6.Määrata G.O usaldusisiku J.T tasuks 66 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot, kokku 81,84 eurot.
7.Anda G.O-le usaldusisiku J.T tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning tasuda usaldusisiku tasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot, kokku 81,84 eurot menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda J.T-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr EE291010010124158012).
8.Välja mõista G.O-lt riigi tuludesse menetluskuludena 81,84 eurot. Välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS-is), nr EE062200221059223099 (Swedbank ASis), nr EE567700771003819792 (AS-is LHV Pank) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS-is) 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Selgitusse märkida „Menetluskulud, tsiviilasi 2-25-17100“. Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib määruse saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9.Tühistada Tartu Maakohtu 21.10.2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning G.O vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Kustutada Tartu Maakohtu 1
21.10.2025 määruse alusel vara registritesse, sh kinnistusraamatusse kantud märkused käsutuskeelu kohta.
10.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
11.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja pärast jõustumist saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p. 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.G.O (avaldaja, võlgnik) esitas 12.10.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on seoses elu kallinemise ja sissetulekute vähenemisega tekkinud väikelaenude tagasimaksmisega raskusi. Võlgnik on siiani maksnud kõik kuumaksed, aga on tekkinud olukord kus ta peab sõpradelt laenama, et kuumakseid ära tasuda ja siis peab jälle sõpradele tagasi maksma laenud. Võlgnikul on bipolaarse meeleoluhäire diagnoos ja on määratud Tervisekassa poolt puuduv töövõime 3 aastaks. Diagnoosi tõttu teeb võlgnik haiguse maniakaalses faasis ebaadekvaatseid otsuseid ja kipub võtma ka laene, olles see hetk vastutustundetu ja hiljem kui maaniaseisund taandub, kahetseb. Võlgnik on mitu korda kiirlaenude nõiaringi sattunud, müües maha ka oma vara, et laenudest vabaneda ja samuti on lahkunud isa aidanud kahel korral tagasi maksta laenujäägid, et ei peaks hiiglaslikke intresse maksma. Võlgnik soovib nõiaringist pääseda, et mitte enam libastuda. See on pidev stress ja nüüd kui haiguse aktiivne faas on pikalt taandunud näeb võlgnik, et talle on antud vastutustundetult laene ja hetkel kui elas riigipoolsetest toetustest - suurperetoetus ja töövõimetoetus, olles tööl 0.35 koormusega (palk ca 420€). Võlgnik on kahele kiirlaenufirmale ka saatnud emailiga juristi abiga koostatud kirja, et talle enam laene ei võimaldataks tema diagnoosi tõttu. Võlgnik sai ka ühest ettevõttest vastuse, et laene enam ei anta, aga hiljem siiski anti kui maania seisundis nendega ühendust võttis. Võlgniku sissetulekuks on ülalpidamismaksed vanemahüvitis 691 eurot, 300 eurot, töövõimetotus keskmiselt 652,20 eurot ning suurperetoetus ja lastetoetused 810 eurot, kokku 2453,20 eurot. Võlgnikule kuulub kaks ettevõtet, xxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx) ja xxxxxxxxx (registrikood xxxxxx), milledel hinnanguliselt väärtus puudub. Igakuised väljaminekud on 2020 eurot. Kohustuste suuruseks on märgitud vähemalt 30 147,80 eurot.
2.Maakohus võttis avalduse 21.10.2025 määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks J.T (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
Võlgnik esitas 22.10.2025 avalduse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja 2
menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
Võlgnik esitas 22.10.2025 allkirjastatud taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus kohaldas 21.10.2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.
10.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot, kokku 81,84 eurot.
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik asunud oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitma ning teostanud teatud menetlustoimingud (suhelnud
3
võlgnikuga, selgitamaks tema elukorraldust, varalisi maksejõuetusmenetlusega seonduvat, teostanud päringud).
suhteid
ja
muud
Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 1 tund. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 1 tund on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Usaldusisiku tasu suuruseks määrata 66 eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 15,84 eurot (PankrS § 23 lg 3, § 65 lg 11), tasu kokku 81,84 eurot.
10.3.Kohus määrab vastavalt usaldusisiku taotlusele, et tasu makstakse välja J.T , kes on Maksu-ja Tolliameti andmetel end registreerinud käibemaksukohustuslasena (KMKR EE100712984), arvelduskontole.
10.4.Usaldusisik palub hüvitada tasu riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 866 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 66 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud määra. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, vara on varasemalt arestitud ning arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista.