Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16. mai 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu avaldus Godsent Holdings OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4291,43 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-20-14464
ja
nende Avaldaja: Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu (registrikood 80022352) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Eiche (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Godsent Holdings OÜ (registrikood 14227919) Puudutatud isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige): KK Puudutatud isiku lepinguline esindaja: JK (e-post xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 07.04.2022.a Kohtuistungil osalesid
Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isiku seaduslik esindaja KK Puudutatud isiku lepinguline esindaja JK
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista Godsent Holdings OÜ Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 3680,83 eurot ja viivis 316,33 eurot.
3.Välja mõista Godsent Holdings OÜ Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 3680,83 eurolt alates 03.10.2020.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
4.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku Godsent Holdings OÜ kanda.
5.Välja mõista Godsent Holdings OÜ-lt Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu kasuks menetluskulu summas 6669,20 eurot.
6.Välja mõista Godsent Holdings OÜ-lt Tallinn, Pärnu mnt 82 korteriühistu kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6669,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 02.10.2020.a esitatud avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Pärnu mnt 82-10, Tallinn. Puudutatud isik on jätnud perioodi august 2018 kuni september 2020.a tasumata 25 arve alusel majanduskulud. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku võlgnevus avaldajale 3680,83 eurot ja viivised 316,33 eurot. Majanduskavades on üksikasjalikult lahti kirjutatud, millest koosnevad majandamiskulud kuude lõikes ja aasta arvestuses seoses haldusteenusega, hooldusteenusega, remondifondiga ja muude kuludega, samuti prognoositavad kulud seoses sisse ostetavate kommunaalteenustega. Majanduskavaga ettenähtud tariifid rakenduvad mitte aasta algusest, vaid pärast korteriühistu otsusega majanduskava kehtestamist. Majanduskulusid on kahte sorti. Ühed kehtestatakse üldkoosolekul majanduskavaga ja teised on sisse ostetud teenused. Majandamiskulude jaotamine toimub ühistu liikmete vahel eluruumi ruutmeetrite alusel. Avaldaja on esitanud ja lahti kirjutanud ülevaate teenuste ostmise kohta erinevatelt teenusepakkujatelt koos arvetega. Puudutatud isik ei ole ühelegi arvestusele, majanduskulu tariifile ega majanduskavale vastu vaielnud. Puudutatud isik ei ole kunagi osalenud ühistu koosolekutel, esitanud ettepanekuid ega esitanud taotlusi ühistu dokumentidega tutvumiseks. Ühtegi üldkoosoleku otsust puudutatud isik vaidlustanud ei ole. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku seisukoht ja põhjendused
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, kuivõrd nõue ning nõude suurus ei ole tõendatud. Viivisenõue ei ole põhjendatud, sest avaldaja on põhjustanud ebamõistlike viivisnõuete tekkimise. Puudutatud isik palub vabastada täielikult viivise tasumisest või oluliselt vähendada kohustust, kuna avaldaja esitas pahatahtlikult kohtusse avalduse eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt vaatab kohus korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt KrtS § 40 lg 1 ja 2 korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
6.Avaldaja on kantud mittetulundusühingute registrisse ja loodud Tallinn, Pärnu mnt. 82/88 asuva kinnisvara ühiseks haldamiseks ja säilitamiseks (I köide t/l 4, 41- 44). Puudutatud isik on korteriomandi aadressil Tallinn, Pärnu mnt. 82/88 omanik ning korteriühistu liige (I köide t/l 5, 6-7).
7.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale 3680,83 eurot. Nimetatud summa koosneb 25 tasumata arvetest perioodil august 2018.a kuni september 2020.a (I köide t/l 16-40). Arvetel on kululiikideks haldustasu, hooldustasu, kindlustus, küte, lifti hooldus, prügivedu, remonditasu, vee soojendamine, vesi- ja kanalisatsioon, üldelekter.
8.Puudutatud isik on jätnud tähtaegselt tasumata 25 arvet ning avalduse esitamise seisuga võlgneb avaldajale kogusummas 3680,83 eurot. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et probleemsed kululiigid on haldustasu, hooldustasu ja remonditasu (II köide t/l 126 pöördel).
9.Ühistu põhikirja punktide 69 ja 70 kohaselt on puudutatud isik kohustatud kandma sihtotstarbelisi makseid seoses elamu majandamisega. Igakuised maksed väljastatakse liikmetele raamatupidaja poolt järgneva kuu 20-daks kuupäevaks ja kuuluvad tasumisele kümne päeva jooksul (I köide t/l 44).
10.Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud ühistu 21.05.2018.a kordusüldkoosoleku protokolliga, et koosolek on kinnitanud 2018.a majanduskava kulude suuruse ühehäälselt (I köide t/l 9-10, 11). Lisaks on tõendatud, et 8.05.2019.a kordusüldkoosolek on kinnitanud 2019.a majanduskava kulude suuruse, jaotuse ning 2018.a majandusaasta aruande (I köide t/l 12-14, 15) ning 30.09.2020.a hääletustulemuste protokolli kohaselt on kinnitatud 2020.a majanduskava ning 2019.a majandusaasta aruanne (II köide t/l 112-115, 116-117). Seega on tõendanud, et ühistu poolt on vastu võetud 2018.a, 2019.a ja 2020.a majanduskavad, milliste alusel toimub liikmete poolt tasude maksmine korteriühistule kooskõlas KrtS § 40 lg 1.
11.Avaldaja on esitanud kohtule AS Tallinna Vesi, AS Utilitas Tallinn, AS Eesti Energia, Tallinna Jäätmete Taastuskasutuskeskus AS, VR Vedu OÜ, Eesti Otis AS igakuised arved koos selgitustega (I köide t/l 65-213). Viidatud arvetest nähtub kohustuse ulatus ning tasumise tähtaeg. Puudutatud isik ei ole esitatud arvete osas konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil on puudutatud isik avaldanud, et ta eeldab, et need on õiged. Puudutatud isik ei vaidle, et ta on tema poolt tunnistatud teenuseid saanud. Seega asub kohus seisukohale, et selles osas on avaldaja nõue põhjendatud.
12.Puudutatud isik on vaidlustanud haldustasu, hooldustasu ja remonditasu. 2018.a on kinnitatud haldusteenuse kogukuluks 9293,12 eurot, mis moodustab ruutmeetri kohta 0,09952 eurot (I köide t/l 11) ning vastavalt sellele on puudutatud isikule 2018.a haldutasu igakuiselt arvestatud summas 7,93 eurot (79,7 x 0,09952). Hooldustasu kogukuluks on kinnitatud 2018.a 13469,04 eurot, mis moodustab ruutmeetri kohta 0,14423 eurot (I köide t/l 11) ning vastavalt sellele on puudutatud isikule 2018.a hooldustasu igakuiselt arvestatud summas 11,50 eurot (79,7 x 0,14423). Remondifondi kogukuluks on kinnitatud 45004,00 eurot, mis moodustab ruutmeetri kohta 0,48192 eurot (I köide t/l 11) ning vastavalt sellele on puudutatud isikule 2018.a remonditasu igakuiselt arvestatud summas 38,41 eurot (79,7 x 0,48192).
13.2019.a on vastavad kulud jagunenud järgmiselt: samas summas haldustasu 7,93 eurot, samas summas hooldustasu 11,50 eurot, samas summas remonditasu 38,41 eurot (I köide t/l 15). 2020.a. on kulud muutunud haldustasu ja hooldustasu osas, jagunedes järgnevalt:
haldustasu 16,74 eurot (79,7 X 0,21000), hooldustasu 17,53 eurot (79,7 x 0,22000) ning remonditasu (summa on jäänud samaks) 38,41 eurot (II köide t/l 116-117).
14.Puudutatud isik on esitanud kohtule dokumentaalse tõendi – Ehitise erakorraline audit, millest nähtub, et töö tellijaks on avaldaja ning audit on tellitud kortermaja ehitustehnilise seisukorra hindamiseks (II köide t/l 44-66). Auditi kohaselt on korterelamu üleüldiselt halvas seisus. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et korterelamu on halvas seisus ei saa olla aluseks liikme kohustuse mittetäitmisel.
15.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on korterelamuga, kus on 98 eluruumi ja 5 äripinda ning auditi järgselt on vaja teostada hulgaliselt avariitöid ning renoveerimine, siis on mõeldamatu, et kõiki vajaminevaid töid on võimalik teostada koheselt ning kogutava remondifondi abil.
16.Vajalikke remonttöid saab teostada üksnes rahaliste vahendite olemasolu korral ning selleks on vaja koguda raha remondifondi või taotleda laenu. Remondifondi maksete suurendamist ja/või laenu võtmist saab otsustada ühistu üldkoosolek. Kindlasti ei aita olukorrale kaasa, kui liikmed igakuised makseid ei tasu, kuivõrd ühistu ise peab talle esitatud arved tasuma tähtaegselt.
17.Antud juhtumil on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et puudutatud isik arveid tasunud ei ole ning kohtu ette toodud vastuväited ei anna alust keelduda kohustuse täitmisest.
18.Puudutatud isiku vastuväited viitavad tema rahulolematusele ühistu juhtimisega, mis ei saa olla aluseks maksete mittetasumisel. Puudutatud isiku hinnang avaldaja juhatuse tegevusele on subjektiivne ega oma asjas tõenduslikku kaalu. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku etteheited avaldajale majandamise osas ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Ühistu liige saab teostada enda õigusi üldkoosolekul, millisel saab muuhulgas anda hinnangu juhatuse tegevusele ning kinnitada eelarve.
19.Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt esineks tal õiguslik alus keelduda avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arvete tasumisest. Ka ei ole puudutatud isik välja toonud eksimusi võlgnevuse arvestamisel, puudutatud isiku vastuväiteid nõudele on üldsõnalised. Kohtu arvates on nõue järgitav ning kontrollitav.
20.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning puudutatud isikult kuulub väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus perioodi august 2018.a kuni september 2020.a eest kogusummas 3680,83 eurot.
21.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja on arvestanud viivist 02.10.2020.a summas 316,33 eurot.
23.Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,
arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Puudutatud isik palub viivise nõuet vähendada või vabastada ta sellest nõudest.
24.Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohtule esitatud viivise arvestus on selge ja järgitav. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Lisaks on puudutatud isik kohtule avaldanud, et ta üürib korteriomandit välja ning üür moodustab summas 450 eurot (II köide t/l 95 pöördel). Puudutatud isik jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et avaldajal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel.
25.Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele viivis summas 316,33 eurot.
26.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 3680,83 eurolt alates 03.10.2020.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3680,83 eurot, viivised 316,33 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3680,83 eurolt alates 03.10.2020.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
28.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.Tulenevalt TsMS § 122 lg 3 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4291,43 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist on võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega on viimane jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda.
31.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
32.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindajakulu summas 9147,60 eurot (km-ga). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: läbirääkimised kliendiga, avalduse õiguslike küsimuste arutelu (1,2 tundi), kohtupraktika analüüs (0,5 tundi), arutelu kliendiga, ettepaneku tegemine kliendile pidada võlgnikuga läbirääkimisi võlgnevuse vabatahtlikuks likvideerimiseks (0,3 tundi), avalduse lisade komplekteerimine, s.h. võlgu olevate arvete kohta viivisraportite koostamine, eraldi Excel tabeli koostamine (1,9 tundi), avalduse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule (5,6 tundi), puudutatud isiku 02.11.2020.a seisukohaga tutvumine, avaldajaga läbirääkimised (1,6 tundi), kirjavahetuse pidamine kohtu ja puudutatud isikuga (0,25 tundi), kirjavahetuse pidamine kohtuga, kohtu 20.11.2020.a vastukiri (0,1 tundi),
tõendi kogumine, kommunikatsioon avaldaja juhatuse liikmega (0,9 tundi), tõendite (arvete) kogumine ja kohtule esitamiseks komplekteerimine (2,5 tundi), tabelite koostamine 2018-2020 koos selgitustega arvete kohta (5,5 tundi), kohtule 03.12.2020.a seisukoha koostamine (3,8 tundi), 03.12.2020.a kohtule esitatud menetlusdokumendi koos lisadega paberkandjale paljundamine, sisaldab 301 lehe paljundustasu, samuti dokumentide süstematiseerimist (1,8 tundi), 12.11.2021.a kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile (0,2 tundi), 12.11.2021.a kompromissettepanekuga tutvumine (0,5 tundi), puudutatud isiku 24.11.2021.a menetlusdokumendiga ja ehitisauditiga tutvumine (3,1 tundi), arutelu kliendiga kompromissi võimalikkuse üle (0,3 tundi), kohtule kompromissi võimalikkuse kohta seisukoha esitamine (1,4 tundi), kohtule 14.12.2021.a seisukoha ja taotluste koostamine (4,4 tundi), ettevalmistus 10.03.2022.a istungiks, äriregistri ja teatmik.ee väljavõtete tegemine (1,8 tundi), 10.03.2022.a istungil osalemine (0,9 tundi), vahetult 10.03.2022.a toimunud istungi järgselt puudutatud isikuga seisukohtade vahetus (0,2 tundi), tutvumine istungi protokolliga (0,5 tundi), puudutatud isiku 18.03.2022.a seisukohaga tutvumine (3,6 tundi), arutelu kliendiga (1,8 tundi), 28.03.2022.a seisukoha koostamine (7,2 tundi), kirjavahetuse pidamine kohtu ja puudutatud isikuga (0,3 tundi), ettevalmistus 07.04.2022.a istungiks 1,5 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (0,8 tundi). Kokku 54,45 tundi.
