2-22-1369/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Poolte vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping. Hageja võimaldas Kostjale kasutada oma majandustegevuses Hageja töötajad. Sellise fakti üle pooled ei vaidle. Kuna Kostja poolt olid mitmed arved tasumata pikka läbirääkimiste käigus pooled sõlmisid järelmaksu graafiku ja arvete ning võlga tunnistamise kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele Kostja tunnistas 12.12.19.a võlga summas 66 625,80 eurot. Kostja ei ole vastavalt graafikus kokkulepitule maksed tasunud. Hageja oli sunnitud igapäev helistama Kostjale ning nõudma raha tasumist. Alates kokkuleppe sõlmimisest Kostja tasus kokku vaid 7 625,80 eurot. Ehk Hagi esitame seisuga tasumata on 59 000 eurot. Graafiku järgi pidi Kosta tasuma 31.10.2021 4625,80 eurot tasutud, 30.11.2021 6000 eurot tasutud 3 000 eurot, 31.12.2021 10000 eurot tasumata, 31.01.2022 10000 eurot tasumata, 28.02.2022 16000 eurot tasumata, 31.03.2022 16000 eurot tasumata, 30.04.2022 4000 eurot tasumata. Hageja on korduvalt isiklikult ja oma esindaja kaudu võttis ühenduse telefoni ja SMS teel kostjaga, kes kogu aeg lubanud, et täidab oma kohustused kuid oma lubadused ei ole täitnud. Lõppuks kostja enam ei vastanud e-kirjale ega telefonile. Hageja tuvastas, et 18.01.22.a Kostja esindajad ja omanikud kirjutanud ettevõtte maha ettevõtte Õigusbüroo Visioon OÜ nimele, kes tegeleb võlgades olevate äriühingu põhjalaskmisega, ehk kirjutab enda nimele võlgades ettevõtted ja sellega aitab isikutele võlgadest vabaneda. Kuna Kostja ei tasunud vastavalt enda poolt pakutud graafikule, siis oli hageja sunnitud hakkama võlga sisse nõudma. Hageja pöördus korduvalt Kostja poole palvega järgida enda poolt pakutud maksegraafiku, kuid Kostja ei sellele reageerinud. Hageja palub välja mõista Corrente Grupp OÜ-lt hageja kasuks võlgnevus hagi esitamise seisuga 59 000 eurot ja jätta kõik menetluskulud Corrente Grupp OÜ kanda.

Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 21.03.2022 kostja seaduslikule esindajale (U. Õ.) avaliku e-toimiku kaudu. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kohtutoimiku põhjal. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohus kohustas hageja 17.02.2022.a. kohtumääruse (hagi menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue) resolutsiooni p 6 esitama kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 14 päeva jooksul. Hageja esindajale on 17.02.2022 kohtumäärus kätte toimetatud 17.02.22 (AET-is). Hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, seega lahendab kohus hageja menetluskulude suuruse TsMS § 175 lg 1 alusel kohtutoimiku põhjal. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1590 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1590 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.