FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1584,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, aadress Järva tn 9c, 80023 Pärnu) Hageja esindaja: juhatuse liige M. M. (e-post [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, aadress Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, advokaat Ken Kaarel Gross (e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt lennuhüvitis 1200 eurot FlightClaims OÜ kasuks.
3.Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Rahuldada hagiavaldus ja välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks sissenõudmiskulud 360 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,20 eurot, kokku 384,20 eurot.
5.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks viivis lennuhüvitiselt (1200 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.11.2021.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
7.Rahuldada FlightClaims OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
8.Määrata kindlaks FlightClaims OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 225 eurot (tasutud riigilõiv).
9.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks menetluskulud 225 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.FlightClaims OÜ esitas 11.11.2021 Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga 1584,20 eurot. Nõude aluseks on hagejale tema klientide A. S., P. S. ja N. S. poolt 11.11.2021 lepinguga loovutatud nõuded. Hagejale loovutatud nõuded, mille välja mõistmist hageja nõuab, koosnevad seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1200 eurot, s.o 400 eurot iga kliendi kohta), sissenõudmiskulud 360 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,20 eurot. Kokku on hageja nõue 1584,20 eurot.
3.Hagejal on alus arvata, et kostja käitumine on vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega ja arvestades kostja varasemat käitumist on alus arvata, et kostja ei teosta väljamakseid ka hiljemalt 19.01.2021.
4.Hagiavalduse kohaselt broneerisid hageja kliendid tšarterlennu nr xxxx AYT-TLL (Antalya-Tallinn) väljumiskuupäevaga 07.08.2021, mis hilines pikaajaliselt. Lennu algne kavandatud väljumiskuupäev ja kellaaeg olid 07.08.2021 kl 10:45. Tegelikkuses lennuki tehnilise rikke tõttu lend väljus alles järgmisel päeval ehk 08.08.2021 ligikaudu kell 16:34 ning saabus Tallinna lennujaama kell 19.00 ehk 29 tundi ja 50 minutit hiljem.
Lennu hilinemise tõttu jõudsid hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega ligikaudu 30 tundi hiljem.
5.11.08.2021 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitiste nõude e-posti teel. Kuna kostja pole sellele nõudele kahe kuu jooksul vastanud ega nõuet rahuldanud, pöördus hageja 12.10.2021 klientide avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja lubas korduvalt võlgnevuse tasuda, kuid võlgnevust ei ole hagiavalduse esitamise seisuga tasutud.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista lennuhüvitise 1200 eurot, sissenõudmiskulud 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24,20 eurot ning viivise lennuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.11.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
7.Hageja märgib hagis, et kostja küll nõustus põhivõlga (lennuhüvitist) kohtuväliselt rahuldama, kuid arvestades kostja varasemat käitumist, on hagejal tõsiseid aluseid kahelda selles, et kostja võiks teostada väljamakseid kohtuväliselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja klientide lennuhüvitiste nõudest möödunud kolm kuud ning lennuhüvitised on kostja poolt endiselt välja maksmata.
8.11.11.2021 sõlmitud lepinguga loovutasid kliendid hagejale lennuhüvitiste nõuded kohtumenetluse algatamiseks. Seoses viivisenõudega märgib hageja, et kostja on andnud hagejale alust kohtu poole pöördumiseks nii oma varasema käitumisega sarnastes asjades, kui oma üleüldise suhtumisega lennureisijate õigustesse ja sellest tuleneva äärmiselt pahatahtliku käitumisega, samuti sellega, et kostja ei reageerinud ilma täiendavate toiminguteta 11.08.2021 e-posti teel hageja esitatud lennuhüvitiste nõudele rohkem kui kahe kuu jooksul.
9.Kohtuväliste õigusabikulude 360 eurot (s.o 120 eurot kliendi kohta) toob hageja välja, et kooskõlas hageja ja tema klientide vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga (pd 4.1.1. ja 4.1.2) peavad hageja kliendid tasuma hagejale 30% saadud lennuhüvitiste summast ehk 1200 eur x 0,3 = 360 eur kohtuvälise juriidilise abi eest põhinõude (lennuhüvitise) nõudmisel. Kostja seisukoht
10.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks ja on nõustunud tasuma lennuhüvitise summas 1200 eurot. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu ja palub jätta hagi õigusabikulude ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata.
11.Õigusabi nõude osas leiab kostja, et nõude loovutamise lepingu p 4.1.2 ja 4.1.3 on hageja teenustasu sissenõudmis- ja õigusabikulude nõuetelt 50%. Kuna hageja nõuab hagis sisse reisijate (mitte hageja enda) tulevikus tekkivaid kahjunõudeid summas 360 eurot, siis isegi kui nõue rahuldatakse, kantakse 360 eurost 50% reisijatele tagasi. Sellest järeldub, et reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 180 eurot.
12.Viivise nõude osas märgib kostja, et ELi määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle
täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemus.
13.Kostja on seisukohal, et tema poolt tarbijavaidluste komisjonis välja pakutud maksetähtaeg 19.01.2022 mõistlik. Mõistliku aja sisustamisel tuleb mh arvesse võtta seda, et COVID-19 pandeemia on lennuettevõtjad nagu kostja pannud äärmiselt keerulisse olukorda. Kuivõrd kohustuse täitmist nõuab hageja, siis on hageja kohustatud tõendama, et kostja poolt välja pakutud maksetähtaeg on ebamõistlikult pikk. Hageja ei ole seda teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks (täitmise tähtaeg pole saabunud) ja sellest johtuvalt puudub hagejal viivisenõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Põhinõude õigeksvõtt
15.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
16.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda seadusjärgset lennuhüvitise nõuet kogusummas 1200 eurot, s.o 400 eurot hageja kliendi kohta. Nõude aluseks on hagejale tema klientide A. S., P. S. ja N. S. poolt 11.11.2021 lepinguga loovutatud nõuded. Hagejale loovutatud nõuded, mille välja mõistmist hageja nõuab, koosnevad seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1200 eurot, s.o 400 eurot iga kliendi kohta), sissenõudmiskulud 360 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,20 eurot. Kokku on hageja nõue 1584,20 eurot.
17.Kostja esitas 02.12.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks lennuhüvitise 1200 euro osas.
18.Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 1200 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja
lennuhüvitise 1200 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus lennuhüvitise 1200 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Hagi lahendamine kohtuvälise õigusabikulu ja viivise nõude osas
19.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
20.Hageja palub hagiavalduse resolutsiooni kostjalt välja mõista 1584, 20 eurot, millest 1200 eurot on põhinõue (lennuhüvitis), 360 eurot sissenõudmiskulu ja 24,20 eurot viivis. Arvestades hagi asjaolusid tuleb sissenõudmiskulu 360 eurot käsitleda kohtuväliselt osutatud õigusabi eest lennuhüvitise nõudmisel.
21.Vaidlus puudub selles, et reisijad A. S., P. S. ja N. S. loovutasid 11.11.2021 lepinguga hagejale lennuhüvitise 1200 euro nõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu kohtuvälise õigusabikulu nõue. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud ei ole viivisenõue.
22.Kostja hinnangul puudub hagejal kohtuvälise õigusabikulu nõue. Kostja toob esile, et nõude loovutamise lepingu p 4.1.2 ja 4.1.3 järgi on hageja teenustasu sissenõudmis- ja õigusabikulude nõuetelt 50%. Seega, kuna hageja nõuab hagis sisse reisijate (mitte hageja enda) tulevikus tekkivaid kahjunõudeid summas 360 eurot, siis isegi kui nõue rahuldatakse, kantakse 360 eurost 50% reisijatele tagasi. Sellest järeldub, et reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 180 eurot.
23.Kohus tuvastas, et 11.11.2021 nõude loovutamise lepingu punkti 1.2. D kohaselt loovutati hagejale punktis A nimetatud lennuhüvitise nõudmisega klientide kohtuväliste õigusabikulude nõue kogusummas 360 eurot (s.o 120 eurot kliendi kohta). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja kliendid on 11.11.2021 kirjaliku lepingu alusel hagejale loovutanud õigusabikulu nõude. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda kohtueelsete õigusabikulude tasumist.
