Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldajate esimese üldkoosolek toimub 20.juunil 2022 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 7, Kooli 2 a, Jõhvi.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kohtumäärusega. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 756 (seitsesada viiskümmend kuus) eurot ja 00 senti (sh käibemaks summas 126 eurot). Nimetatud summa mõista välja Z. A. pankrotivara arvelt Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest (PankrS § 32). Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse Z. A. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Viru Maakohtu 19.04.2022 kohtumäärusega algatas kohus Z. A. pärandvara pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 20.05.2022 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, maksuametilt ja teiste, menetlusega seotud isikute poolt esitatud materjalidest.

Andmed võlgniku vara kohta: Z. A. nimel on arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, arvelduskonto jääk on 0.03 eurot. Transpordiameti 06.05.2022 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et Z. A. nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Z. A. pärandvara hulka kuulub registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomand, Ida-Viru maakond, xxx linn, xxx linnaosa, xxx xx-xx, 1-toaline korter, 5. korrus, üldpind 27,80 m2. Pärandvara inventuuri kohaselt on antud korteriomandi väärtuseks hinnatud 1000 eurot. Ajutine pankrotihaldur tutvus korteriga, vestles Korteriühistu xxx xx xxx juhatuse liikme A. Z.ga, korter on seisnud kasutamata Z. A. surmast saadik, seal ei ole rohkem kedagi elanud ja vajab renoveerimist. Korterivõtmed puuduvad, uks käib kinni kruvidega. Pankrotihaldur tutvus kinnisvaraportaalis KV:24 1-toaliste renoveerimist vajavate korterite müügikuulutustega xxx xxx linnaosas, hinnad algasid 2000 eurost. Ajutine pankrotihaldur hindab registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi, Ida-Viru maakond, xxx linn, xxx linnaosa, xxx xx-xx turuväärtuseks ligikaudu 2000 eurot. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. Z. A. pärandvara moodustavad korteriomand väärtusega ligikaudu 2000 eurot ja pangakontol olev raha summas 0,03 eurot. Kokku on võlgnikul vara 2 000,03 euro väärtuses. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses üks peatud täitemenetlus, mille nõude summaks on 167,93 eurot (kohtutäitur Kristel Maalman menetlus nr 095/2007/4945, peamine sissenõudja on VKG Soojus AS). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on nõue vastavalt TsÜS § 149 aegunud, täitetoimik loodi 26.11.2007. Korteriühistu xxx xx xxx vastuse kohaselt ajutisele pankrotihaldurile moodustab võlgnevus korteriühistu ees perioodil alates 01.01.2019 kuni 19.04.2022 1953,39 eurot. Võlg seisuga 01.01.2019 oli 5925,11 eurot. Kokku moodustab võlgnevus Korteriühistu xxx xx xxx arvutuste kohaselt 7 878,50 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on osa võlgnevusest aegunud. AS Eesti Gaas on 13.05.2022 väljastanud arve maagaasi eest summas 249,65 eurot. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 8 464,01 eurot, kohustustele lisanduvad viivised ning kohtutäituri tasu. Võlgniku varaline seisund Z. A. pärandvara kohustused moodustavad kokku 8 464,01 eurot, võlgnevus korteriühistu ees suureneb pidevalt igakuuliste püsimaksete võrra ning kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni viivised ning kohtutäituri tasu. Z. A. pärandvara vara hulka kuuluval korteriomandil ajutise pankrotihalduri hinnangul turuväärtus väike, pärandvaras on vara ligikaudu 2 000,03 euro väärtuses, ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Z. A. pärandvara on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjused PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Z. A. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, seoses võlgniku surmaga.

Ajutise halduri tasu taotlus. Ajutine haldur on esitanud järelpärimised krediidiasutustele, MTA-le, Maanteeametile, tutvunud saabunud järelpärimiste vastustega, avaldaja pankrotiavaldusega, ja koostanud käesoleva arvamuse (järelpärimiste esitamine ja nendega tutvumine 1 tund; korteri avamine, ülevaatus, suhtlus naabritega, korteriühistuga 1,5 tundi, dokumentide analüüs ja aruande koostamine 4,5 tundi, kokku 7 tundi). Haldur rakendab 90 eurost tunni tasumäära. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd kokku 7 tundi summas 630 eurot (millele lisandub käibemaks 126 eurot) koos käibemaksuga 756 eurot. Lähtudes eeltoodust ajutine haldur palub: kuulutada välja Z. A. pärandvara pankrot; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Z. A. pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 13, pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 4, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. Ajutise halduri aruandest selgub, et pärandvara on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et ajutise halduri nimetamise seisuga lasub pärandvaral kohustusi vähemalt 8464,01 eurot, vara moodustab ca 2000,03 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks oli võlgniku surm. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on 20.05.2022 andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pärandvara pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi Z. A. pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20.juuni 2022 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud Z. A. pärandvara pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri

tasu 756 eurot (sh käibemaks 126 eurot). Ajutine haldur palus tasu mõista välja pankrotivara arvelt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot, haldur on määranud tunni hinnaks 90 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Ajutine haldur palub mõista välja võlgnikult ajutise halduri tasu katteks kokku 756 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu summas 756 eurot mõista välja büroo arvele Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 756 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.