Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Rxxxx Mxxxxx esitas 10.04.2022 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks seoses halva tervisliku seisundiga. Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Võlgnik ei saa regulaarset sissetulekut, sest viibib vanglas. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgnikul on kohustusi kokku 5759,47 eurot. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks istungi 26.04.2022. Kohus selgitas võlgnikule, et kolmest võlgniku kohustusest on kaks elatise võlgnevused, millest ei saa kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Võlgniku sõnul ta seda enne ei teadnud. Võlgnik sõnul peaks ta selle aasta lõpus vanglast välja saama, kui hästi läheb. Võlgnik on vanglas mõned korrad tööl käinud ja käib vanglas koolis. Väljast on õde ja ema kandnud raha. Sellest rahast ka peetakse osa kinni ja osa läheb vabanemisfondi. Aktiva Finantsi asjus tehti otsus eelmisel sügisel. Võlgnik ei mäletagi enam, kellele ta võlgu oli, sest tal on ajuga natuke probleeme. Tema tervis on vanglas halvenenud ja ta pole kindel, kas ta vabanedes jõuab võlgade maksmiseni. Ta teab, et peab oma lapsi ülal pidama. Võlgnik jäi enda avalduse juurde ja soovis pankrotimenetlust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, leiab, et võlgnik RxxxxxMxxxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 5700 eurot ning võlgnikul vara puudub. Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Võlgniku suhtes on käimas 3 täitemenetlust. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgniku vangla vabakasutuskonto jääk 19.04.2022 seisuga oli 13,56 eurot. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Rxxxx Mxxxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.05.2022 algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolek toimub virtuaalruumis ning

isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.