lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14738/24

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 02.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-21-14738/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-14738

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-21-14738

Tsiviilasi

K. V. avaldus A. P. lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post: [email protected])

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi aeg

01.06.2022. a

RESOLUTSIOON

Kinnitada K. V. ja A. P. vahel 01.06.2022. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.A. P. on õigus kasutada xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat kõrvalhoonet ja viibida kinnistul, v.a. elumajas, iga kuu kahel laupäeval ja kahel pühapäeval kella 12.00 kuni 18.00. kuni kinnistu kaasomandi lõpetamiseni ja selle kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni.
2.K. V. viib elumajast kõrvalhoonesse A. P. väitel elumajas asuvad väikese elektripliidi ja veekeetja.
3.A. P. ei ole õigus kutsuda kinnistule kolmandaid isikuid, välja arvatud A. P. poeg ja tütred.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Antud ajavahemikul on A. P. õigus kasutada üksnes elumajas asuvat tualetti tänavapoolse välisukse kaudu.
5.A. P. ja temaga koos viibivad poeg ja tütred ei tohi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibimise ajal tülitada K. V. ega tema alaealisi lapsi, kes viibivad samal ajal

kinnistul ning A. P. hoidub K. V. suhtlemisest, v.a. kui suhtlemine on hädavajalik kinnistu kasutamisega seoses eksisteeriva probleemi lahendamiseks.

6.K. V. ei tohi A. P. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibimise ajal tülitada ning K. V. hoidub A. P. suhtlemisest, v.a. kui suhtlemine on hädavajalik kinnistu kasutamisega seoses eksisteeriva probleemi lahendamiseks.
7.A. P. ja K. V. hoiduvad tegudest, mis kahjustavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxx või sellel asuvate hoonete seisukorda.
8.A. P. teavitab K. V. lepingulisele esindajale vähemalt nädal aega ette, kui ta tuleb ära viima temale kuuluvad esemed, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning edastab ühtlasi ära viidavate esemete nimekirja.
9.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt soovivad pooled välistada määruskaebuse esitamise. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-14738 menetlus K. V. avalduses A. P. lähenemiskeelu kohaldamiseks. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K. V. esitas 20.09.2021. a kohtule avalduse A. P. avaldaja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja A. P. kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on pooleli avaldaja ja A. P. vaheline kaasomandi lõpetamise vaidlus. Kaasomandis olev kinnistu on avaldaja ja tema laste elukohaks. A. P. 2020. aasta juulist kinnistul ei ela. A. P. aga käib kinnistul, sh majas, suvalistel hetkedel, sellest ette teatamata, sisenedes ruumidesse, mis on avaldaja ja tema alaealiste laste isiklikus kasutuses. A. P. on tulnud majja ka alkoholijoobes ning kolmandate isikutega. Sellise tegevusega on A. P. rikkunud avaldaja ja tema laste eraelu puutumatust. Avaldajal ja tema lastel on hirm selle ees, et A. P. võib iga hetk nende koju sisse astuda ja teha mida tahes, mistõttu otsustas avaldaja pöörduda oma isikuõiguste kaitseks kohtu poole. Avaldaja taotles avalduses, et kohus keelaks A. P. läheneda avaldajale lähemale kui 10 meetrit ning keelaks A. P. siseneda avaldaja elukohaks olevale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja taotles avalduses ka, et kohus kohaldaks asjas esialgset õiguskaitset ja esialgse õiguskaitse abinõuna keelaks menetluse ajal A. P. siseneda avaldaja elukohaks olevale kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning keelaks A. P. avaldajale läheneda lähemale kui 5 meetrit.
2.Kohus jättis 21.09.2021. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
3.Kohus algatas K. V. avalduse alusel 23.09.2021. a määrusega hagita menetluse A. P. avaldaja suhtes lähenemiskeelu kohaldamise otsustamiseks.
4.03.11.2021. a kohtuistungil kuulas kohus avaldaja K. V. ja puudutatud isiku A. P. isiklikult ära. Menetlusosaliste taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis neile tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ning kompromissi sõlmimiseks. Menetlusosalised teatasid kohtule, et määratud tähtaja jooksul neil kompromissi sõlmida ei õnnestunud.
5.11.05.2022. a toimus uus kohtuistung, kus osales avaldaja koos oma lepingulise esindajaga ja puudutatud isiku lepinguline esindaja. Istungil arutati uuesti asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Menetlusosalised pidasid jätkuvalt võimalikuks leppida kompromissi korras kokku kinnistu kaasomandi kasutamise kord, kuid kõigis kokkuleppe tingimustes kokkulepet ei saavutatud. Kohus otsustas lükata asja arutamise edasi, et ka puudutatud isik veel kompromissi küsimuses isiklikult ära kuulata.
6.01.06.2022. a kohtuistungil osalesid nii avaldaja K. V. kui ka puudutatud isik A. P. isiklikult ning samuti nende lepingulised esindajad. Menetlusosalised pidasid läbirääkimisi, jõudsid kinnistu kaasomandi kasutamise korras kokkuleppele ning sõlmisid kirjaliku kompromissilepingu. Menetlusosalised taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldaja K. V. ja puudutatud isiku A. P. vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste isikuõiguste kaitseks abinõude rakendamise asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 477 lg 6 sätestab erisusena, et hagita menetluses võivad menetlusosalised sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on menetlusosalised kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise. TsMS § 661 lg 4 alusel, vastavalt osaliste kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on menetlusosalised kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad kummagi enda kanda. TsMS § 168 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja