Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (23.12.20 dok 4s, 20.05.21 dok 18s, 07.12.21 dok 28s, 29.03.22 dok 43s) 01.07.2017 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu, mille p 1.1 järgi oli lepingu esemeks xxx, Tallinn asuvas hoones olev mitteeluruum üldpinnaga 59,32 m2 . Lepingu p 2.1 alusel kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt 280 eurot + käibemaks, p 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu eseme kasutamisega seotud kõrvalkulud. Samas punktis lepiti ka kokku, mida loetakse kõrvalkuludeks lepingu tähenduses. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus äriruumid asuvad kontori ruumi eest: haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, küte, sidekommunikatsiooni- ja maamaks. Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Nagu lepingu p 2 on märgitud, määrab kõrvalkulude suuruse üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Eeltoodust tulenevalt on seega kostjal üürilepingu punktist 2.2. kõrvalkulude tasumise kohustus. Kostja esitas menetluses vastuväite selle kohta, et ta pole nõus tasuma kommunaalkulusid (elekter), kuna need osutusid tema jaoks liiga kõrgeks. Kommunaalkulude arve real elekter moodustab nii elektritarbimise kui ka kütte kulu, kuna hoone kütmine toimub elektrienergiaga. Nimelt oli arvestusperioodil hoones elektrienergiat kasutav keskküttesüsteem. Hoones asus suur katel (boiler), milles soojendati vesi elektrienergiat kasutades (katlas asuvad küttekehad soojendasid vett elektrienergiat kasutades). Katlas (boileris) soojendatud vesi juhiti torustiku teel hoones asuvatesse radiaatoritesse. Kuivõrd eluruumi kütmine toimus valdavalt sügis-talvisel perioodil, siis sellest tulenevalt on kulu ka kõrgem. Kostjale esitatud kommunaalkulude arvetel puudus esialgu teenuste loetelu, kuid edaspidi, alates märts 2018 on kommunaalarvetel teenuste loetelu kenasti välja toodud. Hageja on kostjale väljastanud järgmised arved, mis on kostja poolt tasumata: Arve nr 170167, arve väljastamise kuupäev oli 10.10.2017, arve summa oli 98,47 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet septembri 2017 eest. Arve nr 170215, arve väljastamise kuupäev oli 09.11.2017, arve summa oli 243,81 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet oktoobri 2017 eest. Arve nr 170262, arve väljastamise kuupäev oli 14.12.2017, arve summa oli 481,21 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet novembri 2017 eest. Arve nr 170281, arve väljastamise kuupäev oli 16.01.2018, arve summa oli 469,81 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet detsembri 2017 eest. Arve nr 180016, arve väljastamise kuupäev oli 16.01.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet jaanuari 2018 eest.

(8)2

Arve nr 180068, arve väljastamise kuupäev oli 13.02.2018, arve summa oli 563,54 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet jaanuari 2018 eest. Arve nr 180121, arve väljastamise kuupäev oli 08.03.2018, arve summa oli 506,59 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet veebruari 2018 eest. Arve nr 180150, arve väljastamise kuupäev oli 02.04.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet aprilli 2018 eest. Arve nr 180177, arve väljastamise kuupäev oli 11.04.2018, arve summa oli 449,05 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet märtsi 2018 eest. Arve nr 180219, arve väljastamise kuupäev oli 07.05.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet mai 2018 eest. Arve nr 180096, arve väljastamise kuupäev oli 01.03.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet märtsi 2018 eest. Arve nr 180220, arve väljastamise kuupäev oli 08.05.2018, arve summa oli 280,30 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet aprilli 2018 eest. Arve nr 180264, arve väljastamise kuupäev oli 04.06.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet juuni 2018 eest. Arve nr 180315, arve väljastamise kuupäev oli 02.07.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet juuli 2018 eest. Arve nr 180365, arve väljastamise kuupäev oli 06.08.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet augusti 2018 eest. Arve nr 180417, arve väljastamise kuupäev oli 03.09.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet septembri 2018 eest. Arve nr 180470, arve väljastamise kuupäev oli 03.10.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet oktoobri 2018 eest. Arve nr 180523, arve väljastamise kuupäev oli 01.11.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet novembri 2018 eest. Arve nr 180576, arve väljastamise kuupäev oli 03.12.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet detsembri 2018 eest. Hageja arvates ei ole kostja üürilepingut nõuetekohaselt üles öelnud ja kas kostja poolt 18.03.2018 esitatud avaldust saab lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks. Üürilepingu punkti 8.1. kohaselt üks pool edastab lepinguga seotud teated lähtuvalt teise poole lepingus märgitud kontaktandmetest. Lepingu p 8.4 sätestab, et poolte lepingu üles ütlemise avaldus ja kokkuleppel lõpetamise avaldus, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürilepingu punktis 10 on välja toodud poolte kontaktandmed ning üürileandja kontaktandmed on järgmised: Üürileandja: Farmer OÜ, registrikood 11496085 Estonia pst 1, 10143 TALLINN a/a EExxx juhatuse liige: M. K. (mob xxx; e-post xxx). Hageja seaduslik esindaja M. K. kinnitas, et ülalpool märgitud e-posti aadressile ei ole kostja esitanud avaldust lepingu ülesütlemise kohta. Seega ei ole kostja tõendanud lepingu ülesütlemist 19.03.2018 ning hageja sai esmakordselt kostja 19.03.2018 e-kirja kätte käesolevas kohtumenetluses.

