lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-137439/6

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 19.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-137439/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 40 lg 1, 2Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKrtS § 1 lg 4Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 17 lg 2Korteriühistu põhikiriKrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõtted

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu80520898(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2022. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-137439

Tsiviilasi

Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu avaldus K. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu, registrikood 80520898

esindajad

Avaldaja esindaja: juhatuse ainuliige R. K. Puudutatud isik: K. M., isikukood xxx, e-post: xxx. Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada täies ulatuses.
2.Mõista K. M.lt välja Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus 2602,97 eurot.
3.Menetluskulud jätta K. M. kanda.
4.Mõista K. M.lt välja Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskuluna riigilõiv 50 eurot.
5.Määrus on viivitamata täidetav.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
KrtS § 35 lg 1Tavapärane valitsemine
KrtS § 41 lg 1Majanduskava
RLS § 59 lg 5
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 3141 lg 3
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76Kohustuse täitmine
6.Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu esitas 17.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. M. vastu 1922,23 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 22.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.12.2021 aadressil xxx. Võlgnik K. M. saatis 30.12.2021 kohtule aadressilt xxx järgmise sisuga e-kirja: „Tere! Olen selle kirja kätte saanud ja pöördun Teie poole palvega, moodustada maksegraafik. Kuna mul on miinimum palk ja omal ka elamiskulud, samas abikaasa hooldushaigla kulud. Nagu Te juba teate, et ma ise sellel aadressil ei ela siis maksan ka selle xxx korteri elektri ja interneti arved. Sooviks teha maksegraafiku. Kus igal kuul alates Jaanuarist maksan 50 euri. Tänan“. Võlgniku poolt 30.12.2021 kohtule saadetud e-kirja luges kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust korraga tasuda ning soovib seetõttu avaldajaga sõlmida maksegraafiku. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas K. M. kohtule 13.01.2022. Pärnu Maakohtu 15.02.2022 määrusega anti nõue K. M. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.02.2022 määrusega jättis kohus Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest esitamaks oma nõue ja põhjendada seda hagita avaldusele ettenähtud vormis.
3.04.03.2022 esitas KÜ Ritsu 14 juhatuse ainuliige R. K. hagiavaldusena pealkirjastatud avalduse. Avalduse kohaselt on K. M. Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteri nr xxx omanik alates 2009. a oktoobrist ja seega korteriühistu (edaspidi KÜ) Ritsu 14 liige alates selle loomisest ehk 12. jaanuarist 2018. a alates. 2019. a novembrist alates on hageja saatnud korterile (algselt elanikele ehk kostja tütre perele ja hiljem siis kostjale endale) arveid vahendatavate teenuste eest ja kogutavate maksete tasumiseks. Kuid kostja maksekäitumine on olnud kogu KÜ toimimise aja väga kaootiline. Korteriomandit kasutavad ja teenuseid tarbivad tegelikkuses kostja pereliikmed, kuid vastavalt KÜ kehtivale põhikirjale on maksekohustus siiski kostjal, kui korteriomanikul. KÜ juhataja on kostjaga ning ka tema pereliikmetega, pidanud palju erinevaid läbirääkimisi, et saavutada kohtuvälist lahendit, kuid on saanud neilt vaid hulgaliselt katteta lubadusi ja võlasumma muudkui kasvab. Avaldaja palub mõista K. M.lt korteriühistu kasuks välja võlg summas 2602,97 eurot. Nõue tuleneb halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevusest seisuga 01.03.2022.
4.Kohus võttis avalduse menetlusse 09.03.2022 määrusega, andes puudutatud isikule aega 14 päeva kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks. Menetlusdokumendid on K. M.le kätte toimetatud edastades TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel e-posti aadressile xxx 31.03.2022. Seega oli avaldusele vastamise tähtaeg 18.04.2022. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.

6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
8.KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
9.Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu (täiendav nimi KÜ Ritsu 14) põhikirja punkti 4.2.1 kohaselt on ühistu liige (korteriomanik tulenevalt põhikirja punktist 3.1) kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juhtja kontrollorganite otsuseid. Vastavalt põhikirja punktile 4.2.6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras, mida on täpsustatud punktides 4.2.6.1-4.2.6.9.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude tuginedes 2021. aasta jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli-, mai-, juuni-, juuli-, augusti- ja septembri-, oktoobri-, novembri- ning detsembrikuul esitatud arvetele. Samuti 2022. aasta jaanuari- ja veebruarikuul esitatud arvete osas.
12.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on korteriomandi nr xxx asukohaga Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi.
13.Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arved, mis koosnesid kommunaal- ja majandamiskuludest ning mida puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud alates 30.01.2021, mil oli 2020. aasta detsembrikuul tarbitu eest arve tasumise tähtaeg.
14.Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud antud kulusid. Kohtumenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei ole isik samuti vaielnud vastu omapoolsele kohustusele, vaid on esitanud vastuväite, millest võib järeldada makseettepaneku tunnustamist.
15.Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2602,97 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Avaldaja on tasunud riigilõivu 385 eurot lähtudes nõude summast. Muid menetluskulusid kohtule asjast ei nähtu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti

enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Seega määrab kohus avaldaja menetluskuludeks 50 eurot ning mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Puutuvalt enammakstud riigilõivu summas 335 eurot, märgib kohus, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega on avaldajal õigus taotleda enammakstud ulatuses riigilõivu tagastamist. Puudutatud isik menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.

19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja