Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi aktsiaseltsi VIM AGENTUUR vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas; Kostja: aktsiaselts VIM AGENTUUR (registrikood 10398363); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Y.Y
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) ja aktsiaseltsi VIM AGENTUUR (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1.Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 312,5 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-25-118196, täidetuks.
1.2.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 17,5 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-118196, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1 välja toodud võlgnevuses.
Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 30.10.2025. a, tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele XXX, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks xxx ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri.
1.4.Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on
hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
1.5.Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.6.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
1.7.Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
1.8.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
2.Tagastada hageja tasutud riigilõivust 17,5 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25118196, riigilõivu osaline tagastamine“.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-118196.
4.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 21.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse aktsiaseltsilt VIM AGENTUUR (kostja) 95 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 22.07.2025 kostjale makseettepaneku, mille luges kostjale kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 25.07.2025. Kostja esitas 25.07.2025 nõudele vastuväite.
2.Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus kohustas 13.08.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
2/4
4.Hageja esitas 02.09.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 95 euro nõudes, millest 55 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudmiskulud. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 11.10.2012, sõidukit pargiti 11.04.2024 hageja opereeritavale parkimisalale Cargobus-i parklas, Tallinnas parkimistingimusi rikkudes, hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 55 eurot maksetähtajaga 18.04.2024, mida kostja ei tasunud.
Harju Maakohus võttis 01.10.2025 määrusega hagi menetlusse.
6.Hageja ja kostja esitasid kohtule 21.10.2025 kompromissilepingu. Kompromissilepingus kinnitavad pooled muu hulgas teadlikkust sellest, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ning et tsiviilasjas jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Kompromissilepingu esitamisega on pooled sisuliselt avaldanud soovi kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
9.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
11.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
3/4
12.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.Hageja on kompromissilepingus avaldanud, et taotleb seoses kompromissi sõlmimisega TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tasutud riigilõivust 17,5 euro tagastamist EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-118196, riigilõivu osaline tagastamine“. Kohus tõlgendab seda hageja avaldusena riigilõivu tagastamiseks.
14.Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,5 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-118196, riigilõivu osaline tagastamine“.
15.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani, mistõttu on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg üks päev arvates kohtumääruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.