lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-115109/10

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-115109/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-115109

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja X (isikukood XXXXXXXXX, surnud 10. augustil 2021)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-115109

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 22. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 4175,42 euro saamiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30. juunil 2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1754,40 eurot, enne 15. juunit 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 1166,36 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt alates 16. juulist 2019 kuni 30. juunini 2021 summas 588,04 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot ning täiendava viivise.
2.Harju Maakohus jättis 12. juuli 2021 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat täpsustama hagiavalduses esitatud nõuet ja hagi hinda. Hageja esitas 27. juulil 2021 hagiavalduse täienduse. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 28. septembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
4.Maakohtu määruse kohaselt nähtub rahvastikuregistrist, et kostja on surnud 10. augustil 2021. Surnud isiku vastu ei saa hagi esitada, kuivõrd kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 kohaselt õigusvõime. Seetõttu puudub kostjal ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 järgi. Kuigi TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, ei ole hageja esitanud hagi täpsustust, milles nähtuks kostja üldõigusjärglane, seega kostjal ei ole antud hetkel üldõigusjärglast. Kuna kohus ei ole antud hagi veel menetlusse võtnud, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast. Hageja saab kostja üldõigusjärglase väljaselgitamisel esitada hagi üldõigusjärglase vastu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja jätkata tsiviilasjas menetlust. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus andud hagejale võimalust hagi täpsustuse esitamiseks menetluse jätkamise osas, sh õigusjärglase esitamise osas, sest 27. juulil 2021 ei olnud kostja veel surnud. Hageja kontrollis 3. septembril 2021 pärimisregistrit ning sealt ei nähtunud isikuga seostuvaid pärimismenetlusi. Hagejale teadaolevalt on kostjal pärandvara II samba pensioniosakute näol, mistõttu tuleb menetlus peatada kuni pärijate väljaselgitamiseni.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-21-115109

8.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi isiku vastu, kes on surnud.
9.TsMS § 201 lg 2 kohaselt saab tsiviilkohtumenetluses osaleda isik, kellel on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, st isik, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 7 lg 2 järgi lõpeb isiku õigusvõime tema surmaga. Kuna kostjana märgitud isik oli surnud enne hagi menetlusse võtmist, ei saa ta kohtumenetluses poolena osaleda. Sealjuures ei ole põhjendatud hageja etteheited seoses hagejale täiendava tähtaja andmata jätmisega, kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt ei olnud hagejale ka peale maakohtu vaidlustatud määruse tegemist ega määruskaebus esitamise ajal teada, kes on kostja pärijad ja kelle vastu tuleb hagi esitada.
10.Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega menetluse peatumise ja peatamise kohta. Menetluse peatumise ja peatamise regulatsiooni kohaldatakse alates hagi menetlusse võtmisest (Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2017, lk 306). Käesoleval juhul eelnes hagiavalduse esitamisele maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt aga saab hagi esitamise ajaks lugeda hagi kohtusse jõudmise aega üksnes juhul, kui see on hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega on hagi esitatuks lugemise eelduseks, et hageja on esitanud nõuetele vastava hagi, mis on TsMS § 372 lg 1 järgi menetlusse võetud ja kostjale TsMS § 393 lg 1 järgi kätte toimetatud. Kuivõrd maakohus ei ole hageja hagiavaldust menetlusse võtnud ega seda kostjale kätte toimetanud, ei saa hagi esitatuks lugeda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna maakohus ei olnud hagi menetlusse võtnud, ei saanud seega kohalduda ka TsMS § 353 lg 1 ega 2, mille kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul menetlus või peatab kohus menetluse surnud poole lepingulise esindaja olemasolu korral esindaja või vastaspoole taotlusel.
11.Eeltoodut arvestades oli põhjendatud maakohtu poolt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
14.Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu 205,55 eurot tagastamist.
15.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja