandi omanikud ning korteriühistu Narva linn, Tallinna mnt 24 liige, kuid ei täida nad ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Puudutatud isikutel võlg on 28.02.2022. a seisuga 657,19 eurot ja viivis 19,36 eurot. Puudutatud isikute võlg hakkas kasvama alates 2021. aasta aprillist. Kuni 28. veebruarini 2022 pole makseeid tehtud. Kuna korteriomand on puudutatud isikute ühisomandis, tuleb võlgnevus välja nõuda puudutatud isikutelt solidaarselt. Kuna puudutatud isik on rikkunud endale võetud rahalise kohustuse täitmise kohustust, on avaldajal õigus nõuda viivise maksmist. Seisuga 28.02.2022 on viivis19,36 eurot, mida kinnitab tõend. Viivise perioodi 01.03.2022 kuni 24.03.2022 eest on viiviserapordi kinnitusel 3,46 eurot. Kokku on viivis seisuga 24.03.2022 22,82 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole tasunud vajalikke summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis 0,022% päevas 657,19 eurolt alates 25.03.2022 kuni 657,19 euro võlgnevuse täieliku tasumiseni. Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikutelt solidaarselt Narva linn, Tallinna mnt 24 korteriühistule kasuks i)

võlg 657,19 eurot;

ii)

22,82 eurot viivist seisuga 24.03.2022;

iii)

tulevikus tekkiv viivis 0,022% päevas 657,19 eurolt alates 25.03.2022 kuni võla 657,19 euro täieliku tasumiseni avaldaja kasuks;

iv)

jätta menetluskulud puudutatud isikud kanda.

Puudutatud isikute seisukoht ja vastuväited Puudutatud isikud kohtule kirjalikke seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde ja palub avalduse rahuldada. Võlasumma kasvab. Avaldaja palub välja mõista võlgnikelt solidaarselt võla, viivise ja jooksev viivise avaldaja kasuks. Puudutatud isikud avalduse osas vastuväiteid ei esitanud ja teatasid, et on nõudega nõus, kuna puudutatud isikud kavatsevad korteri müüa.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-22-105181 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx, x, x. Puudutatud isikud on Narvas, xxx asuva korteriomandi omanikud ning korteriühistu Narva linn, Tallinna mnt 24 liige. Avalduse kohaselt ei täida puudutatud isikud ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Puudutatud isikud vastuväiteid võla nõudele esitanud ei ole. Kohtuistungil avaldasid puudutatud isikud, et nad on nõus avaldaja nõudega ja kohus saab nõuet rahuldada. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.e. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks (prügi väljavedu, maja ja tema juurde kuuluva krundi korrashoid, võimalike küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrivarustuse avariide likvideerimine, eraldised remondifondi, laenude kustutamine, töötasu jne). Maksete suuruse määramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri üldpinna suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumides. Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.f. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest, teenustasusid, mida tarbitakse maja üldiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaasivarustus jm). Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.g kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses erakorralised maksed, mis katavad edasilükkamatute remonditööde kulusid, kindlustamaks maja mõtteliste osade säilivust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et perioodil aprill 2021 kuni veebruar 2022 esitatud arved ning avalduses toodud

2-22-105181 maksmiste arvestuse alusel on avaldus põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 1 ja 4 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS§ 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna korteriomand on puudutatud isikute ühisomandis, tuleb võlgnevus välja nõuda puudutatud isikutelt solidaarselt. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse 680,01 eurot (s.o põhinõue 657,19 eurot ja viivis 22,82 eurot) ja viivise alates 25.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,022% päevas.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja õigusabikulud 175 eurot (120+55). Lisatud arve nr 01-04-22/01 kohaselt tasus avaldaja Osaühingule Infolex Plus avalduse koostamise eest 115 eurot ja dokumentide väljanõudmise eest 5 eurot, kokku 120 eurot. Lisatud arve nr 2022/35 kohaselt tasus avaldaja OÜ-le x istungil osalemise ja nõustamise eest 55 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud 120 eurot juriidilise abi kasutamise eest avalduse koostamiseks kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et avaldaja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav

2-22-105181 kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks olnud kohtumenetluses lepinguline esindaja. Avaldaja esitas kohtule avalduse oma seadusliku esindaja (juhatuse liige) vahendusel. Ka osales avaldaja kohtuistungil oma seadusliku esindaja (juhatuse liige) kaudu. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud 55 eurot nõustaja kasutamise eest kohtuistungil kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 2 II lause kohaselt ei hüvitada nõustaja kulusid. Kuigi TsMS § 144 p-s 1 nimetatakse ka nõustaja kulusid kohtuväliste kuludena, need § 175 lg 2 teise lause järgi ometigi sõltumata menetlustulemusest hüvitamisele ei kuulu. Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud 65 euro riigilõivu osas on avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 65 eurot menetluskulu.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.