2-21-130799/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS STV esitas 04.10.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A S’ilt 141,68 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2021. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 16.12.2021. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 16.12.2021. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ja „puudub vastus“, xxx – „tagastatud“, „hoiutähtaja möödumisel“, xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ja „puudub vastus“ ning xxx –„puudub vastus“. Harju Maakohus on OÜ Aktiva Finants hagiavalduse ning Harju Maakohtu 28.02.2022. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 07.04.2022. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena saadetud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märkega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu 16.12.2021. a määruse kohaselt kinnitas xxx üks korteriomanikest 14.10.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, seal on ainult sissekirjutus. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur on vastanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele 18.10.2021, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade, kui oli toodud päringus, osas. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 22.03.2022. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 28.04.2022. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot (2 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 174,61 eurot ning on tasunud riigilõivu summas 100 eurot. AS STV esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 04.10.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 17.01.2022. a. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.