K. A.i hagi T. K.i vastu tahteavalduse asendamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. A. (isikukood xxxx), lepingulised esindajad advokaat Katrin Paulus ja advokaat Märt Mürk Kostja T. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Kohustada T. K.i (K.) (isikukood xxxx) andma nõusolek kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) võõrandamiseks R. R. (R.) (isikukood xxxx) müügisummaga 80 000 eurot.
3.Kohustada T. K.i andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on xxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on T. K. viidatud kinnistu ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse R. R. (isikukood xxxx).
4.Asendada T. K.i tahteavaldused võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid K. A. (hageja) ja T. K. (kostja) abielus ning vararežiimiks oli varaühisus. Abieluvarasse kuulus korter asukohaga xxxx. Kohtu 23.01.2019 otsusega lahutati poolte abielu ja 28.01.2019 määrusega jagati ühisvara. Kohtu 28.01.2019 määruse kohaselt jagatakse xxxx asuv korter selliselt, et kinnisasi müüakse hinnaga vähemalt 80 000,00 eurot. Saadud rahast makstakse ära laen Xxxx AS-i ees ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel. Pärast müüki kustutatakse ühishüpoteegid kinnisasjalt reg. nr-ga xxxx. Pooled kohustuvad andma vajalikud nõusolekud omanikukande muudatuste tegemiseks.
2.Hageja leidis korterile ostja, kuid kostja keeldub notarisse tulemast, et müügitehing lõpuni vormistada. Kohtutäitur on selgitanud, et kuna määruses puudub viide sundtäitmise algatamise õigusele, siis ei saa täitur midagi teha.
3.Hageja palub kohtul: kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) võõrandamiseks R. R. (R.) (isikukood xxxx) müügisummaga 80 000 eurot; kohustada kostjat andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on xxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kostja viidatud kinnistu ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse R. R. (isikukood xxxx). Samuti palub hageja asendada kostja tahteavaldused võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on ta üürnikku teavitanud, et korter läheb müüki. Kostja üritas korterit müüa, kuid hageja ei soovinud notarisse tulla. Kostja tahab korteri hagejalt ära osta, makstes hagejale hüvitise.
5.Kostja selgitas 21.04.2022 toimunud kohtuistungil, et müük ebaõnnestus kokkulepitud tähtajaks. Hageja pani kostjale peale kohtutäituri, kuna ta ei saanud ebaõnnestunud müügi tõttu hagejale raha ära maksta. Kostjal oli 17.02.2020 pangaga kokku lepitud, et ostja on olemas ja notari aeg oli kokku lepitud. Hageja notarisse ei tulnud. Kostja soovib korterit endale ja on nõus maksma hagejale hüvitise. Korter on kostjal ostetud laenuga ja ta elab seal praegu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi.
7.Hageja palub kohtul kohustada andma nõusolek korteriomandi võõrandamiseks R. R. ja kande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks. Samuti palub hageja asendada kostja tahteavaldused võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks kohtuotsusega.
8.Kohus täitis 14.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 65-66).
9.Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha 2(4)
maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 2). Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel (TsMS § 457 lg 1). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut (TsMS § 463 lg 2).
10.Kohustus teha tahteavaldusi võib tuleneda seadusest või lepingust. Hageja nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostjal oli hageja ees kohustus anda tahteavaldus ja 2) kostja on kohustust rikkunud. Mõlemat asjaolu peab põhistama ja tõendama hageja. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.
