(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-16-8247
Kohtuasi
X ja Y hagi OÜ East Invest vastu leppetrahvi 26 600 euro saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.septembri 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (määruskaebuse esitaja I): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja II (määruskaebuse esitaja II): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht E. XXX, e-post XXX) Kostja (vastustaja): OÜ East Invest (registrikood 11013885, aadress Jahu 12-201, 10415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.septembri 2021.a määrus jätta muutmata.
2.X ja Y määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse hagejatelt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmise osas. Määrus ei ole TsMS § 159 lg-st 2 tulenevalt edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse eksperdi tasu kindlaks määramisega seonduvalt (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2).
2-16-8247 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 26.mail 2016.a Harju Maakohtule OÜ East Invest (kostja) vastu hagi leppetrahvi 26 600 euro väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 21.veebruari 2020.a otsusega hageja II hagi seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata ning hageja I hagi rahuldamata, menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsusega jäeti hageja II hagi menetlemise kulud hageja II kanda ja hageja I hagi menetlemise kulud hageja I kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja I kanda. Riigikohtu 14.detsembri 2020.a määrusega jäeti hageja I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja I kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsus jõustus 14.detsembril 2020.a.
3.OÜ East Invest (kostja) esitas 09.oktoobril 2019.a Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud 10.oktoobri 2019.a seisuga (arvestamata istungi kulusid) 8080,10 eurot, sh 1) õigusabikulud summas 4407 eurot 20,85 h eest, millest 19,35 h osutas õigusabi vandeadvokaat Anton Sigal tunnihinnaga 220 eurot (ilma käibemaksuta) ja 1,5 h assistent EA tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta); 2) printimiskulusid summas 65 eurot (toimiku printimine, 0,13 eurot/lk) ning 3) transpordikulu 8,10 eurot (transport kohtusse ja tagasi toimikuga tutvumiseks) ja 4) ekspertiisi kulu 3600 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kõik kulud on tekkinud seoses käimasoleva menetlusega ning kostja palus need hagejatelt solidaarselt välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Hagejad vaidlesid kostja maakohtus kantud menetluskulude suurusele ja leidsid, et põhjendatud tunnitasu oleks maksimaalselt 145 eurot tund.
5.Kostja esitas 26.juunil 2020.a Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi apellatsiooniastmes 6 h ulatuses summas 1320 eurot, tunnihinnaga 220 eurot (ilma käibemaksuta). Kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Lahendis palus kostja märkida, et kuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras.
6.Hageja I vaidles kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurusele ja leidis, et põhjendatud tunnitasu oleks maksimaalselt 140 eurot tund.
7.Kostja täpsustas 14.detsembri 2020.a ja 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis enda menetluskulusid. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 27.septembri 2021.a määrusega kostja taotluse menetluse kiirendamiseks ja rakendas menetluse kiirendamise abinõuna menetluskulude kindlaksmääramist (resolutsiooni punkt 1); määras ekspert MS tasu suuruseks 3600 eurot
2-16-8247 (resolutsiooni punkt 2); rahuldas osaliselt kostja Harju Maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (resolutsiooni punkt 3) ja määras kostja Harju Maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 6929,10 eurot (resolutsiooni punkt 4); mõistis X-lt kostja kasuks välja Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot (resolutsiooni punkt 5); mõistis Xlt kostja kasuks välja viivise Harju Maakohtus kantud menetluskulude 3464,55 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 6); mõistis Y-lt kostja kasuks välja Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot (resolutsiooni punkt 7); mõistis Ylt kostja kasuks välja viivise Harju Maakohtus kantud menetluskulude 3464,55 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 8); jättis rahuldamata kostja avalduse Harju Maakohtus kantud menetluskulude 2141 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 9); rahuldas osaliselt OÜ kostja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (resolutsiooni punkt 10); määras kostja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 720 eurot (resolutsiooni punkt 11); mõistis X-lt kostja kasuks välja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 720 eurot (resolutsiooni punkt 12); mõistis X-lt kostja kasuks välja viivise Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude 720 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 13); jättis rahuldamata kostja avalduse Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude 600 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 14) ja Riigikohtus kantud menetluskulude 110 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 15).
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 28.novembri 2018.a määrusega kostja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks ja kohustati kostjat 18.veebruari 2019.a kohtumäärusega tasuma eksperdikulude katteks ettemaksu summas 3600 eurot. Harju Maakohtu 04.augusti 2019.a määrusega määrati ekspertiis ja ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile MS-le. Kohtuasja materjalidest nähtub ekspertiisi 27.mai 2019.a arve nr 20SA19 summas 3600 eurot. Ekspert on selgitanud tasu kujunemist järgnevalt: 30 h tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab toimikuga ja lähteandmetega tutvumist, kohtvaatluse läbiviimist ja vajadusel uuringuid, algandmete analüüsi, järelduste tegemist, ekspertiisiakti vormistamist.
10.Kohtus kontrollis eksperdi tasu arve vastavust Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määruses nr 322 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (Kord) sätestatule. Korra § 4 lg 1 sätestab, et eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10-40-kordne „Töölepingu seaduse“ § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. 2019.aastal oli tunnitasu alammäär 3,21 eurot. Eksperdi tunnitasu suurus võis olla kuni 128,40 eurot (3,21*40). Kord ei sätesta ekspertiisi koostamise osas ajalisi piiranguid. Kohus leidis, et võimalik ajakulu peab olema mõistlik ning ekspertiisile ei tohi kuluda rohkem aega, kui sellise ekspertiisi teostamiseks tavaliselt on vaja ning arvestades ekspertiisi olemust, tehtud toimingute mahtu ning eksperdi tasumäära suurust, on ekspertiisi maksumus 3600 eurot põhjendatud. Kohus määras ekspert MS ekspertiisitasu suuruseks 3600 eurot (TsMS § 159 lg 1).
11.Kohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-le 1 ning määras kostja menetluskulud kindlaks eraldi seonduvalt menetlusega maakohtus ja ringkonnakohtus.
12.Kostja menetluskuludeks maakohtus 09.oktoobri 2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt on 8960,10 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest
2-16-8247 4407 eurot (20,85 h õigusabi), millele lisandub 10.oktoobri 2019.a istungil avaldatu järgi 880 eurot (kokku 4 h ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine tunnitasuga 220 eurot). Kokku kostja lepingulise esindaja õigusabi osutamine maakohtus 24,85 h. Samuti kostja maakohtu menetluskulud koosnevad printimiskuludest 65 eurot, transpordikuludest 8,10 euro ja eksperdikuludest 3600 eurot. Kostja täpsustas 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis enda maakohtu menetluskulusid, millest nähtuvalt on kostja täiendavad menetluskulud 110 eurot (0,5 h õigusabi tunnitasuga 220 eurot (ilma käibemaksuta)), mis koosnevad lepingulise esindaja tasust (menetluse kiirendamise 19.augusti 2021.a taotluse koostamine ja 20.septembri 2021.a menetlusdokumendi koostamine). Eeltoodut arvestades nõuab kostja maakohtus menetluskulude 9070,10 eurot hüvitamist.
13.Kohus leidis, et asja õiguslikku keerukust ja mahtu arvesse võttes ületab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 220 eurot sarnases asjas vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse turuhinda. Kohus luges käesolevas asjas kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tasumääraks 160 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu).
14.Kohus pidas kostja lepingulise esindaja toiminguid maakohtus vajalikeks ja põhjendatuks osaliselt. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtus õigusabi osutamiseks aega kokku 25,35 tundi (24,85+0,5=25,35). Menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, menetlusdokumentide koostamisest ja kohtutele esitamisest ning kohtuistungil osalemisest. Kohtu leidis, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 20,35 tunni ulatuses.
15.Kostjal kulus 09.oktoobri 2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt 05.augustil 2019.a kohtutoimikuga tutvumiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist antud juhul mittevajaliku kuluga. Toimingu tegi kostja lepinguliseks esindajaks mitteolev isik, kes ei ole kohtumenetluses kostjat esindanud. Kostja lepinguline esindaja oli menetluse kestel põhjalikult materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, mistõttu puudus täiendav vajadus toimikuga tutvumiseks 1,5 tunni ulatuses. Kostjal kulus 20.septembri 2019.a menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks perioodil 19.august 2019.a - 20.september 2019.a aega kokku vähemalt 14 h. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu 6,5 lehel, millele lisanduvad menetlusdokumendi lisad. Kohus leidis, et menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg on maksimaalselt 11 h, mistõttu ajakulu ei ole põhjendatud 3 h ulatuses. Kostja täpsustas 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis enda maakohtu menetluskulusid, millest nähtuvalt on kostja täiendavad menetluskulud 110 eurot (0,5 h õigusabi tunnitasuga 220 eurot (ilma käibemaksuta)). Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h põhjendatud. Ülaltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja kulud maakohtus vajalikud ja põhjendatud summas 3256 eurot (ajakulu 20,35 h x tunnitasu 160 eurot = 3256 eurot).
