lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3044/8

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-3044/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-22-3044

Tsiviilasi

Sky-Light A/S avaldus osaühing Allestpac pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja (avaldaja): Sky-Light A/S (registrikood DK61707557, asukoht Tømrervej 36, DK-6800 Varde, Taani), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Aavik (e-post: [email protected]) Võlgnik: Osaühing ALLESTPAC (registrikood 11028616, asukoht Kooli tn 3, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa), seaduslik esindaja X (e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, tel: 664 0600, 501 8840, e-post: [email protected])

Kohtumääruse resolutsioon

1.Kuulutada välja Osaühing ALLESTPAC (registrikood 11028616) pankrot 26. mail 2022 kell
2.Nimetada Osaühing ALLESTPAC pankrotihalduriks Maire Arm.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juuni 2022 algusega kell 10.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.
4.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Kohustada Osaühing ALLESTPAC juhatuse liiget X (isikukood 38202170329) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16. juunil

2022 kell 10.00. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7.Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Osaühing ALLESTPAC kanda.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1 962,24 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud

Sky-Light A/S esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule avalduse Osaühing ALLESTPAC pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-22-2044). Osaühing ALLESTPAC esitas 04.03.2022 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-22-3308). Harju Maakohus liitis menetlused 21.03.2022 kohtumääruse alusel ning jättis liidetud tsiviilasjade numbriks 2-22-3044.

2.Kohus võttis tsiviilasja 24.03.2022 kohtumäärusega menetlusse. 27.04.2022 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i ning andis võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 18.05.2022, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.
3.Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik kanti äriregistrisse 22.04.2004.a. ärinimega OÜ Tex Arendus. OÜ Allestpac nime kannab äriühing alates 12.08.2004 aastast. Võlgniku osakapital on hetkel 50 000 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on alates 02.12.2008 äriregistris märgitud ühekordsete plastist pakendite tootmine, arendamine ja müümine. Võlgnik on esitanud äriregistrile alates 2004 kuni 2020 kõik majandusaasta aruanded. Võlausaldaja Sky-Light esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Allestpac OÜ võlgnevus suuruseks ostetud kaupade eest tasumata jätmisel 94 534,03 eurot. Võlgniku 04.03.2022 esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et äriühing tegeles peamiselt plasttaara tootmisega. Võlgniku praeguse juhatuse liikme X’a poolt antud selgituse kohaselt OÜ Allestpac 100% osaluse omandamisel tutvutud võlgniku raamatupidamise andmetega oli tema hinnangul võlgniku majanduslik seisund piisavalt hea, et täiendavat käibekapitali kaasates muuta võlgniku tegevus edaspidi kasumlikuks. Peale osaluse omandamist analüüsis juhatuse liikmeks olev X võlgniku pangakontosid ja tuvastas, et ainuüksi 2021.a. oli võlgniku kontolt tehtud võlgniku „administratsiooniga“ seotud isikutele vähemalt 400 000 euro ulatuses makseid, mille põhjendatuses on alust kahelda. Samuti on võlgniku kontolt tasutud õigusabi eest, mis juhatuse hinnangul ei saanud võlgniku tegevusega seotud olla. Lisaks eelnevale on võlgniku „administratsiooni“ liikmetele makstud suuri sumamsid töötasudeks olukorras, kus kõigiga ei ole isegi töölepinguid sõlmitud või töösuhte olemasolu tõendatud. Lisaks on võlgniku pangakaardiga välja võetud sularaha ca 1500-2000 eurot kuus. Võlgniku juhatuse liige leiab, et enamus tehtud maksetest ja sularaha väljamaksetest võib olla tehtud ilma õigusliku aluseta ning olla seetõttu tühised. Tehingutega seonduvat dokumentatsiooni sh raamatupidamisdokumentatsiooni võlgniku juhatuse liikmele üle ei ole antud, mistõttu ei ole

