osaühing Ferrander hagi Lehtsaar OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
363,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing Ferrander, registrikood 10608381; hageja seaduslik esindaja juhatuse liige D. V.; kostja Lehtsaar OÜ, registrikood 11899038; kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A. L. ja M. L..
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühing Ferrander hagi Lehtsaar OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Lehtsaar OÜ-lt osaühing Ferrander kasuks poolte 13. märtsil 2020 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr XXX ja arve nr XXX alusel põhivõlg 336,86 eurot ja perioodil 15. oktoober 2021 kuni 25. aprill 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 14,25 eurot.
3.Välja mõista Lehtsaar OÜ-lt osaühing Ferrander kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlalt 336,86 eurot alates 26. aprillist 2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 322,61 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 0,07 eurot osas.
5.3.Välja mõista Lehtsaar OÜ-lt osaühingu Ferrander kasuks menetluskulude katteks 100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Osaühing Ferrander (hageja) esitas 13. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Lehtsaar OÜ vastu (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 336,86 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 14. oktoobrist 2021 kuni lahendi täitmiseni.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 13. märtsil 2020 äriruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile äriruumi suurusega 35 m2 ning kostja kohustus tasuma selle eest üüri ja hüvitama kõrvalkulud. 2. oktoobril 2021 sai hageja kostjalt teate, et kostja soovib lepingu lõpetada. 4. oktoobril andis hageja ruumi kostjale üle. Kuna pooled on lepingu p-s 8.2 kokku leppinud, et lepingu lõpetamisest tuli ette teatada üks kuu, siis on kostja lepingut rikkunud. Kostja esitas hagejale arve nr XXX, millega nõudis üüritasu ja kommunaalkulude tasumist kogusummas 336,86 eurot. Kuna kostja ei ole kohustust tähtaegselt ega hagiavalduse esitamiseni täitnud, nõuab hageja lepingu alusel põhivõlga 336,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist ning edasiulatuvat viivist kuni kohustuse täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnustanud ja vaidles sellele vastu.
4.Vastuväidete kohaselt tõstis hageja kostja päeva pealt auto valesti parkimise eest välja, mistõttu ei ole kostja nõus tasuma üüritasu. Hageja oli kostja esindajatega ebaviisakas ja karjus nende peale. Kostja ei saanud lubada endale tööseisakut, mistõttu tuli kohe leida uus üüripind.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
8.TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
9.TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 363,81 eurot ja kohus on hagi menetlenud lihtmenetluses.
10.TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude poolte vahel 13. märtsil 2020 sõlmitud äriruumi üürilepingu alusel ühe kuu üüritasu maksmiseks ja kommunaalkulude hüvitamiseks summas 336,86 eurot. Hageja on esitanud nõude kohta kostjale arve nr XXX, kuid kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud. Hagiavaldusest nähtuvalt teavitas kostja hagejat lepingu lõpetamise soovist 2. oktoobril 2021 ning tagastas ruumi 4. oktoobril 2021. Hageja tugineb nõude esitamisel üürilepingu p-le 8.2, mille järgi tuleb lepingu lõpetamise soovist teatada teist poolt üks kuu ette. Seega leiab hageja, et kostjal tuleb tasuda kommunaalkulud ja üür kuni lepingu lõppemiseni. Kohus nõustub hagejaga, et poolte sõlmitud leping vastab äriruumi üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 ja § 272 lg 1 teise lause mõistes.
12.VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
13.Pooled on lepingu p-s 4.1 leppinud kokku, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale üüritasu 5 eurot ruutmeetri eest ehk kokku 175 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (dtl 24). Lepingu p-s 4.2-4.4 on pooled leppinud kõrvalkulude tasumises ja nende arvestamise korras (dtl 24-25). Seega on pooled lepingus määratlenud üüritasu suuruse
ja sõlminud ka kokkuleppe kõrvalkulude tasumise kohta. Lepingu p-s 4.2 on esitatud ka kõrvalkulude loetelu: „hoone haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, gaas, küte, koristamine, sidekommunikatsioon ja valveteenus“, seejuures on pooled lepingu p-s 4.4 leppinud kokku, et lepingu p-s 4.2 loetlemata teenuste eest tasumise lepivad pooled vajadusel eraldi kokku (dtl 24). Lepingu p-s 4.3 on pooled ka kokku leppinud, et kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenuse pakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast (dtl 25).
