Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Saue valla avaldus K. N. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri K. N. 20.05.2021. a. 03.01.2022. a tõestati notar Kristel Jänese poolt pärimistunnistus, mille alusel on Saue vald K. N. vara ainupärija. 15.03.2022. a koostati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e poolt pärandvara inventuuri käigus pärandvara nimekiri. Pärandvara inventuuri käigus on väljaselgitatud, et võlgniku vara on kokku 111,63 eurot, nõuded ja kohustused kokku on 179,08 eurot. Avaldaja leiab, et kuna pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega ning pärandvaras sisalduvast varast ei piisa pärandvara nõuete rahuldamiseks ning Saue Vallavalitsus pärijana ei ole nõus pärandvara nõuete rahuldamisega oma vara arvelt, siis on põhistatud pärandvara maksejõuetus. Tulenevalt eeltoodust taotleb avaldaja kohtult K. N. pärandvara pankroti väljakuulutamist. 08.4.2022. a nimetas kohus K. N. pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 179,08 eurot. Võlgniku pärandvara väärtus on 111,63 eurot, seega pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulekuks vahemikus 2019-2021 on olnud Töötukassa laekumised summades 235 kuni 446 eurot kuus. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud surm, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 810,75 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust kuulub pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks 810,75 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 654 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 654 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.