AS ÜHISTEENUSED hagi V. S. advokaadibüroo OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: A. T. (e-post: xxx); Kostja (esialgne): V. S. advokaadibüroo OÜ, (registrikood xxx; asukoht Jõe tn 3, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja (asendatud): A. V. (isikukood xxx; registrijärgne elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. V. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahvi võlgnevus summas 80 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata 4 euro sissenõudmiskulu nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja A. V. kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt A. V. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud summas 104 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-22-103064 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 27.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult V. S. advokaadibüroo OÜ 85 euro saamiseks. Kohus tegi 28.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.02.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik V. S. advokaadibüroo OÜ esitas 14.02.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.02.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega kohustas Harju Maakohus AS ́i ÜHISTEENUSED esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv 14 päeva jooksul alates 01.03.2022 kohtumääruse kättetoimetamisest.
2.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule hagi V. S. advokaadibüroo OÜ vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 09.03.2022 määrusega menetlusse. V. S. advokaadibüroo OÜ vaidles 24.03.2022 kostja vastuses tema esitatud nõuetele vastu. Hageja esitas 28.03.2022 kohtule taotluse kostja asendamiseks, põhjendades taotlust asjaoluga, et hagivastuses on esitatud tõendid, et leppetrahvi vormistamiste ajal oli sõiduki tegelik kasutaja A. V.. V. S. advokaadibüroo OÜ vastas 31.03.2022 kohtule, et ei vaidle vastu hageja taotlusele kostja asendamiseks.
3.Harju Maakohtu 01.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-103064 V. rahuldati hageja 28.03.2022 taotlus kostja asendamiseks. Kohus asendas tsiviilasjas nr 2-22-103064 kostja V. S. advokaadibüroo OÜ kostjaga A. V. (isikukood xxx). Kohus jättis tsiviilasjas nr 2-22-103064 esitatud hagi V. S. advokaadibüroo OÜ osas läbi vaatamata. Sama määrusega jättis kohus käesolevas tsiviilasjas V. S. advokaadibüroo OÜ suhtes läbi vaatamata jäetud hagi osas menetluskulud AS ÜHISTEENUSED ja V. S. advokaadibüroo OÜ endi kanda ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
HAGI SJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja AS ÜHISTEENUSED esitas 04.04.2022 seoses kostja asendamisega uue hagiavalduse tervikteksti tsiviilasjas 2-22-103064. Hageja märgib, et vastavalt Transpordiametist saadud andmetele on sõiduki XXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud V. S. advokaadibüroo OÜ (reg nr. xxx). A. V. on esitanud tõendid, et oli sõiduki tegelik kasutaja ja lepingu teine pool leppetrahvide vormistamise ajal, mistõttu on põhjendatud hagiavalduse esitamine sõiduki tegeliku kasutaja vastu.
5.Sõidukitele nr XXX, mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 5 leppetrahvi: 1) Leppetrahv (edaspidi LTR) Pärnu mnt x parklas, nr 0232012549, aeg 27.09.2019 13:26:06, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot. 2) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 1006000599, aeg 27.11.2019 13:02:52, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot. 3) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 0178015248, aeg 24.08.2020 13:13:30,
2-22-103064 parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot. 4) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 0254010593 aeg 02.10.2020 13:16:33, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot. 5) Leppetrahv Maakri tn x parklas, nr 0204040605 aeg 14.06.2021 16:27:45, parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot.
6.Leppetrahvide juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtavad on sõidukist XXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad kaasa lisatud lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust. Riigikohus on lahendis 2-17-117146 p 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Viidatud paragrahvi kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
7.Pärnu mnt X parklas on lubatud parkida parkimiskellaga 15 minutit tasuta, aja möödumisel tuleb parkimise eest tasumist alustada. Parkimiskella puudumisel on sõidukijuhil maksekohustus vahetult pärast sõiduki parkimist. Fotodelt on selgelt tuvastatav, et kostja parkimiskella korrektsel viisil kasutanud ei ole, millest lähtuvalt on tekkinud kostjal maksekohustus kohe pärast sõiduki parkimist. Parkimistasu ei ole kostja tasunud mobiilselt, mida kinnitab kaasa lisatud MCP väljavõte ega ka parkimiskioskis, mida kinnitab EPMS väljavõte. Samuti on sõidukijuhil kohustus parkida sõiduk vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja operaatori juhistele. Leppetrahvi 0031049191 juures olevatelt fotodelt on tuvastatav, kuidas kostja on parkinud sõiduki haigla töötajatele mõeldud kohale, millega on kostja eiranud parkimistingimusi. Leppetrahvi 0254005159 fotodelt on tuvastatav kostja sõiduki parkimine parkimiskeelu alas. Maakri tn X parklas on tasuline parkimine, kus sõidukijuht kohustub alustama parkimist vahetult pärast sõiduki parkimist eraparklasse. Kostja jättis parkimistasu maksmata, mistõttu on vormistatud ka kostjale leppetrahv.
8.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Samuti ei ole reageerinud kostja korduvatele meeldetuletustele, mille kostja on hagejale edastanud seoses tasumata leppetrahvidega.
9.Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 4 eurot, et saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
10.Hageja on esitanud leppetrahvid koos fotodega, kuskohast on tuvastatav sõiduk, aeg, trahvitegemise alus ja koht.
11.Hageja ei nõustu, et leppetrahvi suurus on ebamõistlik. Parkimistingimused näevad ette leppetrahvi suuruse summas kuni 57 eurot parkimistingimuste rikkumise korral. Kui sõidukijuht pargib eraparklas, on sõidukijuht ka nõustunud parkimistingimustega, sh leppetrahvi suurusega. Tegemist on lepingulise sanktsiooniga, mistõttu ei ole leppetrahvi suurus ebamõistlik. Eraparkla leppetrahvi mõistliku suuruse üle on arutatud näiteks kohtuasjas 2-17-117146, kus on leitud, et nii
2-22-103064 30 kui ka 50 euro suurune leppetrahv on mõistlikud. Käesoleval juhul on kõnealuses parklas leppetrahvi suuruseks 10 eurot, mis on madalam maksimaalmäärast ja seetõttu ei saa ka öelda, et oleks kostjat koormav. Samuti VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
12.Riigikohus on lahendis 2-17-117146 p 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Viidatud paragrahvi kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Fotodelt nähtub, et kviitungid on kojameeste vahele asetatud. Kuivõrd hageja on lähtunud meeldetuletava nõudekirja saatmisel Transpordiameti andmetest, millele kostja ei reageerinud, siis hageja ei saanud ka teada, kes võis olla sõiduki tegelik kasutaja. Küll, aga on sõiduki tegelik kasutaja saanud leppetrahvikviitungid, kuivõrd nende asetamine kojamehe vahele on tõendatud. Hagiavaldusega kaasalisatud tõendid on leppetrahvikviitungite koopiad. Originaalkviitung asetatakse kojamehe vahele, mida taaskord, on tõendatud. Kui hageja töötaja rikkumise tuvastab, allkirjastab ja prindib hageja töötaja printerist kviitungi, mille asetab kojamehe vahele.
13.11.05.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et hageja teostab vaidlusalustes parklates parkimisjärelevalvet teenuse osutamise lepingu alusel. Parkides hageja hallatavale parkimisalale, on kostja sõlminud hagejaga lepingu. Leppetrahvi ajal tehtud fotodega on fikseeritud sõiduki parkimine hageja hallatavas eraparklas. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.
14.Juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11 asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel. Vastavalt Transpordiametist saadud andmetele oli sõiduki XXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud V. S. advokaadibüroo OÜ (reg nr. xxx). A. V. on esitanud menetluse käigus tõendid, et oli sõiduki tegelik kasutaja ja lepingu teine pool leppetrahvide vormistamise ajal, mistõttu on põhjendatud nõuete esitamine sõiduki tegeliku kasutaja vastu.
15.Hageja on esitanud MCP ja lisaks EPMS väljavõtted kinnitamaks, et sõiduki XXX eest parkimistasu ei makstud kõnealustel kuupäevadel ja fotodelt on tuvastatav, et parkimiskella tasuta aja kasutamiseks korrektselt kasutatud ei ole.
16.Hageja poolt on asetatud leppetrahvikviitungid sõiduki kojamehe vahele kohe pärast rikkumise tuvastamist, mida kohtupraktikas on peetud mõistlikuks teatamise viisiks eraparkla operaatori poolt. Samuti on edastatud meeldetuletavaid nõudekirju (7 nõudekirja, kuvatõmmiselt nähtavad välja saatmise kuupäevad) kostjale, mistõttu on hageja hinnangul igati täidetud leppetrahvinõudest teavitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et leppetrahvinõude eeldused on täidetud, tõendatud ja leppetrahvide nõudmine on olnud õigustatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 26.04.2022, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et poolte vahel puudub õigussuhe. Hagi esemeks on leppetrahvi nõue, mis eeldab poolte vahel kehtiva lepingu sõlmimist. Hagiavalduses ei tugine
2-22-103064 hageja asjaolule, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud leping, mille rikkumisega oleks hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi. Kostja ei ole hagejaga sõlminud parkimislepinguid, mille rikkumise tõttu saaks hageja leppetrahve nõuda.
18.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohustuseks on muuhulgas tõendada, et (1) kostja oli sõiduki HYUNDAI I40 numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) juht väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal, et (2) hageja oli parkimisalade omanik (või muu parkimislepingu sõlmimiseks õigustatud isik) väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal, ning et (3) Sõiduk oli pargitud parklates, mille sissesõidu juurde olid väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal paigaldatud vastavad infotahvlid koos viitega tüüptingimustele. Hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, jättes esitamata kohtule tõendeid, kust nähtuks, et hageja oli parkimisalade omanik (või muu parkimislepingute sõlmimiseks õigustatud isik) väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et kostja oleks olnud Sõiduki juht väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal.
19.Hageja ei ole esitanud samuti tõendeid, kust nähtuks, et Sõiduk oli pargitud parklates, mille sissesõidu juurde oleks olnud paigaldatud väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal vastavad infotahvlid koos viitega tüüptingimustele. Asjakohatud on hageja viited hagiavaldusele lisatud „parkimistingimustega“ tahvlite pildid. Kostja märgib, et hagiavaldusele lisatud piltidest ei nähtu pildistatud tahvlite ajalist ja ruumilist seost parkimisaladega, kus Sõiduk oli väidetavalt pargitud väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal.
20.Kostja viitab ka leppetrahvi kohta kokkuleppe tühisusele. Hagiavalduses heidetakse kostjale ette väidetava parkimislepingu rikkumist. Parkimisleping on olemuselt üürileping, millega parkimisalade omanik (või muu parkimislepingute sõlmimiseks õigustatud isik) annab parkimisaladel asuvad parkimiskohad ajutiseks kasutamiseks. Kostja märgib, et VÕS § 334 lg 4 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-165-15 (p 11), et selle sätte järgi on tühised enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille alusel tekib üürnikul mis tahes varaline kohustus, mis ei ole üür, kõrvalkulud või võimalik kahjuhüvitis ning seega välistab VÕS § 334 lg 4 nt poolte leppetrahvi kokkulepped. Kostja märgib, et hageja viidatud parkimistingimuste näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 tähenduses (hagiavalduses viitab hageja ise tahvlites kirjeldatud parkimistingimustele kui tüüptingimusele). Parkimislepingute teiseks pooleks olev Sõiduki juht (kui füüsiline isik) on aga tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leppetrahvi ebamõislikule suurusele võib viidata üksnes asjaolu, et leppetrahv ületab kordades põhikohustust (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12 (p 20)). Kostja märgib, et hagiavalduses nõutakse leppetrahvi selle eest, et Sõiduk oli pargitud hageja opereerivatele parkimisaladele väidetavalt parkimistasu maksmata. Hagiavaldusele lisatud piltidest nähtub, et väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal moodustasid parkimistasud 0,6/2 tundi (Pärnu mnt x) ja 4 eurot/1 tund (Maakri tn x). Seega kui eeldada, et väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal viibis Sõiduk parkimisaladel 2 tundi, siis moodustaks parkimistasu (kui põhikohustus) tariifi järgi üksnes 0,6 eurot (Pärnu mnt x) ja 8
2-22-103064 eurot (Maakri tn x). Seega hagiavalduses nõutud leppetrahvid suuruses 10 eurot (Pärnu mnt x) ja 40 eurot (Maakri tn x) ületavad kordades põhikohustust, mille tagajärjeks on tüüptingimuse tühisus leppetrahvi osas.
21.Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvile. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele sellest, et ta leppetrahvi nõuab. Puuduvad tõendid, kust nähtuks, et kostjale oleksid edastatud leppetrahvinõudeid enne käesoleva hagi kättetoimetamist. Sellest tuleneb, et hageja teatas leppetrahvide nõuetest 10 kuud pärast viimase rikkumise ning 2 aastat ja 6 kuud pärast esimese rikkumise avastamist. Nimetatud tähtaega pärast kostjale etteheidetava rikkumise avastamist ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on hageja leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud. Asjakohatud on hageja väited, et hageja paigutas leppetrahvinõuded kohe pärast rikkumise tuvastamist Sõiduki kojamehe vahele. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et kostja oleks olnud Sõiduki juht väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal), mistõttu ei ole kostjale trahvinõuded kätte toimetatud Sõiduki kojamehe vahele paigutamisega.
22.Hageja väited Sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõuete paigutamise kohta on tõendamata. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nimetatud asjaolu ei nähtu. Hoopis vastupidi, nähtub hagiavaldusele lisatud tõenditest, et leppetrahvnõuded ei olnud koostatud paberkandjal, vaid digitaalselt (sellele viitab hagiavalduse lisatud leppetrahvnõuetes sisaldav pealdis „Kinnitan käesoleva digitaalselt allkirjastatud otsuse väljatrüki samasust originaaliga“). Kuna leppetrahvnõuded olid koostatud digitaalselt (ehk digitaalselt allkirjastatud otsusena), siis ei saanudki hageja paigutada neid Sõiduki kojamehe vahele.
23.Kostja esitas alternatiivselt ka leppetrahvi vähendamise taotluse. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotleb alternatiivselt (ehk juhul kui kohus leiab, et leppetrahvide nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud) leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni.
24.Leppetrahvi mõistliku suuruse leidmisel tuleb võrrelda nõutud leppetrahvi suurust rikutud kohustuse suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Hagiavalduses nõutakse leppetrahvi selle eest, et Sõiduk oli pargitud hageja opereerivatele parkimisaladele väidetavalt parkimistasu maksmata. Hagiavaldusele lisatud piltidest nähtub, et väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal moodustasid parkimistasud 0,6/2 tundi (Pärnu mnt x) ja 4 eurot/1 tund (Maakri tn x). Seega kui eeldada, et väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal viibis Sõiduk parkimisaladel 2 tundi, siis moodustaks parkimistasu (kui põhikohustus) tariifi järgi üksnes 0,6 eurot (Pärnu mnt x) ja 8 eurot (Maakri tn x). Seega hagiavalduses nõutud leppetrahvid suuruses 10 eurot (Pärnu mnt x) ja 40 eurot (Maakri tn x) ületavad kordades põhikohustust, mis on selgelt ebaproportsionaalne parkimislepingust tulenevate põhikohustuste suurusega. Leppetrahvi määra vähendamisel tuleb arvestada teise poole õigustatud huvi. Kostja märgib, et leppetrahvi nõue ei ole alusetu rikastumise allikaks. Leppetrahvi kohaldamise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa leppetrahvi kokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi ning hageja ei ole seda käesoleval juhul ka väitnud. Leppetrahvi nõude suurust tuleb seega võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Hageja ei ole väitnud, et temal oleks tekkinud väidetavast parkimistasu maksmata jätmisest kahju. Seega on kostja arvates olemas VÕS § 162 sätestatud alused leppetrahvi suuruse vähendamiseks.
Kostja märgib, et leppetrahvi tasumise kohustuse näol on tegemist kõrvalkohustusega VÕS
2-22-103064 § 141 p 3 järgi. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-10 (p 12)). Kostja leiab, et nimetatud põhimõte kehtib ka leppetrahvi kohta, kui leppetrahvi nõutakse rahalise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et temal oleks tekkinud kahju, mis ületab väidetavalt täitmata jäetud põhikohustust. Seega on põhjendatud vähendada hageja nõutud leppetrahvide suurust rikutud põhikohustuse (üüritasu) suuruseni.
26.Kostja viitab ka sissenõudmiskulu põhjendamatusele. Kostja arvates hagiavaldusest ei nähtu, mis õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt Maanteeametile tasutud 4 eurot. Samuti leiab kostja, et hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel nõuab hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 euro väljamõistmist kostjalt. 01.04.2022 määrusega jättis kohus käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-103064 menetluskulud AS ÜHISTEENUSED ja V. S. advokaadibüroo OÜ endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus selgitab, et menetleb käesolevat tsiviilasja 2-22-103064 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 09.03.2022 kohtumääruses, millega võeti hagiavaldus menetlusse. Käesoleva tsiviilasja hind on 84 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
28.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnates poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
29.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei ole hagejaga sõlminud parkimislepinguid, mille rikkumise tõttu saaks hageja leppetrahve nõuda. Kostja väitel ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et kostja oleks olnud sõiduki HYUNDAI I40 numbrimärgiga XXX (sõiduk) juht väidetavate parkimislepingute sõlmimise ajal. Kohus märgib, et käesoleva tsiviilasja esialgne kostja V. S. advokaadibüroo OÜ (kelle juhatuse liikmeks on ka kostja) esitas hagivastuses kohtule selgituse ja tõendid, et sõiduki kasutajaks oli kostja A. V.. V. S. advokaadibüroo kinnitas kohtule, et „Kostja esitab kohtule tõendid, kust nähtub, et kostja ei ole Sõidukit kasutanud vaidlusaluste leppetrahvide tegemise ajal. Sõiduki kasutajaks oli A. V., kellele oli Sõiduk antud tähtajatult kasutusse alates 02.02.2018 (lisad 1 ja 2). ... 02.02.2018 väljastatud Sõiduki registreerimistunnistuses (lisa 3) on Sõiduki kasutajateks A. V. ja A. S., V. S. ei ole Sõiduki kasutajana registreerimistunnistuses märgitud“ (vt dtl 96). Kohtul ei ole alust V. S. advokaadibüroo OÜ kinnituses ja kohtule esitatud tõendites (dtl 101-106) kahelda. Seetõttu loeb
2-22-103064 kohus tuvastatuks, et kostja oli vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki HYUNDAI I40 numbrimärgiga XXX kasutaja.
30.Kohus märgib, et kostja kui sõiduki kasutaja kohustuseks on mh tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukit hagis märgitud ajal ja kohas parkis (juhul kui kostja kui sõiduki kasutaja seab kahtluse alla selle, kas tema vastavate leppetrahvinõuete esitamise ajal sõidukit juhtis). Vastasel juhul tuleb lugeda parkimislepingu pooleks kostjat kui sõiduki kasutajat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingute pooleks saab lugeda sõiduki kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
31.Seoses sõiduki HYUNDAI I40 numbrimärgiga XXX parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale on parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 1) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 0232012549, aeg 27.09.2019 13:26:06, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot; 2) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 1006000599, aeg 27.11.2019 13:02:52, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot; 3) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 0178015248, aeg 24.08.2020 13:13:30, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot; 4) Leppetrahv Pärnu mnt x parklas, nr 0254010593 aeg 02.10.2020 13:16:33, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 10 eurot; 5) Leppetrahv Maakri tn x parklas, nr 0204040605 aeg 14.06.2021 16:27:45, parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt esitatud tõendid kogumis kinnitavad vastavate leppetrahvide vormistamist ja trahvinõuete alust (dtl 25-69, dtl 67-68, dtl 9293). Seejuures on sõiduki HYUNDAI I40 numbrimärgiga XXX osas vormistatud lisaks käesolevas menetluses hageja poolt nõutavatele leppetrahvidele veel 3 leppetrahvi, mille tasumist hageja käesolevas menetluses ei nõua (dtl 35-40). Kostja pole eelviidatud trahvinõuete aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ümber lükanud, mh pole kostja tõendanud nt parkimistasu maksmist või seda, et hageja etteheited parkimiskorraldusnõuete eiramise osas olnuks alusetud.
32.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Kohus leiab, et parkimisalale sissesõidul võib olla sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping).
33.Ebaõige on kostja väide, nagu jätnuks hageja kohtule esitamata tõendeid, kust nähtuks, et hageja oli parkimislepingute sõlmimiseks õigustatud isik. Hageja on selgitanud enda õigust tegutseda parklate operaatorina ja parkimislepingu sõlmimiseks õigustatud isikuna ning esitanud ka vastavad tõendid. Hageja selgitas, et osutab teenust parkimisjärelevalve teostamiseks teenuse osutamise lepingu alusel. Samas märkis hageja põhjendatult, et teenuse osutamist tõendab ka see, et parkimisalal paiknesid liikluskorraldusvahendid, mis eraparklast ja parkimistingimustest märku annavad. Hageja eraparkla parkimistingimuste ehk pakkumuse tingimuste punkti 1 kohaselt hageja
2-22-103064 kui operaator väljendas Lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust Lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteeris sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loeti sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel (dtl 93). Hageja õigust tegutseda parkimise korraldajana on selgitatud ka kõikides leppetrahvinõuetes (dtl 26, 28, 30, 32 ja 34).