võimalust anda täpsemat hinnangut toimingute ja tehingute põhjendatusele ja õigusliku aluse olemasolule. Laoseisu kontrollimisel selgus, et toormaterjali väärtus on nullilähedane ja kapa edasimüügiks ei ole. Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud. 05.02.2022 maksis võlgnik välja jaanuari töötasud ning 16.02.2022 saatis välja koondamisteated, kuid koondamistasude väljamaksmiseks rahalised vahendid puudusid. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku vallasvara tsiviilasja nr 2-22-1693 raames arestitud. Arestimisaktis on märgitud vallasvara koosseisu kuuluvate asjade väärtuseks 176 429 eurot, millest termotöötlustootmisliini KELT osas on liisingleping lõpetatud, kuid seade ise on veel võlgniku valduses. Ilma liisingseadmeta on võlgnikul vara hinnanguliselt 76 000 euro väärtuses. Kohustuste suuruseks on teadaolevalt 1 167 910,69 eurot, sh võlad tarnijate ees summas 600 975,69 eurot ning muud kohustused kokku hinnanguliselt 566 935 eurot, millele võivad lisanduda ka viivised. Olukord kokku on viinud võlgniku majandusliku olukorra selleni, et võlgnikul on juhatuse liikme hinnangul tekkinud püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks võib avalduse kohaselt olla endise juhatuse liikme rasked juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku juhatuse liige leiab, et arvestades, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, omakapital on märkimisväärses ulatuses muutunud negatiivseks, seega on võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Pangakontodel rahalised vahendid puuduvad. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukid, kuid nende tegelik asukoht ja seisukord ei ole hetkel ajutisele haldurile teada, seda tuleb täpsustada edasise menetluse jooksul. Seepärast ei arvesta haldur sõidukeid hetkel vara koosseisus. Vastavalt võlgniku poolt esitatud varade nimekirjale ning bilansile on avalduse esitamise seisuga võlgnikul kajastatud vara kokku väärtuses 76 000 eurot. Avaldusele lisatud kohtutäitur Risto Sepp poolt 11.02.2022 täiteasjas 027/2022/651 koostatud „Vallasvara arestimise aktis“ on arestitud vara väärtuseks märgitud kokku 167 336,00 EUR, vara asukoht Kooli 3, Tabasalu ja vara väärtuses 9 063,00 EUR, vara asukoht Puusepa 13, Kumna. Nimetatud vara osas on Swedbank AS-i kasuks seatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt 11.06.2018 tõestatud lepinguga nr 2131 kommertspant. Pankrotiavalduses on võlgniku juhatuse liige selgitanud, et arestimise aktis toodud varade väärtuseks kokku on 176 429 eurot, mis sisaldab aga termotöötlustootmisliini KELT, mille osas on liisingleping lõpetatud. Seade on veel võlgniku ruumides, täituri poolt küll arestist vabastatud kuid üürileandja pandiõiguse kohaldamise tõttu asub üürileandja valduses Kooli 3, Tabasalu. Üürileandja ei ole nõustunud liisinguandja taotlusega seadme väljaandmiseks. Ilma liisinguseadmeta on vara väärtuseks vastavalt arestimisaktile hinnanguliselt 76 000 eurot. Eeltoodu alusel määrab haldur võlgniku vara väärtuseks esialgsel hinnangul 76 000 eurot. Vara hind on märgitud esialgsena. Haldur on tutvunud koha peal arestitud varaga ning märgib, et vara väärtus vajab kindlasti edasise pankrotimenetluse käigus hindamist, kuna vara koosneb spetsiifilistest tootmiseks ettenähtud seadmetest, mille osas ei haldur ega vara arestinud täitur ei oma eriteadmisi. Samuti tuleb arvesse võtta, et tegu on aastaid kasutatud varaga. Varas kajastatud kontorisisutus on amortiseerunud ja ei pruugi omada märkimisväärset turuväärtust. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustab võlgniku maksuvõlg kokku 13 280,72 eurot (koos intressiga). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et võlgniku suhtes on toimumas üks täitemenetlus täiteasjas 027/2022/1312, IFS Ambalaj San.Tic.Ltd.Sti. (1433525) avalduses võlanõudes tsiviilasjas nr 2-10-10474, summas 253 919,48 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmete ja teabenõuete vastuste kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste

krediidiasutuste ees: Swedbank AS ees teabenõude vastuse kohaselt laenulepingust nr 18063769-KT tulenev nõue on 175122,01 eurot ja liisinglepingust nr 01259543L tulenev nõue on 99318,58 eurot + käibemaks. Kokku on võlgnikul laenukohustusi krediidiasutuste ees summas 274 440,59 eurot. Võlgnikul on jäänud välja maksmata ettenähtud koondamistasud summas hinnanguliselt 27 000,00 eurot. Pankroti väljakuulutamise järgselt tuleb pankrotihalduril esitada avaldus Töötukassale. Osa töötajaid on halduriga juba ühendust võtnud. Vastavalt võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirjale (ostureskontro) on võlgniku kohustused kokku 585 815,35 eurot. Pankroti väljakuulutamise järgselt võib kohustuste summa suureneda võimalike viiviste ja intresside arvel. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 900 536,66 eurot. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Haldur märgib, et kuna võlgniku varad paiknevad üüripindadel, kaasneb varade hoidmisega pankrotimenetluse ajal kuni nende müügini kulu. Haldur peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud lisaks võlausaldajale ka võlgnik ise, seega puudub vaidlus püsiva maksejõuetuse olemasolu üle. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohtade ja põhjendustega, et äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja tal puudub majandustegevuse jätkamiseks käesolevas majanduslikus olukorras tulevikuperspektiiv. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on majandustegevus lõppenud ja ka töötajad koondatud. Tegevuse jätkamine ei ole reaalne. Maksejõuetuse põhjusteks on võlgniku juhatuse liikme hinnangul endise juhatuse liikme võimalikud juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur nõustub võlgniku juhatuse liikme poolt välja toodud pangatehingute ja toimingute põhjendustega, mille puhul on hetkel raamatupidamisdokumentide puudumisel keeruline õigusliku aluse olemasolule hinnangu andmine. Ajutine haldur on üle vaadanud pangakontode liikumised ja nõustub, et rahaliste vahendite kasutamine tekitab küsimusi ning neid tuleb täiendavalt kontrollida edasise menetluse käigus koos raamatupidamise algdokumentide ülevaatamisega. Asjaolud võivad viidata võlgniku pahatahtlikule tegevusele, mida võib kvalifitseerida juhtimisvigadena ja/või muude minetustena äriühingu juhtkonna tegevuses. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Eeltoodu tõttu, kuna olemasolevast teabest nähtub võimalikke kuritarvitusi, ei anna ajutine haldur kindlat ja lõplikku hinnangut võlgniku tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat selgitamist edasises menetluses, kus on võimalik läbi viia põhjalikum analüüs ja raamatupidamise kontroll juba edasises menetluses pankroti väljakuulutamisel. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku lõplikku maksejõuetuse kujunemise aega ei ole ilma kogu raamatupidamisdokumentatsiooni omamata võimalik välja tuua. Kuna 2020.a. esitatud majandusaasta aruanne näitab kasumit, siis saab pangakontode liikumiste alusel teha oletuse, et raskused tekkisid 2021.aasta esimesel poolel ning maksejõuetus kujunes välja 2021.aasta lõpuks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest ja võlgniku enda avaldusest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja ALLESTPAC OÜ pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel.

Kohtumääruse põhjenduse

4.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing ALLESTPAC pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i, kes on andnud selleks vastava nõusoleku.
5.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
6.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 900 536,66 eurot, kuid vara üksnes 76 000 euro väärtuses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuse osas, kuna olemasolevast teabest nähtub võimalikke kuritarvitusi, ei anna ajutine haldur kindlat ja lõplikku hinnangut võlgniku tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas, kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat selgitamist edasises menetluses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
9.Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku 1 800 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.
10.Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista pankrotivarast.
11.PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja