Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

toidukullerina (Xxxx). Aruandest nähtuvalt on võlgniku igakuised püsikulud kokku summas 575 eurot. Vanemad toetavad võlgnikku ja annavad pikaajalist laenu. Võlgniku eelnevatest aruannetest nähtuvalt teostas võlgnik 2019. aastal võlausaldajatele väljamakseid summas 760 eurot, so J. J. summas 60 eurot ja A. K.ile summas 700 eurot. Kõnealusest summast 720 eurot tagastati võlgnikule, kuivõrd võlgnik maksis vastavad summad ebaõigesti. 22.12.2021 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt omab võlgnik arveldusarvet nr xxxx AS-is Xxxx (kontojääk on 334,93 eurot), arveldusarvet nr xxxx AS-is Xxxx (kontojääk on 0 eurot) ja arveldusarvet nr xxxx Xxxx AS-is (suletud 14.12.2021, kontojääk on 0 eurot). Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid perioodil 01.06.2016 kuni 31.12.2016 järgmiselt: Eesti Haigekassa brutotulu 180,56 eurot ja C OÜ brutotulu 904,33 eurot. K. N. on esitanud aastate 2017 ja 2018 eest tuludeklaratsioonid, millel deklareeritud (bruto)tulud ning maksud ja maksed on järgmised: 2017. aasta tulu kokku 5842,96 eurot, millelt tulumaks 702,97 eurot, töötuskindlustusmakse 74,71 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 93,38 eurot; 2018. aasta tulu kokku 427,50 eurot, millelt tulumaks 0 eurot, töötuskindlustusmakse 6,84 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 8,55 eurot; 2019. aasta brutotulu oli 11 591,30 eurot ja 2020. aasta brutotulu oli 3160 eurot. Lisaks edastas kohus 22.12.2021 järelepärimised võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik esitanud II pensionisamba raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule ei ole alates 13.06.2016 kuni käesoleva ajani Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid tehtud. Eesti Töötukassa andmetel on K. K. saanud Eesti Töötukassalt väljamakseid alates 13.06.2016 kuni käesoleva ajani summas 6020,16 eurot (makse saaja A. K., tasemeõppe toetus). 11.02.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele Maksu- ja Tolliametile, kohtutäitur K. V., kohtutäitur R. S., Tallinna linnale, kohtutäitur K. F., N OÜ-le, kohtutäitur K. P., A. K.ile, J. J. ja E. K. tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 01.03.2022 avaldas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, et võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu kogusummas 6374 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik nõuet vähendanud. Maksukohustuslaste registri andmetel on kohustustest vabastamise menetluse kestel deklareeritud võlgnikule väljamakseid, samuti on võlgnik deklareerinud füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsioonil välisriigis saadud tulu, mille arvelt oleks olnud võimalik vähendada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja avaldas, et võlgnik on eelistanud võlausaldajaid J. J.i ja A. K.i teistele, kellele võlgnik makseid ei ole teostanud. Eelnevast tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur K. V. teavitas 15.02.2022 kohut, et võlausaldaja nõue ei ole tasutud täielikult ega ka osaliselt. Kohtutäitur ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivelt pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Võlausaldaja kohtutäitur R. S. teatas 21.02.2022 kohtule, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada. 16.02.2022 teavitas võlausaldaja Tallinna linn kohut, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud Tallinna linnale võlgnetavast 125,69 euro suurusest summast mingitki osa. Kuna võlgnik ei ole oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud, siis on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust.

Võlausaldaja kohtutäitur K. F. teatas 21.02.2022 kohtule, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja N OÜ avaldas 15.02.2022, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise kohta tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on jätnud täitamata pankrotiseadusest tulenevad kohustused ning on seeläbi tahtlikult kahjustanud enamike võlausaldajate huve. Võlausaldajale ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset. Võlausaldaja avaldas, et võlgnik on kohtule aastate jooksul esitanud puudulikke ja moonutatud (sh filtreeritud pangaväljavõtteid) andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Samuti on K. K. tasunud suurtes summades võlgnevusi isikutele, keda pankrotimenetluses nimetatud ei ole. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. teavitas 15.02.2022 kohut, et kohtutäitur U. T. (nõue üle läinud kohtutäitur K. P.ile) nõude katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames teadaolevalt raha laekunud. Kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad A. K., J. J. ja E. K. ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud. 14.04.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et raha, mille ta maksis võlausaldajatele J. J. ja A. K.ile, on võlgnikule tagastatud. Võlgnik avaldas, et tagastatud raha on võlgnik ära kulutanud. Lisaks on võlgnik võtnud laenu sõpradelt ja isalt ning kui võlgnik on teeninud suuremat tulu, on ta võlgnevuse tagasi maksnud. Rohkemat võlgnik ärakuulamisel ei lisanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 13.06.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on esitanud kohtule puudulikke andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võlgnik on avaldanud, et ta on teostanud kahele võlausaldajale, J. J. ja A. K.ile, väljamakseid kogusummas 760 eurot. Samas nähtub Xxxx AS-i poolt kohtule edastatud võlgniku arveldusarve väljavõttest, et viidatud isikutele

on võlgnik teinud märkimisväärses mahus makseid. Kohtul puudub informatsioon, mis põhjusel ja mille katteks on vastavad maksed teostatud. Lisaks nähtub võlgniku arveldusarve väljavõttest, et võlgnik on teostanud ridamisi makseid Xxxx, kokku summas 2241,83 eurot ja Xxxx summas 670 eurot. Kohtule ei ole nimetatud ülekannete eesmärk teada, kuivõrd võlgnik ei ole kõnealuste ülekannete sisu kohtule selgitanud. Seega ei ole võlgnik andnud kohtule korrektset teavet oma tulude ja kulude kohta ning on edastanud kohtule nö filtreeritud arveldusarvete väljavõtteid. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 10-le võlausaldajale, kellest suurimate nõuetega olid Maksu- ja Tolliamet (nõue summas 6374 eurot) ning A. K. (nõue summas 1415,93 eurot). Teiste võlausaldajate nõuded jäid vahemikku 35,44 eurot – 630 eurot. Võlgnik on teinud 2019. aastal väljamakse üksnes A. K.ile, kes on võlgniku isa, summas 700 eurot ja J. J. summas 60 eurot. Nimetatud summadest 720 eurot on võlgnikule tagastatud ning võlgnik avaldas 14.04.2022 ärakuulamisel, et tagastatud summad on võlgniku poolt ära kulutatud. Seega on võlgnik terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajatele 40 eurot (760 – 720). Xxxx AS-i poolt esitatud kontoväljavõtetelt nähtub, et võlgnik on korduvalt saanud töötasu üle miinimumi (T OÜ-lt 04.2017 summas 724,30 eurot, 05.2017 summas 799,16 eurot, 06.2017 summas 806,59 eurot, 08.2017 summas 537,67 eurot, 08.2017 summas 668,50 eurot jne; lisaks töötasu F OÜ-lt 08.21 summas 1444 eurot, 09.2021 summas 1300 eurot, 10.2021 summas 1076 eurot, 11.2021 summas 1164 eurot jne). Seega perioodil, kui võlgniku töötasu ületas miinimumpalka, ei teinud võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi makset. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärsemalt suuremas ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud. Lisaks 14.04.2022 ärakuulamisel võlgniku selgitusi hinnates, ei tekkinud kohtul veendumust, et võlgniku motiiviks on võlausaldajate nõuete rahuldamine. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole 8-le võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlgniku aruannetest nähtuvalt on võlgnik teinud väljamakse üksnes kahele võlausaldajale kokku summas 760 eurot. Võlgniku sõnul tagastati talle 760st eurost 720 eurot. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Kohus, analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid, asub seisukohale, et võlgnikul oleks olnud võimalik teha väljamakseid oluliselt suuremas ulatuses. Lisaks on võlgnik eelistanud kahte võlausaldajat teistele, st võlgnik on teostanud väljamakse üksnes kahele võlausaldajale, arvestamata siinjuures teiste võlausaldajate huve ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotisi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik varjab oma sissetulekuid ja väljaminekuid, ei esita kohtule täit informatsiooni välisriigi pankadesse tehtud ülekannete osas, eelistab osasid võlausaldajaid teistele ning kuigi võlgniku likviidsus oleks võimaldanud, ei teosta võlausaldajatele väljamakseid, on ta sellega rikkunud võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldajad kohtutäiturid R. S., K. F. ja K. P. jätsid võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet, Tallinna linn, kohtutäitur K. V. ja N OÜ palusid lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. A. K., J. J. ja E. K. kohtule seisukohta ei esitanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks suuremas summas makseid kui 760 eurot (millest tagastati 720 eurot). Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu töötasu näol oluliselt suuremas ulatuses kui miinimumpalk, kuid väljamakseid sellest teostanud ei ole. Lisaks ei ole võlgnikul ühtegi alaealist ülalpeetavat, kelle suhtes oleks võlgnikul elatise maksmise kohustus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad K. K.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.