(8)3

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 6 170,63 EUR ja jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited (20.01.2021, dok 7s, 19.05.21 dok 23s) Kostja vaidleb hagile vastu asjaolul, et hageja üritab kunstlikult näidata nõuet kostja vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendina ega ka võtnud hagiavalduse esitamisel arvesse kostja e-kirjana 19.03.2018 rendipinna ülesütlemise tahteavaldust. Viidatud tahteavaldusest nähtub, et kostja on 19.03.2018 saatnud hagejale rendipinna ülesütlemise tahteavalduse, milles viitab, et ei nõustu ei praegu ega ka edaspidi hageja poolt esitatud arvetega. Hageja ei ole antud tahteavaldusele vastanud ning on jätkanud haginõude aluseks olevate arvete esitamist. 20.03.2020 on edastatud kostjale aadressilt L. U. xxx ekiri „Teema: Fwd: Teade maksmata arvete kohta OÜ Farmer poolt!“, millele on kostja lepinguline esindaja samal päeval saatnud vastusena e-kirja, milles palub esitada „väidetava nõude aluseks olevad alusdokumendid“. 21.03.2020 on aadressilt xxx saadetud kostja lepingulisele esindajale suur kogus arveid, millised ei kirjelda, millise teenuse ja viide teenuse osutamise objekti eest on need esitatud. 21.03.2020 on kostja esindaja vastanud saadud e-kirjale ning on palunud täpsustada ja edastada dokumendid, millisel alusel väidetav nõue tekkis ning millise objekti kasutamise eest on need esitatud. Hageja ei ole kostja esindajale sellekohaseid dokumente esitanud ning on ignoreerinud igasugust suhtlust. Kostja selgitab, et tema teada on tal kõik hageja poolt xxx, Tallinn kohta põhjendatult esitatud arved tasutud. Ükski hageja poolt hagi lisaks esitatud arve ei kanna lepingule viitavat kirjeldust, ei objekti, lepingu jms osas, mis kinnitaks, et tegemist oleks xxx, Tallinn, asuvas hoones oleva mitteeluruum üldpinna kasutamise eest esitatud arvetega. Eelnevale tuginedes ei ole tõendatud, et tegemist oleks kostja ja hageja poolt väidetavalt sõlmitud äriruumi üürilepingust tuleneva kohustusega. Kostja on seisukohal, et on tasunud kõik hageja poolt talle, enne lepingu ülesütlemist, esitatud arved korrektselt ning ei ole ühegi arvega tasumisviivituses ning hagile lisatud arved on kostjale arusaamatud ning alusetud. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: • • •

Pooled sõlmisid 01.07.17 äriruumi üürilepingu xxx, Tallinn hoones oleva mitteeluruumi üldpinnaga 59,32 m2 kasutamiseks Vastavalt lepingu p 2.1 on kostjal kohustus tasuda kuus üüri 280 €, millele ei lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p 2.2 on kostja kohustatud tasuma kõrvalkulud, kohaselt kohustus kostja tasuma Lepingu eseme kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus äriruumid asuvad (edaspidi nimetatud hoone) haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, (8)4

•

küte, sidekommunikatsiooni- ja valveteenused ning maamaks. Kõrvalkulude suuruse määrab Üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Üürilepingu p 1.2. kohaselt on leping tähtajatu.

VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 8 lg 1, § 271 järgi ning kostjal on kohustus vastavalt lepingule tasuda hagejale üüri ja kõrvalkulusid VÕS 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 271, § 292 lg 1 järgi. Vaidlus Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 01.07.2017 üürilepingu, mille alusel üüris kostja hagejalt äriruumi asukohaga Tallinnas, xxx, üldpinnaga 59,32 m2. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas üürileping on nõuetekohaselt üles öeldud ja kas kostja poolt 18.03.2018. a esitatud avaldust saab lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks. Seega vaidlevad pooled selle üle, millal on nendevaheline üürileping lõppenud ning kas sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu üüri, kõrvalkulude nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see o täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas, viisil. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Nimelt võib kestvuslepingu, milleks on üürileping, lepingupool VÕS § 196 lg 1 järgi mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtajaga lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine), lg 2 sätestab, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 309 lg 1 I lause sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 alusel võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lõike 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Sama paragrahvi lg 3 alusel üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 314 lg 1 kohaselt, kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi.

