Erik Allorgi maksejõuetusavaldus Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. septembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Holm Bank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Holm Bank AS (registrikood 14080830), esindaja Aliis Kaar Puudutatud isik (võlgnik): Erik Allorg (isikukood XXXXXXXXXXX), Usaldusisik: Ester Saag
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 4. septembri 2025 määruse resolutsiooni kinnitatud kava tingimuste osas, samuti täiendada määruse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Sõnastada kohtumääruse terviktekst järgmiselt:
Kinnitada Erik Allorgi (ik 48907282713) võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:
Kalendrikuu viimane kuupäev Kalendrikuu viimane kuupäev
Placet Group OÜ (1198910)
4100 4100
158,47
4258,47 4100
48 kuud
Kalendrikuu viimane kuupäev
0
0
0
Võlausaldaja (registrikood)
Multitude Bank p.l.c (Malta C56251)
KOKKU
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus (eurodes)
Kohustuse täitmise summa kokku
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %
48/ 225,21
10810,08
51/52
48/ 183,61
8813,28
50/52
48/ 88,84
4264,32
51/52
0
Nõue on tasutud
497,66
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
Kohustada Erik Allorgi kavaga tasumiseks määratud nõudeid tasuma osamaksetena 48 kuu jooksul. Esimesed viis osamakset tuleb tasuda hiljemalt 30. septembriks 2025.a. Järgnevad maksed tuleb tasuda iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks (31.10.2025, 30.11.2025, 31.12.2025 jne). Kava täitmise tähtaeg on 30. aprill 2029.
2.3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester Saag.
2.4.Erik Allorgil esitada hiljemalt käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu
25.kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta septembri lõpuks ja viimane aruanne hiljemalt 15. mai 2029 või kava ennetähtaegselt täitmisel.
2.5.Lõpetada Tartu Maakohtu 11.12.2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud täitemenetluste peatamine võlgniku vara suhtes.
2.6.Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku 1530 eurot. Mõista tasu välja Erik Allorgilt MTÜ Majandamisnõustaja (rk 80292324) kasuks. Tasu summas 1530 eurot maksta välja MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole nr EE231010220103421013 (SEB Pank).
2.7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja usaldusisiku tasu võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele.
2.9.Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1).
2.10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg 1).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik või maakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Erik Allorg (võlgnik) esitas kohtule 11. detsembril 2024 maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus võttis 11. detsembri 2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi. Sama kohtumäärusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
2.Usaldusisik esitas 17. jaanuaril 2025 kohtule võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita kohustusi. Usaldusisik leiab, et võlgniku sissetulek võimaldab vähendatud kohustused mõistliku aja jooksul täita suuremas ulatuses kui pankroti korral ning võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.Tartu Maakohus algatas 21. jaanuaril 2025 Erik Allorgi võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiidina makstavaks summaks 1530 eurot. Võlgnik on osamaksetena tasunud määratud summa kohtu deposiidikontole.
4.Usaldusisik esitas 24. märtsil 2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade ümberkujundamise kava. Kavaga taotletakse kolme võlausaldaja tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuste vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Ümberkujundatavad nõuded tasutakse osamaksetena jaotatuna 48 kuu peale. Kava on koostatud võlgniku sissetulekuid ja pankrotivõrdlust arvesse võttes.
5.Erik Allorgi võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväited kaks võlausaldajat (50% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 82% nõuete summast). Holm Bank AS leiab, et kohustuste põhiosa vähendamine ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega. AS LHV Finance ei nõustunud nõuete vähendamise ulatuse ja varasema tähtaja lühendamisega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamiskava ja kohustas võlgnikku kavaga tasumiseks määratud nõudeid tasuma osamaksetena 48 kuu jooksul. Esimesed viis osamakset tuleb tasuda hiljemalt 30. septembriks 2025. Järgnevad maksed tuleb tasuda iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks (31.10.2025, 30.11.2025, 31.12.2025 jne). Kava täitmise tähtaeg on 30. aprill 2029. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester Saag. Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt määruse jõustumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta septembri lõpuks ja viimane aruanne hiljemalt 15. mai 2029 või kava ennetähtaegselt täitmisel. Maakohus lõpetas ka Tartu Maakohtu 11. detsembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud täitemenetluste peatamise võlgniku vara suhtes ja määras usaldusisikule tasu. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja 3
usaldusisiku tasu jättis maakohus võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg 1). Maakohus lähtus ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-te 1–3 sätetest. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on 1) võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldajate huvide kaalumisel lähtus maakohus nimetatud sätetest. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga (21. jaanuar 2025) oli võlgniku põhipalk (bruto) 1600 eurot (dtl 451), lisatasud puudusid. Seega on usaldusisik kava ja pankrotivõrdluse koostamisel lähtunud õigesti võlgniku netosissetulekust, mis 1600 euro suuruse brutotöötasu korral on 1307,96 kuus. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juhul kui kohus oleks kuulutanud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga välja võlgniku pankroti ja algatanud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleks võlgnikul kolme aasta pikkuse kohustustest vabastamise menetluse kestel loovutada usaldusisikule oma sissetulekust kokku 7595,28 eurot (36 x 210,98 €). Pankrotivõrdluse puhul lähtus kohus eeldusest, et võlgniku brutosissetulek on 1600 eurot (neto 1307,96 eurot), millest täitemenetluse seadustiku § 132 lõigete 1 ja 3 alusel arestitav summa on 281,31 eurot. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kava kohaselt tasutakse võlausaldajatele 48 osamaksena kokku 23 887,68 eurot, mis FIMS § 26 lõikes 4 sätestatud pankrotivõrdlusega enam kui kolm korda rohkem, kui võlgnikul tuleks tasuda kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus märgib, et pankrotimenetluse korral tuleks usaldusisikule loovutatud tasu arvelt katta lisaks pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu. Seega võlausaldajate nõuded saaks tasutud selle võrra väiksemas ulatuses. Võlgniku varanimekirjas on võlgniku keskmine 6 kuu sissetulek 2932 eurot. Usaldusisik ja võlgnik on kohtule selgitanud, et keskmist sissetulekut suurendasid kahel välismissioonil osalemisel saadud tasud. Vastusena kohtunõudele esitas võlgnik kohtule tõendid enda 2025. a sissetulekute kohta. Esitatud andmetest nähtub, et alates 2025. a maikuust on võlgniku põhipalk (bruto) 1800 eurot kuus. Võlgnikule on makstud täiendavat tasu (bruto) 2025. a märtsis 105 eurot, aprillis 120 eurot, mais 205,71 eurot, juunis 410 eurot ja juulis 40 eurot. Seega on võlgniku sissetulekud pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist suurenenud. 1800 euro suuruse brutopalga korral on usaldusisikule loovutatav summa 271,75 eurot. Võlgnik tasub kava kohaselt võlausaldajatele kokku 497,56 eurot kuus. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et 48 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikul on püsiv töökoht ja võlgnik on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses. Esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et kava alusel saavad võlausaldajate nõuded tasutud oluliselt suuremas ulatuses kui alternatiivse võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 26 lg 3 alusel. 4
Usaldusisiku andmetel on võlgnik asunud kava täitma ja seisuga 05.08.2025 on tasutud kolme kuu maksed (mai, juuni, juuli). Kava täitmise tähtaeg on 30. aprill 2029. Kohus kontrollis, et täitemenetluse registri andmetel ei ole kava kinnitamise aja seisuga võlgniku vastu algatatud täitemenetlusi. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Võlausaldaja palub jätta võlgniku võlgade ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Võlausaldaja hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud nii materiaalkui ka menetlusõigusnorme, sh TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustust, mille tulemusel on jõutud ebaõige lahendini. Kohus on jätnud kohaldamata FIMS § 26 lg 3 p 1, mille kohaselt võib ümberkujundamiskava kinnitada ka võlausaldaja vastuseisust hoolimata üksnes juhul, kui see on õigustatud poolte huve kaaludes. Kohus ei hinnanud piisavalt võlausaldaja õigustatud huvi saada põhinõue rahuldatud täies mahus. Kohus on ekslikult kohaldanud FIMS § 21 lg 1, lubades võlausaldaja põhinõude olulist vähendamist ilma selge majandusliku põhjenduseta. Sellised rikkumised toovad kaasa vaidlustatud määruse õigusvastasuse ja on aluseks selle tühistamisele. Kinnitatud kava kohaselt rahuldatakse võlausaldaja põhinõudest vaid 52%. Võlausaldaja hinnangul ei ole kohus põhiosa vähendamist sellises ulatuses põhjendanud. Kohus peab aga igal juhul järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama nii võlausaldaja kui võlgniku õigustatud huve. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ümberkujundamiskava ei või viia olukorrani, kus võlausaldaja kannab ebaproportsionaalselt suure osa riskist ja võlgnik vabastatakse sisuliselt põhjendamatult põhinõudest. Võlausaldaja on olnud valmis loobuma kõrvalnõuetest täies ulatuses, mistõttu ei ole õigustatud lisaks ka põhiosa märkimisväärne vähendamine. FIMS § 26 lg 3 p 1 kohustab kohut võrdlema võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ja ümberkujundamiskavas. Kui võlgnikul on reaalselt suurem maksevõime kui kavas ette nähtud, peab kohus kaaluma, kas ajaliselt pikem maksegraafik tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise põhiosas täies ulatuses. Kohus peab hindama ka võlgniku tegelikku teenimisvõimet ja perspektiivi. Tegemist on noore tööealise isikuga, kelle maksevõime ja teenimisperspektiiv pigem kasvab. Sellises olukorras ei ole põhjendatud vähendada võlausaldaja põhinõuet, kui realistlik alternatiiv on maksegraafiku pikendamine ja laenatud raha võlausaldajatele tagastamine. Võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega juhul, kui põhinõue jääb vähendamata. Samuti on võlausaldaja nõus kohustuse täitmise perioodi pikendamisega 60–72 kuu pikkuseks, et võlgnikul oleks võimalus põhivõlgnevus tasuda võlausaldajale täies ulatuses.
