Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Asjaolud 11.05.2022.a esitas M R Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 13.05.2022.a määrusega nimetas kohus M R ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. 26.05.2022.a esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku M R kohustused kokku mitte vähem kui 41 774,80 eurot ning vara kokku 123,33 eurot. Täpne võlgniku kohustuste summa selgub nõuete tunnustamise menetluses. Võlgnik töötab xxx töötasuga 962-1100 €, koos peretoetuse ja lapse toitjakaotuspensioniga on võlgniku sissetulek umbes 1300 €, millest ei piisa tekkinud kohustuste täitmiseks. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt tasuda. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida võlgnik on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on M R maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on jooksvate kulude katteks võetud laenud ning ebapiisav isikliku eelarve planeerimise oskus.

Maksejõuetuse väljakujunemisele aitasid kaasa ebamõistlikud majanduslikud otsused (kinnistu kaasomandi kinge, korteri müügist saadud raha investeerimine elukaaslase maja ehitusse ja tema autode soetamisse, langemine petturite küüsi). Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Pankrotiseaduse mõistes on M. R maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid ega tagasinõutavat vara. Kohtumääruse põhjendus

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel M R trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot) 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust 654 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ B2C Konsult.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.