(8)5

VÕS § 325 lg 1 järgi võib äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemine kui tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte anda. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Poolte vahel 01.07.2017 sõlmitud äriruumi üürilepingu p 8.1 kohaselt „Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated lähtuvalt teise Poole Lepingus märgitud kontaktandmetest. Vastavate kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt.“ Lepingu punktis 10 on üürileandja kontaktidest märgitud Farmer OÜ, Estonia pst 1 Tallinn, juhatuse liige M. K., mob +xxx, e-post: xxx). Kostja väitel suhtles tema üürniku esindajana üürilepingu küsimustes üksnes M. K.’iga. Kinnituse, et M. K. on hageja esindaja üürilepingut puudutavates küsimustes, sai kostja nii hageja 24.07.2017.a. ekirjast, kus M. K. kinnitab, et esindab xxx ja xxx omanikke (kostja 19.05.21 vastus lisa 1, dok 23s), kui ka asjaolust, et nimetatud e-kiri on saadetud e-posti aadressil xxx, mis on märgitud hageja ametlikuks e-posti aadressiks ka kostjale edastatud arvetel (hagiavalduse lisa 2-21, 23.12.20 dok 4s). Nimetatud tõendite uurimise tulemusena leiab kohus, et üüritud ruumide üürnikul oli õigus eeldada, et M. K. oli hageja poolt volitatud üürilepingu pinnalt kerkivate küsimuste lahendamiseks ja omab muuhulgas õigust võtta vastu üürilepingu ülesütlemise teadet. Seega on üürileandja justkui teatanud kostjale üürileandja kontaktide muudatusest lepingu p 8.1 II lause kohaselt. Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud tõendid teha järelduse, et M. K. avaldused ja esitatud arved on mõjutanud kostjat mõistlikult uskuma, et hageja oli andnud M. K.ile volituse vaidlusaluse üürilepinguga seotud küsimuste lahendamiseks, sh õiguse võtta hageja nimel vastu üürilepingu ülesütlemise avaldust. Öeldu tõttu tuleb TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et hageja oli M. K.ile vastavad volitused andnud. Eelnev annab kohtu hinnangul piisava aluse väita, et ülesütlemise teate saatmisega xxx e-posti aadressile, mis oli ühtlasi märgitud arvetele hageja kontaktina, on kostja käitunud õiguspäraselt ja teade tuleb lugeda hagejale kätteantuks. Kuna poolte esitatud tõenditest (kostja 19.05.21 vastus lisa 1, dok 23s) või poolte selgitustest ei nähtu, et e-postile aadressiga xxx oleks varasemalt probleeme kirjade saatmisega või saamisega, siis hageja väide, et kostja 19.03.18.a. e-kiri üürilepingu ülesütlemise kohta jõudis hagejani alles kohtumenetluses, ei ole eluliselt usutav. Lepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste osas nõustub kohus kostja seisukohaga, et kostjal ei olnud võimalik üüripinda kasutada sihipäraselt, mis õigustas üürilepingu ülesütlemist. Lepingupooled olid üürilepingu p-s 5.3.2 kokku leppinud, et üürileandja rikub oma kohustusi ning kõrvalda rikkumist 14 päeva jooksul arvates vastava üürniku nõude saamisest. Kuna kostja on korduvalt hagejalt küsinud arvete suuruse osas täpsustusi mh 20.11.17 e-kirjaga, 14.12.17 e-kirjaga ning ebakvaliteetse teenuse (kütte puudumise) osas 27.10.17 e-kirjaga, 03.11.17 e-kirjaga (kostja 19.05.2021 vastus, lisad 1-5 dok 23s), tähendab see kohtu hinnangul tingimust, mille järgimine oli üürniku jaoks huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Eeltoodu põhjal on üürilepingu ülesütlemine kostja poolt olnud ka sisuliselt õiguspärane. VÕS § 76 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja käituda heas usus. Seega leiab kohus, et esitatud asjaoludel ja tulenevalt VÕS (8)6