34.Ebeõige on kostja vastuväide, nagu poleks hageja tõendanud, et sõiduk oli pargitud parklates, mille sissesõidu juurde olid parkimislepingute sõlmimise ajal paigaldatud vastavad infotahvlid koos viitega tüüptingimustele. Hageja on vastavad tõendid kohtule esitanud (dtl 25-34; 40-58, 6768, 92-93). Seega olid antud juhul parklate sissesõidutee juurde paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldasid lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ja hoiatusi parkimistingimuste rikkumisel leppetrahvi määramise kohta. Kohtul puudub alus kahelda, et parkimistingimused olid paigaldanud nähtavale kohale ning nende sisuga oli võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus leiab, et parkimisala tähistatud teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
35.Kostja pole vähimalgi määral põhistanud (rääkimata tõendamisest), miks võiksid hageja poolt kohtule esitatud tõendid ebaõiged olla. Kohus märgib, et oma väidete tõendamiskoormis ei kehti mitte ainult hagejale, vaid ka kostjale. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole tõendanud, et leppetrahvi määramised olid käesoleval juhul alusetud (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud või täidetud olid muud parkimislepingu tingimused). Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et hagis viidatud parkimisaladel olid teistsugused parkimistingimused või et mingile parkimisalale olnuks võimalik pääseda ja seal parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Seetõttu on asjakohatu kostja paljasõnaline kriitika, justkui hagiavaldusele lisatud piltidest ei nähtuvat pildistatud tahvlite ajalist ja ruumilist seost parkimisaladega parkimislepingute sõlmimise ajal. Riigikohus on 06.12.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-3430, p-s 18 märkinud, et puudub vajadus tõendada seda, millises parklas foto on tehtud. Riigikohus leidis, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada.
36.Eelnevast tulenevalt loeb kohus hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud hageja poolt esile toodud tingimustel ning hagejal oli õigus esitada kostjale vastavalt parkimiskorraldusnõuete eiramise ja parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvinõuded, mille tasumist hageja käesolevas menetluses nõuab. Kostja pole hageja poolt esitatud tõendeid millegagi ümber lükanud.
37.Põhjendamatu on kostja vastuväide leppetrahvi kohta kokkuleppe tühisuse osas. Kostja leiab, et hagiavalduses nõutud leppetrahvid suuruses 10 eurot (Pärnu mnt x) ja 40 eurot (Maakri tn x) ületavad kordades põhikohustust, mille tagajärjeks on tüüptingimuse tühisus leppetrahvi osas. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte
2-22-103064 huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-des 47 ja 55 leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine. Ringkonnakohus märkis, et VÕS § 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses sätestatust.
38.Kohtu hinnangul ei olnud ka antud juhul kolmel korral 10 euro suuruse ja ühel korral 40 euro suuruse leppetrahvi tingimus tühine tüüptingimus. Kostjale kohaldatud leppetrahvi suurus oli mõistlik mh arvestades, et lepingu tingimuste kohaselt oli leppetrahvi võimalikuks suuruseks 57 eurot. Isegi juhul, kui kostja kasutas sõidukit tarbijana, ei oleks tühine tüüptingimus, mille alusel kostjale määrati leppetrahvid suuruses 10-40 eurot. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-s 50 esitatud käsitlusega, mille kohaselt ka tarbijana oleks kostja pidanud tegema usutavaks, et käsitluse all olev tüüptingimus on tema jaoks kahjustav. Kohtu hinnangul pole kostja teinud käesolevas asjas usutavaks, et tüüptingimus olnuks tema jaoks kahjustav. Leppetrahvi suuruse ja parkimistasu võrdlus ei ole kohtu hinnangul antud juhul kohane, sest vastasel korral puuduks autojuhtidel üldse majanduslik huvi parkimistasu maksta või muid parkimisreegleid järgida, kui parkimistasu maksmata jätmise või parkimiskorraldusnõuete rikkumise eest määratav leppetrahv oleks samas suurusjärgus parkimistasuga. Hageja on põhjendatult viidanud VÕS § 161 lg 1, mille kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Lisaks eeltoodule on kostjale esitatud leppetrahvid on suhteliselt väiksed. Kohus kordab veelkord, et 10-40 euro suurust leppetrahvi ei saa pidada antud juhul ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks.
