V I hagi BAUHOF GROUP AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töösuhte lõpetamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
9978,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V I (isikukood xxx) Kostja BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638), lepinguline esindaja advokaat Rahel Behrsin Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta V I hagi BAUHOF GROUP AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töösuhte lõpetamise ja hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 02.07.2020. 02.03.2021 kirjaga kohustas kostja oma töötajaid kandma kaitsemaski või visiiri, v.a kui neil on tõend maski kandmise võimetuse kohta. Hagejale esitati 04.03.2021 arupärimine, miks ta ei kanna maski. Hageja märkis, et tal hakkab maskiga halb, kuid on nõus kandma visiiri. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte 04.03.2021, sest hageja ei kandnud töö ajal meditsiinilist kaitsemaski.
2.Hagejale ei antud võimalust esitada tõend maski vastunäidustatuse kohta ega töötada visiiriga. Hageja rikkus maski kandmise kohustust esimest korda. Talle ei pakutud võimalust teha tööd mõnel muul ametikohal. Hagejale tehti 24.11.2020 hoiatus, sest ta ei kandud kaitsemaski ja visiiri, kuid hageja sellega ei nõustu.
3.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada töösuhe kohtu poolt ja mõista välja hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses summas 2757,66 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostja viivis
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja asus 02.07.2020 kostja juurde tööle klienditeenindajana. Hageja töö eeldas aktiivset ja vahetut suhtlust klientidega. Kostja tellitud riskianalüüsi hinnangu järgi peaks töökohal sh klienditeeninduses olema näomaski- või visiiri kandmine kohustuslik. Kostja xxx kaupluse juhataja edastas selle korralduse töötajatele 12.11.2020. Hageja keeldus korraldust täitmast. Kostja tegi 24.11.2020 hagejale hoiatuse, milles selgitas, et kaupluses tuleb kanda näomaski või visiiri ning selle korralduse rikkumisel võib töösuhte erakorraliselt lõpetada. Kostja tagas isikukaitsevahendite kättesaadavuse kaupluses. Hageja hoiatusele vastuväiteid ei esitanud ega esitanud ka tõendit kaitsemaski kandmise vastunäidustuste kohta. 02.03.2021 teatati töötajatele, et töötajad peavad kandma maski ning visiiri kandmine on lubatav, kui esineb meditsiiniline vastunäidustus maskile. Korralduse mittetäitmist peeti raskeks rikkumiseks ning töötajaid hoiatati, et korduva rikkumise korral lõpetab kostja töölepingu.
5.Töötaja oli 03.03.2021 tööruumides visiirita. Kui kaupluse juhataja soovis hagejaga sellest rääkida, siis hageja keeldus ja ägestus. Seega rikkus hageja korduvalt tööandja korraldust kasutada isikukaitsevahendeid. Kostja palus korduvalt hagejal esitada tõend, et hageja ei saa kaitsemaski kanda, kuid hageja seda ei teinud.
6.Kostja leiab, et tal polnud kohustus pakkuda hagejale teist tööd. Tööandjal ei ole teise ametikoha pakkumise kohustust, kui ta lõpetab töölepingu tulenevalt tööandja korralduste rikkumisest.
7.Kui kohus leiab, et kostja ütles lepingu üles õigusvastaselt, palus kostja vähendada hagejale välja mõistetavat hüvitist, sest hageja töötas kostja juures alla aasta, eiras kostja korraldusi, seadis ohtu teiste töötajate ja klientide tervise ning käitus agressiivselt ja ebaviisakalt. Tööandja tasus kõik seaduses nõutud tasud ja hüvitised ega lõpetanud töösuhet pahatahtlikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Hageja esitas kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu, so 2757,66 euro välja mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 04.03.2021. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on õigusvastane, kuna 1) kostja lõpetas hagejaga töösuhte ilma, et oleks võimaldanud tal tuua arstitõendi maski kandmise vastunäidustuse kohta või teha tööd visiiriga; 2) tegemist ei olnud hageja poolse korduva rikkumisega, mis annaks õiguse koheselt töösuhte lõpetamiseks ning 3) kostja ei kaalunud hagejale teise töö pakkumist, näiteks laos.
10.Kohus täitis 06.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 79-80).