§ 313 lg 1-3, 314 lg 1, § 325 lg 1, § 186 p 6, § 196 lg 1on kostja 19.03.2018.a. üürilepingu kehtivalt üles öelnud. Järgenvalt kontrollib kohus kostja kohustust üüri ja kommunaalarvete tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni 19.03.18. Hageja nõuab arvete nr 170167, 170215, 170262, 170281, 180016, 180068, 180121, 180150, 180177, 180219, 180096, 180220, 180264, 180315, 180365, 180417, 180470, 180523, 180576 (hagi lisad 2-21, 23.12.20 dok 4s) järgi kõrvalkulude ja üüri tasu maksmist perioodi september 2017 kuni detsember 2018 eest, mille osas tõstatas kostja vaidluse kõrvalkulude põhjendamatuse osas, tuues välja, et esitatud ulatuses ei ole kommunaalkulud põhjendatud ning ühtlasi väitis, et maksis kulud. Kuna kohus tuvastas, et kostja on 19.03.2018.a. üürilepingu kehtivalt üles öelnud, siis vaatleb kohus üksnes hageja esitatud nõudeid, mille on kohta on esitatud arveid kuni üürilepingu ülesütlemiseni. VÕS § 292 lg 2 sätestab, et üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Vastavalt lepingu p 2.2 on kostja kohustatud tasuma kõrvalkulud, kohaselt kohustus kostja tasuma Lepingu eseme kasutamisega seotud kõrvalkulud. Lepingust nähtuvalt loetakse kõrvalkuludeks üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus äriruumid asuvad haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, küte, sidekommunikatsiooni- ja valveteenused ning maamaks ja et kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Märgitud lepingus sätestatu ei välista seda, et kostjal poleks õigust nõuda VÕS § 292 lg 2 järgi kulu kohta tõendeid või lepingus märgitud metoodika kohta arvestuse metoodika seletust. Selline õigus on kostjal VÕS § 292 lg 2 tulenevalt ning hageja peab üürniku ehk kostja nõudele kulu arvestamise aluseks olevaid asjaolusid tõendama ja võimaldama vastavate kulu dokumentidega tutvuda. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse, milles kostja on pärinud hagejalt selgitusi (20.11.17 e-kirjaga, 14.12.17 e-kirjaga, kostja 19.05.2021 vastus, lisa 3, 4, dok 23s) arvetes toodud summade kujunemise osas. Kuna hageja on kohtumenetluses (hageja 29.03.22 vastuse lisad 1-7, dok 43s) esitanud kolmandate isikute poolt esitatud arved, lepingud kõrvalkulude kohta, siis eelviidatud hageja esitatud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja esitas VÕS § 292 lg 2 mõttes arvestuse aluseks olevad dokumendid ning hageja on tõendanud kõrvalkulude põhjendatust ja suurust. Esitatud arvetest nähtub järgmine: Arve nr 170167, arve väljastamise kuupäev oli 10.10.2017, arve summa oli 98,47 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet septembri 2017 eest. Arve nr 170215, arve väljastamise kuupäev oli 09.11.2017, arve summa oli 243,81 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet oktoobri 2017 eest. Arve nr 170262, arve väljastamise kuupäev oli 14.12.2017, arve summa oli 481,21 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet novembri 2017 eest. Arve nr 170281, arve väljastamise kuupäev oli 16.01.2018, arve summa oli 469,81 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet detsembri 2017 eest. Arve nr 180016, arve väljastamise kuupäev oli 16.01.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet jaanuari 2018 eest. Arve nr 180068, arve väljastamise kuupäev oli 13.02.2018, arve summa oli 563,54 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet jaanuari 2018 eest. (8)7

Arve nr 180121, arve väljastamise kuupäev oli 08.03.2018, arve summa oli 506,59 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet veebruari 2018 eest. Arve nr 180177, arve väljastamise kuupäev oli 11.04.2018, arve summa oli 449,05 eurot ning see sisaldas kommunaalteenuste nõuet märtsi 2018 eest. Arve nr 180096, arve väljastamise kuupäev oli 01.03.2018, arve summa oli 280 eurot ning see sisaldas üüritasu nõuet märtsi 2018 eest. Kostja väide, et ta on kõik summad tasunud, ei ole kostja poolt tõendamist leidnud. Seega on hageja nõue VÕS § 292 lg 1, § 271 järgi arvetest nr 170167, 170215, 170262, 170281, 180016, 180068, 180121 tulenevalt põhjendatud kõrvalkulude ja üüri nõudes summas 2643,43 €. Kuna leping lõppes19.03.18, siis on hageja kõrvalkulude nõue 2018.a. märtsikuu eest arve nr 180177 järgi osaliselt põhjendatud 275 € (449,05/31*19) ja 2018.a. märtsikuu üürnõue arve nr 180096 järgi on sama moodi osaliselt põhjendatud 171,6 € (280/31*19), sest kostja rikkus vastavas osa lepingust ja VÕS § 271 ja 292 lg 1 tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 3090 € ulatuses (2643,43+275+171,6). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3090 €. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 6170,63 €. Kohus rahuldas hagi summas 3090 €. Seega asub kohus järeldusele, et kohus rahuldas hagi ca 50% ulatuses. Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

(8)8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.