11.Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 28.01.2019 kompromissmäärusega tsiviilasjas nr 218-11446 jagati poolte ühisvara ning lõpetati menetlus (tl 5-7). Kompromissimääruse punktis 1.12 leppisid pooled kokku järgnevas: „K. A. ja T. K. müüvad kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) kuulutuse hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot. Kuulutus tuleb üles panna 10 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ja korter tuleb müüa hiljemalt 31.08.2019. Müügist saadud rahast tuleb kustutada laen Xxxx A/S ees. Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.“ (tl 5 pöördel ja 6). Samuti leppisid pooled nimetatud määruse punktis 1.13 kokku, et „Pärast kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) müüki kustutatakse ühishüpoteegid, mis on seatud kaaskoormatud kinnistule (registriosa nr xxxx), milleks K. A. ja T. K. kohustuvad esitama ühise avalduse pangale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.“ (tl 6). Kompromissmääruse punkti 1.15 kohaselt „T. K. teatab korteri asukohaga xxxx üürnikele korteri eelseisvast müügist 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Koopia teavitusest tuleb edastada K. A.ile.“ ning punkt 1.17 kohaselt „K. A. ja T. K. kohustuvad andma vajalikud nõusolekud omaniku kande muudatuste tegemiseks.“ (tl 6). Kompromissimääruse punktiga 1.13 leppisid hageja ja kostja kokku, et pärast xxxx korteri müüki esitatakse avaldused pangale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, et kustutada ühishüpoteegid, mis on seatud kinnistule registriosaga nr xxxx. Kompromissimääruse punktis 1.12 leppisid pooled kokku, et korteri müümisest saadud raha eest tasutakse laen Xxxx AS ees. Vaidlus puudub, et kostja ei ole mitte ühtegi väljatoodud punktidest vabatahtlikult täitnud. Xxxx AS kliendid läksid üle Xxxx AS-le (tl 24). Seetõttu ongi kinnistusraamatusse xxxx ja xxxx korteriomandite kohta märgitud, et neile on seatud hüpoteek summas 871 000 krooni AS Xxxx kasuks (tl 25-28). Xxxx asuv korteri omanik on hageja ema (tl 27-28). Hageja esitas kostjale 30.10.2020 advokaadi vahendusel nõudekirja, milles nõudis kompromissimääruse täitmist (29-30). Hageja ei täitnud ka seejärel kohtumäärust.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on korteri välja üürinud (tl 8-9). Hagejal puudub xxxx korterile ligipääs ning kostja on keeldunud hagejale korterivõtmete andmisest (tl 8-9). 6. Hageja on üritanud kokkulepet täita ja korterit müüa, postitades xxxx korteri müügikuulutuse kinnisvaraportaalidesse kv.ee ning city24.ee (tl 10-17). Kuulutuste peale võtsid hageja ühendust mitmed huvilised, kuid kostja vastuseisu tõttu ei ole õnnestunud korterit müüa (tl 18-20). Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja andis ostuhuvilisele kostja kontaktandmed ning palus kostjaga ühendust võtta, kuid vastuseks saadi kostjalt, et korterit ei ole enam või, et see ei ole müügis (tl 18-20). Eeltoodust tulenevalt on hageja otsinud xxxx tn korterile ostjat, kuid kostja on müümisest keeldunud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on seega väljendanud selget tahet mitte asuda kompromissimääruses toodut täitma. Hageja on tõendanud, et pöördus kompromissimääruse täitmise saavutamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur selgitas, et määruses puudub viide täituri poole pöördumise või sundtäitmise algatamise õigusele (lisa 15). 3(4)
13.Kostja on tõendanud, et soovis 09.02.2020 korteriomandit müüa ning notari aeg oli kokku lepitud 17.02 2020 kl 13.10 (tl 48). 21.05.2021 pakkus kostja hagejale 78 000 euroga müüa ja ühishüpoteek jääb katma xxxx ja xxxx korteri laenu (t 48). Hageja selgitas ja tõendas, et kostja soovis notarisse aja kokku leppida, kuid kostja soovis teha tehingut tingimustel, mis ei vastanud poolte vahel kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele. Kostja soovis kõnealuse xxxx tn korteri müüa viisil, mille tagajärjel oleks hageja emale kuuluv xxxx korter jäänud tagama kostja võetud laenu (tl 58-59).
14.Kohus leiab, et hagejal ei ole kohustust minna notarisse tegema tehingut tingimustel, mis ei vasta kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkuleppele. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga tagatav laen makstakse tagasi ning hüpoteek kustutatakse. Kohus märgib, et hagejal on õigus nõuda poolte poolt kompromissiga kokkulepitud kohustuste täitmist. Hageja on tõendanud, et hageja on teinud kõik selleks, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. Seega on tõendamist leidnud, et kostja rikub kompromissimäärust. Käesoleval ajal on hagejal korterile olemas konkreetne ostja R. R..
15.Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada hageja taotletud sõnastuses. Hageja põhjendas 21.04.2022 toimunud kohtuistungil, et kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus oma nõusolekut andma sellise lepingu sõlmimiseks, siis hageja pidi kohtusse pöörduma. Hageja ei saanud esitada nõuet selleks, et kostja annaks nö umbisikuliselt selle nõusoleku, sel pidi olema kindel tahteavaldus kindla lepingu sõlmimiseks. Hageja hinnangul ei ole võimalik kostjat kohustada nö määramatu isikute ringiga lepingut sõlmima (tl 72). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal tuleb anda kindel tahteavaldus konkreetsele isikule.
16.Seega on tuvastamist leidnud, et kostjal oli hageja ees kohustus anda tahteavaldus ning kostja on kohustust rikkunud.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
MENETLUSKULUD
18.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.