8.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Usaldusisik märkis oma seisukohas, et ümberkujundamiskava aluseks on võlgniku maksevõime, vastasel juhul ei täidaks kava FIMS § 2 lg 3 eesmärki. Võlgniku seitsme kuu sissetulek kaitseväe tegevteenistusest oli 1409,90 eurot, millest TMS § 132 sätete kohaselt on arestitav 457 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik sellest rohkem ehk 497,56 eurot kuus. Suuremate summade tasumine ei ole võlgnikule jõukohane ja seab tema 5
toimetuleku ohtu. Tähtaja pikendamine 60 –72 kuuni tingimusel, et põhivõlgnevus saaks tasutud, tähendaks seda, et võlgnik peaks tasuma 60 kuu jooksul 766 eurot kuus või 72 kuu jooksul 638 eurot kuus, see ei ole võlgnikule jõukohane ka siis, kui tema sissetulek vähehaaval suureneb (suureneb ka elukallidus). Võlgniku maksevõimet arvestades kuluks tal põhinõude täitmises 92 kuud, mis pankrotimenetluse tähtajaga võrreldes ja kohtupraktikat arvestades on ilmselt ebamõistlikult pikk tähtaeg.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb kinnitatud ümberkujundamiskava sisu osas täiendada, samuti tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 ja § 659 koosmõjus). Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus). Võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses.
13.Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamise kavaga põhjusel, et sellega kujundati ümber tema põhinõue, mille tulemusena peab võlgnik tasuma kava alusel määruskaebuse esitajale üksnes 52% põhinõudest. Alternatiivselt leiab määruskaebuse esitaja, et kava tuleks pikendada tähtajani, mis tagab põhinõude täieliku rahuldamise.
14.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et võlgnik on arvestades tema kohustuste suurust makseraskustes. Määruskaebuse esitaja väited maakohtupoolse menetlusnormi rikkumise ja võlausaldajate õiguste mittearvestamise osas ei ole põhjendatud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus on kava kinnitamisel rikkunud FIMS § 26 lg-s 3 ja §-s 21 lg-s 1 sätestatut. FIMS § 26 lg 3 alusel võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundmaine poolte õigustaud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on selge mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 järgi peab kohus sama paragrahvi lõike 23 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguse kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas, arvestades ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus peab seda märkima ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Maakohus on FIMS §26 lg-s 3 sätestatud eeldusi kontrollinud, sh on maakohus poolte õigustatud huve kaaludes lähtunud FIMS § 26 lg-st 4 ja hinnanud mh seda, kas võlgniku pankrotimenetluses oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskava alusel (määruse p-d 8–10). 6
Kohustuste ümberkujundamine võib toimuda ka kohustuste, sh põhikohustuste vähendamise teel, seejuures ei sätesta seadus, millises ulatuses seda kavaga teha võib, vaid arvestada tuleb võlgniku maksevõimet ja võlausaldajate õigustatud huve (sh võrdlust pankrotimenetlusega). FIMS § 21 lg 1 rikkumist kava kinnitamisel ei ole toimunud.
16.Maakohus tuvastas, et kava alusel tasutakse võlausaldajatele 48 kuu jooksul 23 887,68 eurot, kuid pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad kokku üksnes 7595,28 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus eksis pankrotimenetluse ajal raha laekumise prognoosimisel õigusnormi kohaldamisel. FIMS § 47 lg-s 4 sätestatu kuni pankrotimenetluse lõpuni ei kehti, kuivõrd sama paragrahvi lg 7 alusel kohaldatakse pankrotimenetluse lõppemiseni pankrotiseaduses sätestatut. Seega kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. 1307,96-eurose netotöötasu puhul oleks mittearestitav summa võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga 21. jaanuar 2025 igakuiselt 886 eurot ja seega saaks võlgniku töötasust pankrotivarasse arvata igakuiselt 1307,96 – 886 = 421,96 eurot. Asjas on tuvastatud, et lisaks töötasule võlgnikul muu vara, mida pankrotivara hulka arvata, puudub. Ringkonnakohus arvestab pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu (eelkõige PankrS §-des 93–1003 tähtajad) ja prognoosib võlgniku pankrotimenetluse kestuseks mitte rohkem kui 6–8 kuud (pigem lühem tähtaeg), millise aja jooksul laekuks võlgniku töötasust pankrotivarasse 6 x 421,96 = 2531,76 eurot. Seega hindab ringkonnakohus võlgniku prognoositava pankrotivara suuruseks mitte rohkem kui 3500 eurot (kui võlgniku töötasu peaks ajas suurenema), millest tuleks enne võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemist teha muud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed vastavalt PankrS §-le 146, sh pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud kooskõlas PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150). Pankrotimenetluse lõppedes kohalduks FIMS § 47 lg 4, nagu maakohus õigesti märkis.
17.Ringkonnakohus selgitab veel seda, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt edasi kestvas kohustustest vabastamise menetluses on kohtul võimalik FIMS § 49 lg 1 järgi võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest üldse vabastada. Seejuures on oluline rõhutada, et võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võib toimuda üldjuhul kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, praegusel juhul kohustub võlgnik kava täitma pikema aja, nelja aasta jooksul. Seetõttu ei ole põhjendatud ka võlausaldaja ettepanekud pikendada kava täitmise tähtaega 60–72 kuuni. Määruskaebuse esitaja ei väida, et esinevad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata või FIMS § 49 järgi võlgnik kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku praegust teenistust kaitseväes tuleb hinnata mõistlikult tulutoovaks tegevuseks FIMS § 47 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus täiendab p-des 16 ja 17 tooduga maakohtu määruse põhjendusi.
18.Eeltoodust saab järeldada, et võlgnik võiks pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda oma täitmata kohustuste täitmisest isegi varem kui maakohtu kinnitatud ümberkujundamiskava alusel. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus arvestas välja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikule loovutatud sissetuleku osa suuruse. Seega on lõppjäreldusena õige maakohtu seisukoht, et kava alusel saavad võlausaldajate nõuded tasutud oluliselt suuremas ulatuses kui alternatiivse võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral.
19.Nagu määruskaebuse esitaja õigesti osundab, on maakohus määruse tegemisel arvestanud asjaoluga, et võlgniku sissetulek on pärast ümberkujundamismenetluse algust suurenenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades ka võlgniku suurenenud sissetulekuga saavad võlausaldajate nõuded kavaga ikkagi rahuldatud suuremas määras kui 7
pankrotimenetluse ja sellega kaasneva kohustustustest vabastamise menetluse käigus. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud arvestusi, mis selle maakohtu hinnangu kummutaksid. Maakohus on pankrotivõrdluse tegemisel õigesti võtnud kooskõlas FIMS § 26 lg 4 aluseks andmed võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga. Samuti on põhjendatud usaldusisiku seisukoht, et koos võlgniku sissetuleku mõningase suurenemisega suureneb ka elukallidus. Koos elukalliduse tõusuga saab prognoosida ka alampalga suuruse tõusu, st et suureneb ka sissetuleku arestimisele mittekuuluv osa TMS § 132 järgi, mistõttu tegelikud maksed võlausaldajatele ei pruugi oluliselt suureneda.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kinnitatud kava vastab võlgade ümberkujundamise eesmärgile ja tagab võlausaldajate õigusi paremini kui võimalik pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-28-13 p 16 selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate ja võlgnike huvid paratamatult vastuolus. Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kuivõrd võlausaldajat ei ole kava kinnitamisega võrreldes võlgniku võimaliku pankrotimenetlusega halvemasse olukorda seatud, siis ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks.
21.Maakohus on märkinud kinnitatava kava sisu määruse resolutsioonis üksnes osaliselt. Kohtule esitatud ümberkujundamiskavaga on ette nähtud ka see, et lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel ja lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused tuleb lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Kuivõrd tegemist on kava olulise tingimusega, tuleb see kava tingimus kajastada koos maksegraafikuga ka määruse resolutsioonis, et tagada määruse resolutsiooni selgus ja täidetavus (TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus).
22.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.