Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-102733
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.10.2025, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-102733
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi D.Z.
Hagihind
118,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: XXX, 10115 XXX);
vastu võla nõudes
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post Kostja: D.Z. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: puudub; hagejale teadaolev aadress: XXX, xxxxx XXX; epost:; tegelik elu- ja/või viibimiskoht teadmata). Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (4)
mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 27.09.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 09.03.2022 liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX. Samade poolte vahel sõlmiti 22.01.2023 Mobiil-ID leping. Liitumislepingust tulenevalt kohustus kostja saadud sideteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.04.2024 arvest. Tuginedes tingimuste punktile3 piiras Tele2 kostja teenused alates 11.05.2024 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 12.07.2024. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal tasumata kolm arvet, s.o 01.04.2024 esitatud arve nr 15119577180 summas 34,51 eurot, 01.05.2024 esitatud arve nr 15119803078 summas 30 eurot ning 01.06.2024 arve nr 15120030841 summas 11,61 eurot. Seega viimase arve tasumise tähtaja (s.o 18.06.2024) seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 76,12 eurot. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 30.09.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena 08.11.2024 ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,72
2 (4)
eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 76,12 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 24.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 21,45 eurot (13,72+7,73). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.10.2025 viivise põhivõlalt kuni põhinõude (76,12 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 547 eurot, s.o 100 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning 427 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb kahel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 364 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot.
3 (4)
Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.