Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja I ja hageja 21.10.2020 laenuleping nr LT201005, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 3500 eurot. Kostja II sõlmis hagejaga 21.10.2020 käenduslepingu nr K2010051 ja kostja III 21.10.2020 käenduslepingu nr K2010052, millega kostjad II ja III kohustusid käendama kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjad ei täitnud laenu- ja käenduslepinguid kohaselt. Kohus toimetas 02.05.2022 kostjale I hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte TsMS § 3111 lg 51 kohaselt äriregistri registrikaardile kantud e-posti aadressil [email protected]. Kohus toimetas kostjale II hagimaterjalid kätte isiklikult 07.03.2022 aadressil xxx. Kostjale III ei õnnestunud kohtul rahvastikuregistrisse märgitud kehtivale aadressile menetlusdokumente kätte toimetada, sest saaja ei viibinud kohal. Kostja III ei kinnitanud ka e-posti teel (xxx) saadetud menetlusdokumentide kättesaamist. Seetõttu toimetas kohus kostjale III menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.04.2022. Ükski kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 600 euro + km väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) kliendiga kohtumine, suhtlemine (20 min); 2) kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (40 min); 3) hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine (4 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 425 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (600 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab viiele töötunnile) on põhjendatud. Kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Lepingulise esindaja töötunni hind 120 eurot + km vastab turu keskmisele. Kuna hageja pole käibemaksukohustuslane, tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga ehk kokku summas 720 eurot (TsMS § 174 lg 10). Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 425 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1145 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.