lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-127332/71

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-127332/71
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1826
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 11Püsiv andmekandjaVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

25.05.2022, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-127332

Tsiviilasja hind

4 759 eurot

Kohtuasi

Rannaauto KB OÜ hagi OÜ AAT Baltik vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Rannaauto KB OÜ (reg.kood lepinguline esindaja S D, e-post: xxx

11542632);

Kostja: OÜ AAT Baltik (reg.kood 11945885); e-post: [email protected] Menetluse liik

Istung 11.05.2022

Resolutsioon

1.Rahuldada Rannaauto KB OÜ hagi OÜ AAT Baltik vastu.
2.Mõista OÜ-lt AAT Baltik Rannaauto KB OÜ kasuks välja võlgnevus 3 697,68 eurot ja viivis 1 061,32 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
3.Jätta menetluskulud OÜ AAT Baltik kanda.
4.Määrata Rannaauto KB OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 320 eurot.
5.Mõista OÜ-lt AAT Baltik Rannaauto KB OÜ kasuks välja menetluskulud 1 320 eurot

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 144 lg 1Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
6.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l AAT Baltik tasuda Rannaauto KB OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja palus kohtusse esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3 697,68 eurot ja viivise 1 061,32 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse (dtl 27-34, 67-69, 128-130) ja selle täienduse kohaselt sõlmisid Rannaauto KB OÜ juhatuse liige E R M K ja AAT BALTIC OÜ juhatuse liige A T suulise korvtõstuki rendilepingu koos operaatoriga perioodiks alates 11.01.2016 kuni 10.03.2016 tunnihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega kuni 21 m eest ja 25 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega 22 m eest. Lepingu alusel esitas hageja teostatud tööde eest arve nr 1107 summas 696,66 eurot (dtl 35); arve nr 1209 summas 875,16 eurot (dtl 36), arve nr 1245 summas 739,20 eurot (dtl 37), arve nr 1246 summas 813,12 eurot (dtl 38), arve nr 1247 summas 158,40 eurot (dtl 39), arve nr 1253 summas 89,76 eurot (dtl 40) ja arve nr 1312 summas 325,38 eurot (41). Arved olid arvestatud ja esitatud teekonnalehtedel nr 004259, 004160, 004157, 003272, 004191, 004187,004193, 004197, 004200, 003461 ja 003476 märgitud tööde ulatuse alusel. Teekonnalehed esitati kostjale pärast igakordset korvtõstuki renti, kostjal puudusid pretensioonid teekonnalehtedel märgitud tööde ulatuse ja kvaliteedi kohta. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, s.o jättis esitatud arved summas 3 697,68 eurot tähtaegselt tasumata. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras kokku 1 061,32 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
2.Kostja esitas 27.11.2019 vastuse hagile, milles ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõlmiti suuline leping korvtõstuki rentimiseks koos operaatoriga märgitud hinnaga; hageja esitas kostjale teekonnalehed ja kostjal puudusid pretensioonid teekonnalehtedel märgitud ulatuse ja kvaliteedi kohta. Samuti leidis kostja, et kuna teekonnalehtedes puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, ei ole selge, kes need allkirjastas. Eeltoodust tulenevalt vaidlustas kostja ka viivisnõude ja selle arvestuse. Kohtuotsuse põhjendused.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldusest.
4.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-te 1-3 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude viivist. Kohus loeb tsiviilasja materjalide ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste ja tunnistaja antud ütlustega tõendatuks, et pooled sõlmisid suuliselt lepingu (dtl 35-41, 233, 234), mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale koos operaatoriga kasutada korvtõstuki perioodiks alates 11.01.2016 kuni 10.03.2016 tunnihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega kuni 21 m eest ja 25 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega 22 m eest. Korvtõstukit kasutati koos operaatoriga 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016, 20.01.2016, 29.01.2016, 05.02.2016, 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016, 12.02.2016, 13.02.2016, 15.06.2016, 18.02.2016, 19.02.2016, 20.02.2016, 23.02.2016, 09.03.2016 ja 10.03.2016. 06.12.2017, mille kohta on hageja väljastanud teekonnalehed (dtl 35-41). Korvtõstuki koos operaatori kasutamise eest on hageja esitanud arve nr 1107 summas 696,66 eurot maksetähtajaga 31.01.2016 (dtl 35; kasutamised 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016 ja 20.01.2016); arve nr 1209 summas 875,16 eurot maksetähtajaga 15.02.2016 (dtl 36; kasutamise eest 29.01.2016 ja 05.02.2016), arve nr 1245 summas 739,20 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 37; kasutamise eest 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016 ja 12.02.2016), arve nr 1246 summas 813,12 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 38; kasutamise eest 13.02.2016, 15.02.2016, 18.02.2016 ja 19.02.2016), arve nr 1247 summas 158,40 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 39; kasutamise eest 20.02.2016), arve nr 1253 summas 89,76 eurot maksetähtajaga 01.03.2016 (dtl 40; kasutamise eest 23.02.2016) ja arve nr 1312 summas 325,38 eurot maksetähtajaga 17.03.2016 (dtl 41; kasutamise eest 09.03.2016 ja 10.03.2016). Kostja ei tasunud koos operaatoriga korvtõstuki kasutamise eest.
5.Kostja on vaidlustanud küll hagi terves ulatuses, kuid ei ole hageja poolt väljatoodud asjaolusid ja neid tõendavatele tõenditele sõnaselgeid vastuväiteid esitanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, et tal oleks õiguslik alus keelduda hagis märgitud nõuete täitmisest või et ta oleks kohustuse täitnud. Riigikohus on 26.10.2021 otsuses tsiviilasja nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt RKTKo 6.02.2008 nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt RKTKo 21.06.2011 nr 3-2-1-55-11, p 13 ja RKTKo 13.11.2017 nr 2-16-5564/52, p 17). Kuna kostja ei ole sõnaselgelt oma vastuväiteid esitanud ega neid tõendanud, on kostja üldised vastuväited paljasõnalised ja tõendamata. Arved nr 1107, 1209, 1245, 1246, 1247, 1253 ja 1312 kogusummas 3 697,68 eurot on täielikult tasumata ning tasumata jätmisest tulenevalt on viivis 18.09.2016 seisuga 1 061,32 eurot (dtl 31).
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 3 697,68 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras põhinõudelt summas 1 061 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 järgi on menetlusvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliste esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTsKM nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja menetluskulud on kokku 1 550 eurot. Summa koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 400 eurot ja esindajakuludest summas 1 150 eurot (km/ta). Hagejal on osutatud õigusabi kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (km/ta). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 25.09.2019 142,77 eurot (dtl 8) ja hagiavalduselt 257,33 eurot (dtl 44). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot on põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus rõhutab, et hindas hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning arvestas, et menetlus kestis käesolevas tsiviilasjas üle kahe (2) aasta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 80 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1 320 (400+11,5x80) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 320 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja