Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine Võlgnik/usaldusisik: J. I. (isikukood xxxx; e-post: xxxx) Võlausaldajad: Maksu-ja Tolliamet (rk 70000349; e-post [email protected]) Kohtutäitur M. L. (e-post xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada J. I.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada J. I. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded J. I.i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
Vabastada J. I. usaldusisiku kohustustest J. I. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J. I.i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 22.03.2018.a määrusega välja J. I.i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Harju Maakohtu 12.11.2018 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jäeti kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik esitas 26.11.2018 nimetatud määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus rahuldas 5.03.2019 võlgniku määruskaebuse ja algatas kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli J. I.i tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 53 935,74 eurot, II rahuldamisjärgu nõue. 05.03.2019. a määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta üks kord aastas (10. märtsil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas.
2.10.03.2022 esitas J. I. usaldusisiku aruande ning taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel. Aruandest nähtub, et J. I. on täitnud PankrS § 173 sätestatud võlgniku kohustusi. Võlgnik teatas oma elukoha muutusest. Võlgnik ei tööta. Võlgnik on xxxx. Võlgniku tervis on halvenenud ning 06.09.2021 otsusega määrati võlgnikule osaline töövõime alates 22.09.2021. Võlgnikul on tõsiseid probleeme tervisega, mida kohus siinkohal kui delikaatseid isikuandmeid ei kirjelda. Kohtule on need andmed teada.
3.22.03.2022 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 1 020,29 eurot.
4.Kohus küsis 11.03.2022 võlausaldajate seisukohta J. I.i kohustustest vabastamise taotluse osas.
4.1.KT M. L.al 15.03.2022 seisukoha kohaselt vastuväited puuduvad.
4.2.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 22.03.2022. Seisukoha kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse ajal on nõude katteks laekunud 1019,88 eurot ning 22.03.2022 seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõude jääk 52 896,70 eurot. Võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-15313 p.10). Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt on J. I.i näol tegemist vanaduspensionäriga, kelle on tuvastatud osaline töövõimetus. Töötamise registri andmetel ei ole võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse ajal töölepinguid sõlmitud olnud. Väljamakseid on J. I. kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud Sotsiaalkindlustusametist (pension). Eelnevat arvesse võttes puuduvad Maksu- ja Tolliametil vastuväited J. I.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning maksuhaldur on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
KOHTU SEISUKOHT
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
6.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
9.Kohus on J. I.i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J. I.it ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
11.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on J. I. menetluse kestel olnud vanaduspensionär, tööd teinud ei ole. Alates 31.01.2015 on võlgnikul tuvastatud püsiv töövõimetus kestusega kuni 2018. Alates 03.05.2021 on J. I.ile määratud osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust tulenevalt oma tervislikust seisundist. 12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud sotsiaaltoetus, pension ja tulumaksutagastus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi suuremas ulatuses kui seadus on ette näinud. Kokku on
võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1 020,29 euro ulatuses, mis teeb 1,89 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid küll märkimisväärselt vähe, kuid arvestades sissetuleku suurust, siis on võlgnik näidanud ennast heast küljest ja teinud oma mittearestitava sissetuleku suurusest siiski eraldisi. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 56,33 % ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõue rahuldatud 77,07 % ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgniku poolt nõude rahuldamine 1,89% ulatuses on eriti hinnatav põhjusel, et tegemist on keerulise terviseseisundiga isikuga, kes sellele vaatamata on teinud olulisi pingutusi sissetuleku saamiseks ja oma kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr
3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
15.Võlgniku osalist töövõimet ning ajas veelgi halvenenud tervist, mis on tõendatud perearsti tõendiga, saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgniku aruande kohaselt on alates 22.09.2021 määratud võlgnikule osaline töövõime. Sõltumata eeltoodust on võlgnik siiski jätkanud võlausaldajate nõuete katteks maksete tegemist. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgadest vabastamise osas. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on seega põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. J. I.i saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.