39.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, justkui oleks hageja kaotanud õiguse leppetrahvile, sest puuduvad tõendid, kust nähtuks, et kostjale oleksid edastatud leppetrahvinõudeid enne käesoleva hagi kättetoimetamist. Kohus leiab, et kostja sai käesolevas asjas parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest teada mõistliku aja jooksul juba seetõttu, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on leppetrahvi nõude asetanud sõiduki kojamehe alla (vt dtl 25-34). Hageja selgituse kohaselt hagiavaldusega kaasalisatud tõendid on leppetrahvikviitungite koopiad ja originaalkviitung asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda selles, et kostja sõiduki kasutajana määratud leppetrahvide teateid kätte ei saanud. Asjaolu, et leppetrahvinõuete väljatrükid (koopiad) olid digitaalselt allkirjastatud, ei anna alust väiteks, et leppetrahvinõude originaaldokumendid ei eksisteerinud paberkandjal.
40.Kohus leiab, et kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole põhjendatud. Asjakohatu on kostja poolt esitatud võrdlus viivise ja leppetrahvi vahel. Leppetrahvi vähendamisel ei kehti samad
2-22-103064 reeglid mis viivise puhul. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendanud eelkõige parkimistingimuste korrektse täitmise korral parkimistasu ja parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvi suuruse võrdlusega. Kohtu hinnangul ei ole see võrdlus korrektne ja kostjalt nõutavaid leppetrahve ei saa antud juhul lugeda ebaproportsionaalselt suureks. Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et leppetrahvi suuruse ja parkimistasu võrdlus ei ole kohtu hinnangul antud juhul kohane, sest vastasel korral puuduks autojuhtidel üldse majanduslik huvi parkimistasu maksta või muid parkimisreegleid järgida, kui parkimistasu maksmata jätmise või parkimiskorraldusnõuete rikkumise eest määratav leppetrahv oleks samas suurusjärgus parkimistasuga. Lisaks eeltoodule on kostjale esitatud leppetrahvid suhteliselt väiksed. 10-40 euro suurust leppetrahvi ei saa pidada antud juhul ebamõistlikult suureks. Kokkuvõttes ei ole kostja kohtu hinnangul esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamiseks.
41.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimislepingu rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahvid kokku summas 80 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki kasutaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimistasu maksmata ja eiras parkimiskorraldusnõudeid. Hageja jaoks, kelle majandustegevuseks on tasuliste eraparklate pidamine, on oluline huvi lepingu täitmise vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
42.Hageja põhinõude koosseisu kuulub ka kahju nõue Transpordiametile tehtud päringute eest summas 4 eurot. Hageja palub kostjalt välja nõuda Transpordiametile tasutud riigilõivu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks summas 4 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist asja läbivaatamise kuluga (menetluskulu), mistõttu ei saa kohus nimetatud kulu välja mõista kahjuna. Seega tuleb kahju nõue summas 4 eurot jätta rahuldamata.
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks (mh jäävad kostja kanda ka Transpordiametile tehtud päringute kulud, vt käesoleva otsuse p 44), tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja poolt näidatud menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kostja pole vaidlustanud, et hageja on tasunud Transpordiametile tehtud päringute eest riigilõivu kokku 4 eurot (vt ka dtl 72-73). TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et viidatud 4 euro näol on tegemist hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ja mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 104 (100+4) eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2-22-103064
45.Asjakohatu on kostja vastuväide, et riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks polevat alust, sest 01.04.2022 määrusega jättis kohus käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-103064 menetluskulud hageja ja V. S. advokaadibüroo OÜ endi kanda. Kohus märgib, et nimetatud kohtumäärus (dtl 128-130) puudutas üksnes hageja ja esialgse kostja osas läbi vaatamata jäetud hagi menetluskulude jaotust nende omavahelises suhtes. Sama määrusega asendati asendas kohus senise kostja V. S. advokaadibüroo OÜ kostjaga A. V. ning tsiviilasja menetlus jätkus kostja A. V. suhtes. Menetluses tasutud riigilõiv oli sõltumata kostja asendamisest vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.