24.Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on reisijaid esindanud kohtueelses menetluses, esitades 11.08.2021 kostjale e-posti teel klientide lennuhüvitiste nõude (hagiavalduse lisa tõend nr 3). Kuna kostja nõudele ei reageerinud, siis 12.10.2021 pöördus hageja tarbijavaidluste komisjoni poole (hagiavalduse lisa tõend nr 4). 21.10.2021 saatis hageja kostja lepingulisele esindajale e-posti teel kirja, milles nõudis rahalise kohustuse ehk lennuhüvitiste täitmist hageja määratud mõistliku lisatähtaja jooksul (hiljemalt 05.11.2021) ning hoiatas kohtumenetluse algatamisest nimetatud tähtpäevaks lennuhüvitiste tasumata jätmise korral (hagiavalduse lisa tõend nr 6). Asjaolusid arvestades leiab kohus, et reisijatel oli enne nõuete hagejale loovutamist professionaalse õigusabi kasutamine vajalik.
25.Kostja leiab, et nõude loovutamise lepingu p 4.1.2 ja 4.1.3 alusel on hageja teenustasu sissenõudmis- ja õigusabikulude nõuetelt 50%. Kuna hageja nõuab hagis sisse reisijate kahjunõudeid summas 360 eurot, siis reisijatele saab maksimaalselt tekkida kahju summas 180 eurot.
26.Kohus tuvastas kooskõlas hageja ja tema klientide vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga (p-d 4.1.1. ja 4.1.2) peavad hageja kliendid tasuma hagejale 30% saadud
lennuhüvitiste summast ehk 1200 EUR x 0,3 = 360 EUR kohtuvälise juriidilise abi eest üksnes lennuhüvitiste nõudmisel (põhinõue) ning 50% sissenõutud lisanõuete kogusummast, mis on eraldiseisev teenus. Kliendid tasuvad hagejale kahe õigusabiteenuse eest, millest esimene on kohtuväline õigusabi lennuhüvitiste nõudmisel väärtuses 360 EUR ning teine – õigusabi lisanõuete sissenõudmisel väärtuses 50% saadud lisanõuete kogurahasummast. Hagiavaldusega nõuab hageja üksnes esimese õigusabiteenusega seotud otsese varalise kahju hüvitamist ning kostja mainitud teine kahjunõue ei ole esimese õigusabiteenusega seotud.
27.Kohtuväliste õigusabikuludega seonduvalt on Riigikohus selgitanud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda nõuda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13). VÕS § 128 lg 3 annab võimaluse nõuda ka tulevikus tekkiva otsese varalise kahju hüvitamist ning kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
28.Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet summas 360 eurot. Arvestades põhinõuet (lennuhüvitist) 1200 EUR x 0,3 = 360 EUR on põhjendatud kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise nõue kogusummas 360 EUR.
29.Järgmisena hindab kohus hageja viivise nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 24,20 eurot ning viivise lennuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.11.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
30.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
31.Kohus tuvastas, et hagiavalduse lisa nr 3 kohaselt esitas hageja 11.08.2021 kostjale lennuhüvitise nõude e-posti teel. Kuna kostja kahe kuu jooksul hageja nõudele ei vastanud ega rahuldanud nõuet, pöördus hageja 12.10.2021 tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja teatas 21.10.2021 komisjonile, et ta on nõus hageja klientide lennuhüvitiste nõude rahuldama viie kuu jooksul hiljemalt 19.01.2021.
32.Hageja palub viivise välja mõista alates 12.08.2021. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja 11.08.2021 nõudekirja kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 113 lg 2 alusel kohustuse täitmise aeg kindlaks määratud 11.08.2021 esitatud nõudega ja nõue
muutus sissenõutavaks 12.08.2021. Asjaolu, et kostja vastamisega viivitas ning teatas, et saab nõude rahuldada viie kuu jooksul, ei peata nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt alates 12.08.2021 kindlaksmääratud summas 24,20 eurot.
33.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu hinnangul kuulub edasiulatuva viivise nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.
34.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot, viivise 24,20 euro ja viivise põhinõudelt alates 11.11.2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 367). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.
38.Hageja esitas 16.05.2022 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud hagilt tasutud riigilõiv 225 eurot.
39.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, milleks on hagilt tasutud riigilõiv.
40.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.