11.Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis 2(5)
üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-15712, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuede menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus hagi rahuldamise korral omal algatusel märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.
12.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Pooled sõlmisid 02.07.2020 töölepingu nr 3272, mille alusel asus hageja Bauhofi tööle 02.07.2020 klienditeenindaja ametikohale (tl 27-28). Hageja töötas Bauhofi xxx kaupluse tehnikaosakonna klienditeenindajana. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.
13.Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Vaidlust ei ole, et tööandja ülesütlemise avaldus nimetatud nõudeid täitis. Kostja esitas hagejale 04.03.2021 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (tl 7). Ülesütlemise põhjuseks oli vaatamata 24.11.2020 tehtud kirjalikule hoiatusele kehtivate tööohutuse reeglite eiramine ning seeläbi enda, kaastöötajate kui klientide ohutuse ohtu seadmine. Vastavalt on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. Seega käib vaidlus selle üle, kas tööandjal oli seadusest tulenev õigus leping üles öelda.
14.Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 6). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS § 88 lg 3 ls 1). Hoiatuse võib teha ka suuliselt.1 Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3 ls 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Kostja tugines ülesütlemises TLS § 88 lg 1 p-ile 3. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et talle hoiatust ei tehtud. Seetõttu on kostjal kohustus tõendada kõiki hagejale tehtud hoiatusi.
15.Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles, sest hageja eiras hoiatusest hoolimata tööandja korraldusi. Hageja töötas Bauhofi xxx kaupluse tehnikaosakonna klienditeenindajana. Töölepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus hageja tegema lepinguga ettenähtud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, kinni pidama töökorralduse reeglitest, töötervishoiu-, tööohutuse- ja tuleohutuseeskirjadest, säilitama ja korras hoidma tema kätte usaldatud töövahendid ja tööriided (tl 27 pöördel). Kohtule esitatud hageja poolt allkirjastatud ametijuhendiga on tõendatud, et hageja ametikoha peamiseks eesmärgiks oli kaupluse müügi suurendamine läbi operatiivse müügiprotsessi ja kliendikeskse teeninduse (tl 29). Ametijuhendi punkt 4.6. kohaselt tuleb muuhulgas täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (tl 29 pöördel).
16.Seega eeldas hageja töö iseloom vahetut, igapäevast ja aktiivset suhtlust klientidega müügisaalis. Antud ametikohal on seega äärmiselt oluline kaitsemaski või visiiri kandmine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja on kohustatud
TLS selgitused, § 88.
3(5)
korraldama töökeskkonna riskianalüüsi (TTOS § 13 lg 1 p 3). Kostja on nimetatud kohustuse täitnud ja tellis 12.11.2020 OÜ-lt Ohutu Töö Garant töökeskkonna riskianalüüsi bioloogiliste ohutegurite tuvastamiseks (tl 31-47). Riskianalüüsi punkti 9 kohaselt on näomaskide ja/või visiiride kandmine töökohal, sh klienditeeninduses, müügisaalis ning ladudes kohustuslik (tl 43 pöördel). Jaemüügidirektori 12.11.2020 korralduse nr 1-9/6 kohaselt oli alates 12.11.2020 seoses COVID-19 jätkuva levikuga Eestis maskide ja/või visiiride kandmine Bauhofi kauplustes kohustuslik kõikidele töötajatele (tl 48). Kostja tegi hagejale 24.11.2020 korraldusega nr 1-13.1/2 hoiatuse (tl 11). Nimetatud korralduse kohaselt hoiatas kostja hagejat tööohutuse eiramise eest ning teavitas, et kostjal on õigus tööleping hagejaga erakorraliselt üles öelda, kui hageja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on teda hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise (tl 11). Hageja nõustus, et kostja tegi hagejale 24.11.2020 hoiatuse.
17.Hageja teatas kostjale 24.11.2020 e-kirjaga, et isikud ei pea tõendama meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, mh seda, et maski ei ole võimalik kanda, eraldiseisva tõendiga ning piisab isiku ütlustest (tl 49). 26.02.2021 edastas kostja kõigile Bauhofi töötajatele, sh hagejale, e-kirja, milles selgitas, et Bauhofi töötajal on diagnoositud COVID19, mistõttu tuleb töötajatel oma käitumist veelgi tõhusamalt jälgida. Samuti tuletas kostja meelde, et kõigil on kohustus kanda maski või visiiri (tl 9). 02.032021 edastas Bauhofi tegevdirektor Mindaugas Pilkauskas kõigile Bauhofi töötajatele, sh hagejale, e-kirja seoses COVID-19 levikuga ning reeglitega Bahofis (tl 50). Nimetatud e-kirjas märgib kostja muuhulgas, et alates 02.03.2021 on kohustuslik kanda Bauhofi siseruumides kaitsemaski ning visiiri kandmine on lubatud erandkorras, kui töötajal on maski kandmise osas meditsiiniline vastunäidustus, mida on võimalik tööandjale tõendada. E-kirja kohaselt peab tööandja maski kandmise kohustamiseks antud korralduse mittetäitmist raskeks rikkumiseks. Korduva rikkumise korral lõpetab Bauhof Group AS töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl 50). Pärast nimetatud e-kirja saamist kandis hageja esialgu visiiri (tl 10 pöördel). Järgmisel tööpäeval 03.03.2021 oli hageja müügisaalis ilma visiirita (tl 10). Hageja vastas 03.03.2021 e-kirjaga, et püüdis kanda visiiri aga õhupuudus ja teadvusekaotus viitas võimatusele kasutada visiiri (tl 10 pöördel). Kui kaupluse juhataja soovis hagejaga visiiri kandmisest rääkida, siis hageja keeldus ja ägestus. Lõpuks hageja eemaldus ja viskas juhatajat käes olnud esemega, käskides juhatajal ära kaduda ning teatades, et tema ei lähe mitte kuhugi (tl 51).
18.Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et hageja eiras korduvalt tööandja korraldust kanda töökohas kaitsemaski või visiiri. Samuti hoiatas kostja korduvalt hagejat, et juhul, kui hageja keeldub jätkuvalt kaitsemaski või visiiri kandmast, lõpetab kostja hagejaga erakorraliselt töölepingu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et kostja 24.11.2020 hoiatus ei sisaldanud sõnu „vastunäidustuse korral“, ei muuda kostja poolt hagejale tehtud hoiatust olematuks. Nimetatud hoiatuses oli kohustus kanda töökeskkonnas näokaitsemaske ja -visiire ning kindaid. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt. Samuti ei esitanud hageja kostjale arstitõendit kaitsemaski või visiiri tervislikel põhjustel kandmise vastunäidustatuse kohta. Seega lõpetas kostja hagejaga töölepingu 04.03.2021 õiguspäraselt ning ülesütlemine ei ole tühine.
19.Enne töölepingu ülesütlemist, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, eelkõige kui töölepingu ülesütlemine tuleneb asjaolust, et töötaja ei suuda tööülesandeid täita tulenevalt oma tervise seisundist või tema oskused on ebapiisavad (TLS § 88 lg 2 ls 1). Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada (TLS § 88 lg 2 ls 2). Kohus selgitas, et mõlemal menetlusosalisel on võimalik esitada seisukoht, miks käesoleval juhul oleks kostjal tulnud pakkuda teist töökohta 4(5)
või mitte ning kas see oleks olnud võimalik. Kumbki menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millega põhistab oma seisukohta.
20.Kohus on seisukohal, et kostjal puudus kohustus pakkuda hagejale teist tööd. Riskianalüüsi kohaselt on Bauhofis kohustuslik kanda näokaitsemaske ja visiire ning nimetatud kohustuse eiramine ohustab nii Bauhofi personali kui ka klientide tervist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on vaatamata kostja korduvatele hoiatustele ja nõuetele pikema aja jooksul keeldunud kandmast maski või visiiri. Nimetatuga seadis hageja ohtu Bauhofi töötajate ja klientide tervise. Vastavalt ei saanud hageja mõistlikult eeldada teise töö pakkumist. Samuti tuli ka teistel töökohtadel Bauhofis kanda maski või visiiri, mitte ohustada teiste inimeste tervist.
21.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduspäraselt. Seetõttu puudub kohtul alus töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ning rahuldamisele ei kuulu ka kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõue. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata.
23.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
24.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKo nr 3-2-1-142-10, p 10).
25.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.