14.VÕS § 311 lg 1 järgi võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
15.Pooled on lepingu p-s 8.2 kokku leppinud, et ühel osapoolel on õigus ühepoolselt leping igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult 1 (ühe) kuu ette (dtl 26). Seega tuli lepingu korraliseks ülesütlemiseks teatada teisele poolele ühe kuu ette.
16.Kostja on toonud esile, et ta ei öelnud üürilepingut üles, vaid üürileandja lõpetas selle ise erakorraliselt. Kostja ei ole aga esitanud väite kohta tõendit. Kuigi kohus möönab, et hageja enda esitatud e-kirjast on aimata pooltevahelise konflikti olemasolu, ei saa siiski üksnes paarilauselisest e-kirjast järeldada üürilepingu ülesütlemist üürileandja poolt. Samuti ei ole kostja veenvalt põhistanud ega esitanud tõendeid üürnikupoolse erakorralise ülesütlemise kohta. Seega loeb kohus üürilepingu üles öelduks kostja esindaja 2. oktoobri 2021 tahteavaldusega alates 2. novembrist 2021. Sellele kuupäevale eelnenud aja eest on üürileandjal õigus nõuda üüri ja kõrvalkulude tasumist.
17.Hageja toob esile, et nõuab üüritasu ja kommunaalkulusid aja eest, mil üürnik ruumi tegelikult kasutas (dtl 71). Arvel nr XXX nõuab üürileandja septembri 2021 üüritasu eest 175 eurot, prügiveo eest 3 eurot, vee- ja kanalisatsiooni eest 3,40 eurot, koristamise eest 20 eurot, valve eest 13,30 eurot, elektri eest 30 eurot, kütte eest 10,50 eurot ning oktoobri 2021 eest üüritasu 17,50 eurot, prügiveo eest 0,30 eurot, vee- ja kanalisatsiooni eest 0,34 eurot, koristamise eest 2 eurot, valve eest 1,33 eurot, elektri eest 3 eurot ja kütte eest 1,05 eurot. Kohus märgib, et arvelt nähtuvalt on üürileandja oktoobrikuu üüri ja kommunaalkulusid vähendanud 90% ulatuses (dtl 37).
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on täies ulatuses põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 336,86 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt ka viivist seadusjärgses määras kohustuse täitmisega viivitamise eest alates 14. oktoobrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni.
20.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
21.VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava
ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel.
22.Pooled on lepingu p-s 4.5 kokku leppinud, et üüritasu ja kõrvalkulude eest tasutakse üks kord kuus, 10 päeva jooksul pärast üürileandja poolt arve väljastamist (dtl 25). Seega muutus igakuine tasu sissenõutavaks 10 päeva möödumisel pärast arve esitamist üürileandja poolt ning arve nr XXX tuli kokkuleppe järgi tasuda 11. oktoobril 2022. Kuna hageja on märkinud arve tasumise tähtpäevaks 14. oktoobri 2022, loeb kohus summa sissenõutavaks muutumise kuupäevaks selle. Seega tuleb kostjal tasuda viivist alates 15. oktoobrist 2022.
23.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetase viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Eesti Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teates oli referentsimäär ajavahemikul 1. juuli 2021 kuni 31. detsember 2021 ning alates 1. jaanuarist 2022 0%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8%.
24.Seega tuleb kostjal tasuda viivist perioodi 15. oktoober 2021 kuni 25. aprill 2022 eest 14,25 eurot (336,86*0.021918%*193).
25.TsMS § 367 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 esimese lõike teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvat viivist koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei saa nõuda suuremas summas kui põhivõlg, seega tuleb edasiulatuvat viivist piirata põhinõude summaga.
26.Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 14. oktoobri 2021 eest summas 0,07 eurot, kuna kohustus ei olnud sellel päeval veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb täies ulatuses kostjalt välja mõista.
29.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, ei ole vajalik tema menetluskulude suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.