16.Kostja printimiskulud 65 eurot ja transpordikulud 8,10 eurot on seadusest tulenevalt vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (TsMS § 143 ja TsMS § 144). Sellele lisandub eelnevalt kindlaks määratud eksperdi tasu 3600 eurot.
17.Kohus määras kindlaks kostja maakohtus kantud menetluskulud 6929,10 eurot (lepingulise esindaja kulu 3256 eurot+eksperdikulud 3600 eurot+printimiskulud 65 eurot + transpordikulud 8,10 eurot = 6929,10 eurot). Kohus mõistis kummaltki hagejalt kostjaks kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
18.Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus 26.juuni 2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt on 1320 eurot (ilma käibemaksuta) (6 h õigusabi). Kohus pidas kostja lepingulise esindaja toiminguid ringkonnakohtus osaliselt vajalikuks, põhjendatuks ja kohtuvaidluse
2-16-8247 keerukusest lähtuvalt proportsionaalseks 4,5 h ulatuses tunnitasuga 160 eurot. Kostjal kulus 30.märtsi 2020.a apellatsioonkaebuse vastuse menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks aega kokku 6 h. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu 3 lehel. Kohus leidis, et kostja menetlusõiguste mõistlikuks teostamiseks kuluv aeg oli maksimaalselt 4,5 h.
19.Kohus määras ülaltoodud põhjendustel kindlaks kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 720 eurot (lepingulise esindaja ajakulu 4,5 h x tunnitasu 160 eurot) ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 720 eurot koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus
20.Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse osas, millega kohus määras ekspert MS tasu suuruseks 3600 eurot, määras OÜ East Invest Harju Maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 6929,10 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 720 eurot, mõistis välja X-lt OÜ East Invest kasuks Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 720 eurot ning mõistis välja Ylt OÜ East Invest kasuks Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot ja palusid määruse selles osas tühistada.
21.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja menetluskulud mõistlikud ega põhjendatud.
22.Ekspert on oluliselt üle hinnanud oma teenuste maksumuse. Tema poolt koostatud ekspertiisiakti eest 11 lehel (kaasa arvatud neli võõrast fotot) ja uuritava objekti pealiskaudse viieminutilise ülevaatuse eest ekspert esitas arve summas 3600 eurot. Ekspert ei suutnud selgelt vastata küsimusele number 1. Samuti ekspert ei vastanud küsimusele number 2. Faktiliselt tema arvamus hagi sisu ei mõjuta.
23.Kohtuistungi käigus leidis aset esitatud hagi sisu moonutamine. Hagi leppetrahvi väljamõistmiseks muutus sõlmitud lepingu sisu uurimiseks koos järgneva eelduslikult teostatud tööde mahu hindamisega. Kuid isegi järgides seda moonutatud loogikat, siis hagejate poolt leidis aset omandi mõttelise osa müük, aga vastu ei saanud tasu, mis seisnes korteri põhiosa taastamises, nagu oli sätestatud 22.septembri 2014.a notariaalses kokkuleppes.
24.Kohtulik läbivaatamine venis, mis põhjustas ülemääraseid menetluskulusid. Pooltele oli algusest peale selge hagi sisu ja selle läbivaatamine pidi olema lihtne. Nimelt sel põhjusel pooled ei kaasanud lepingulisi esindajaid, vaid esindasid end ise. Peale selle, kostja tunnistas, et tööde täitmisega viivitati 49 päeva. Kohtuniku soovitusel, protsessi kiirendamiseks ja menetluskulude vähendamiseks, Y võttis oma hagi tagasi. Samal kohtuistungil mõlemad pooled esitasid oma kompromissettepanekud. Pärast seda kohtunik kutsus välja eksperdi, mis oli vastuolus kohtuniku kinnitusega menetluskulude vähendamise kohta ja soovitas kostjal kaasata lepinguline esindaja, kelle teenused osutusid üleloomulikult kalliteks. Lepinguline esindaja A. Sigal hakkas aktiivselt « üles kerima » oma kulusid. Tunduvalt ületas aja lihtsa (kuni tema menetlusse tulekuni) asja uurimiseks. Kasutas oma töö jaoks ülehinnatud tunnitasu 220 eurot tunnis. Oma arutlustes toetus 2010.a. kinnitamata projektile. Kohtuliku läbivaatamise käigus rääkis palju hagi sisusse mittepuutuvatel teemadel. See tõi kaasa põhjendamatuid kostja menetluskulusid.
2-16-8247
25.Hagejad on vastu kostja kulude tervikuna nende kanda panemisele, sest kohtuliku läbivaatamise käigus mõlemad pooled esitasid oma kompromissid ja kostjalt mõisteti välja leppetrahv summas 2000 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
26.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetlusdokumendi pikkus (sh ekspertiisiakti pikkus) ei iseloomusta kuidagi tehtud töö mahtu või kvaliteeti. Lühikese ja konkreetse dokumendi koostamiseks kulub märkimisväärselt rohkem aega, kui mõtete kirjapanemisele järjest. Hagejad on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tasu tulnuks vähendada veel suuremas ulatuses samas ei nimeta hagejad ühtegi konkreetset menetlustoimingut, mille ajakuluga nad nõus ei ole, ega põhjenda, miks nad ei ole rahul tunnitasuga 160 eurot. Täpselt samasugust tunnitasu rakendas hagejate enda esindaja A.Pilv. Samuti ei nähtu määruskaebusest, et hagejad heidaks kohtule ette diskretsiooni piiride ületamist menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.
27.Ekspert oli seisukohal, et ekspertiis on koostatud korrektselt ja asjakohaselt ning annab vastuse esitatud küsimustele. Ekspertiisi hind ja maht vastab tavapäraselt sarnaste ekspertiiside hindadele. Ekspertiisi hind oli pooltele teada enne ekspertiisi teostamist, pooltel pretensioone ei olnud. Menetlusökonoomikast silmas pidades tuleb eelistada selgeid ka konkreetseid ning üheselt mõistetavalt koostatud ekspertiise. Objekti kohtvaatlus kokku võttis aega oluliselt rohkem kui 5 minutit, hõlmates hoone üldist ülevaatus ja naaberkorterite ülevaaust. Sealhulgas viibiti ka uuritavas korteris oluliselt rohkem kui 5 minutit. Lisaks tutvuti ka objekti kohta käivate dokumentidega väga erinevatest ajastutest ja allikatest, teostati analüüs ja vormistati ekspertiis. Ekspertiisis jõutakse väga selgetele ja ühestele tehnilistele järeldustele, mis aitavad kaasa vaidluse lahendamisele.
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.TsMS §-de 651 ja 659 alusel on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, millest tulenevalt kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Kaebuse ulatust arvestades on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 2851 eurot ulatuses.
31.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hagejad ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada menetluskulude nende kanda jätmist ehk menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagejatel tulnuks menetluskulude jaotus vaidlustada apellatsioonkaebuse esitamisega maakohtu 21.veebruari 2020.a otsusele ja ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsusele.
2-16-8247 Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus anda sisulist hinnangut määruskaebuse väidetele, mille kohaselt tunnistas kostja töödega viivituses olemist 49 päeva pikkuselt, hagejad ei saanud tasu, mis seisnes korteri põhiosa taastamises, nagu oli sätestatud 22.septembri 2014.a notariaalses kokkuleppes, pooled esitasid kohtumenetluses kompromissettepanekuid ja hageja I hagi rahuldati siiski 2000 eurot ulatuses.
33.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.veebruari 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust, kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas esitatud tõendite hulka (sh teostatud ekspertiisi) ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab kostja lepingulise esindaja poolt õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Maakohus on õigesti vähendanud kostjale osutatud õigusabi hüvitatava ajukulu mahtu ning ka kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda. Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et kostja lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või õigusabi osutades tegutsenud hagejatele põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Asjaolu, et hagejad maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid hagiavalduse hagejad, see võeti menetlusse ning kohus kohustas kostjat sellele vastama. Seega tuli kostjal paratamatult kohtumenetluses osaleda. Kostja ei pidanud end ise esindama. TsMS § 217 lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Elnevast tulenevalt ei saa kostjale olla kohtumenetluses lepingulise esindaja kasutamine etteheidetav. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kasutasid ka hagejad ise lepingulise esindaja abi.
2-16-8247
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole edukas määruskaebuse väide menetluse väidetavast venimisest tingitud ülemäärastest menetluskuludest. Hagiavaldusest nähtuvalt soovisid hagejad kostjalt leppetrahvi väljamõistmist seonduvalt sellega, et kostja ei ole täitnud notariaalse lepingu p-st 7.3.2. tulenevat kohustust teostada kokkulepitud tööd. Arvestades, et kostja sellega ei nõustunud, tuginedes väitele, et tööde maht hoopiski suurenes, kuigi möönis samas, et oli tööde teostamisel viivituses, tuligi vaidluse käigus mh uurida nimetatud lepingupunkti sisu, mistõttu on mõistetav kostja taotluse rahuldamine ning asjas ekspertiisi määramine maakohtu poolt.
37.Sarnaselt õigusabikuludega on ka eksperdikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 18.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ka selles osas diskretsiooni piiride ületamine ette heidetav.
38.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis ekspert maakohtule 04.veebruaril 2019.a saadetud vastuses teada nii ekspertiisi eeldatava maksumuse (3000eur+käibemaks, kokku 3600 eurot) kui ka eeldatava töötundide arvu (30 h, tunni maksumus 100 eurot), mille alusel kohustas maakohus kostjat 18.veebruari 2019.a kohtumäärusega tasuma eksperdikulude katteks ettemaksu summas 3600 eurot. Juhul, kui riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta kohtule fikseeritud tasuga hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud ekspertiisi, siis saab eeldada selles suuruses eksperdikulude tekkimist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 19). Seega võisid menetlusosalised asjas eeldada selles summas eksperditasu kindlaksmääramist.
39.Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et eksperdi tasu summas 3600 eurot on tervikuna põhjendatud. Maakohus on oma siseveendumust jälgitavalt põhjendanud ning ringkonnakohtu hinnangul õigesti Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ §-s 4 sätestatud piirmäärast lähtudes leidnud, et eksperdi tunnitasu suurus ei ületa lubatavat piirmäära. Ekspertiisiaktist nähtuvalt tutvus ekspert olukorraga objektil visuaalselt, kuulas ära hagejate ja kostja seadusliku esindaja selgitused, samuti Korteriühistu Vana-Kalamaja 11A juhatuse liikme ja korter nr 2 omaniku selgitused. Lisaks vaatas ekspert läbi kohtutoimikus olevad materjalid, sh varem koostatud asjatundja arvamuse ja poolte poolt täiendavalt eksperdile elektrooniliselt esitatud materjalid, milleks olid valdavalt fotod objekti avariilisest seisust, remonttööde aegsed fotod ja fotod defektidest ning pooltevahelise e-kirjade vahetuse. Seega ei ole maakohus eksinud ka selles, et pidas eksperdi teostatud toiminguid ja kaasnenud ajakulu põhjendatuks.
40.Arvestades eeltoodut ja samuti seda, et ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert vastanud mõlemale kohtu määratud küsimusele määral, mil see on olnud asjaolusid arvestades võimalik, hagejad ei esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul ekspertiisile ühtki vastuväidet, maakohus on ekspertiisiakti tõendina arvestanud ega pidanud seda lubamatuks tõendiks, kohtul puudusid kahtlused eksperdi kompetentsis ning otsuse tegemisel tugines kohus ka ekspertiisiaktile, puudub ringkonnakohtul alus eksperdi tasu vähendamiseks. Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et eksperdikulude suurus ei sõltu sellest, millisele tulemusele ekspert jõuab, eksperdikulude hüvitamise nõue tekib eksperdil siis, kui ta on kohtu määratud ülesanded täitnud ja esitanud kohtule nõuetekohase eksperdiarvamuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 21.3).
2-16-8247 Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
41.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
42.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg 1 teisest lausest, osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse hagejatelt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmise osas. Määrus ei ole TsMS § 159 lg-st 2 tulenevalt edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse eksperdi tasu kindlaks määramisega seonduvalt (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2).