33.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot.
34.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
35.Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Puudutatud isik antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 ja 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17 p 15).
36.Avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 54,45 tundi. Kuigi puudutatud isik avaldaja esindajakuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et avaldaja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: • ajakulud, mis on tekkinud seoses 02.10.2020.a avalduse esitamisega (5,6 tundi) ning enne seda vahetult avalduse lisade komplekteerimisega (1,9 tundi). Arvestades seda, et avaldus on 4 lk pikk, millest sisulist osa on ainult 2 lk, siis kohus leiab, et avalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks saab kuluda kokku 5 tundi; • puudutatud isiku 02.11.2020.a seisukohaga tutvumine (1,6 tundi). Tegemist on 4 lk dokumendiga, mille juurde ei ole esitatud ühtegi tõendit ning tegemist ei ole õiguslikult keerulise seisukohaga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks saab olla 1 tund; • 03.12.2020.a koostatud seisukoha ajakulu 3,8 tundi. Kuna seisukoha sisulist osa on ainult 3 lk ning ülejäänud on viited ja selgitused lisadele, saab põhjendatud ajakuluks olla 1,5 tundi; • puudutatud isiku 24.11.2020.a seisukohaga ja ehitisauditiga tutvumisele kulunud aeg 3,1 tundi. Seisukohas on korratud ehitisauditis toodud seisukohti ning seisukoht sisaldab korduvaid väiteid. Samuti ei ole ehitisaudit ise mahukas dokument. Kohus leiab, et mõistlikuks saab pidada ajakulu 1,5 tundi; • kohtule 06.12.2020.a esitatud seisukoht kompromissi võimalikkuse osas 1,4 tundi.
Arvestades, et dokumendi sisu on 1 lk pikk ja pole sisult keerukas, saab kuluda sellise dokumendi koostamise peale 0,3 tundi; • 14.12.2021.a seisukoha koostamise ajakulu 4,4 tundi. Arvestades, et dokument on 5 lk pikk, millest 1 lk koosneb avaldaja juhatuse otsuse sisust ja ülejäänud dokumendis on juba korduvad väited, siis ei saanud kuluda dokumendi koostamiseks rohkem kui 2 tundi; • puudatud isiku 10.03.2022.a seisukohaga tutvumisele kulunud aeg 3,6 tundi. Seisukohas on puudutatud isik enamjaolt korranud varasemaid seisukohti, seega ei olnud avaldaja esindajal vajadust neid väiteid uuesti põhjalikult analüüsida. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi; • 28.03.2022.a seisukoha koostamise ajakulu 7,2 tundi. Seisukoht on sisuliselt 7 lk pikk ning selles on enamus avaldaja korduvad väited, seega saab sellise seisukoha koostamiseks kuluda kõige rohkem 3 tundi.
37.Ülejäänud avaldaja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu kokku 38,15 tundi ehk 6409,20 eurot (38,15 tundi x 140 = 5341 + 20 % = 6409,20).
38.Samuti tuleb avaldajale hüvitada 07.04.2022.a kohtuistungil esindaja osalemise kulu summas 210 eurot (1,25 tundi x 140 = 175 + 20% = 210). Seega on põhjendatud avaldaja esindajakulu kokku summas 6619,20 eurot (39,40 x 140 eurot + 20%).
39.Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 6669,20 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 6619,20 eurot.
40.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.