Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-3397
Tsiviilasi
Helen Kase hagi Gert Kaso ja Kaja Viitmaa vastu koduse testamendi tegemiseks tahteavalduse puudumise või koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helen Kase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Helen Kase (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder Vastustaja I (kostja I): Gert Kase (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja II (kostja II): Kaja Viitmaa (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustajate lepinguline esindaja Erki Casar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Helen Kase hagi ja tuvastada, et Einar Suuk (ik XXXXXXXXXXX) ei ole 17. veebruaril 2018 kodust testamenti teinud.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt Gert Kase ja Kaja Viitmaa kanda.
5.Välja mõista Gert Kaselt ja Kaja Viitmaalt solidaarselt Helen Kase kasuks menetluskuluna maakohtus 590, 20 eurot ja ringkonnakohus 600 eurot, kokku 1190, 20 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Välja mõista Gert Kaselt ja Kaja Viitmaalt solidaarselt menetluskuluna riigilõiv 840 eurot riigituludesse.
7.Riigilõiv 840 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300, AS-s LHV Pank nr EE957700771001523585 unikaalse viitenumbriga 99922700013606. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-19-3397.
8.Kui kohustatud isik kohtuotsust riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuses sätestatud tähtaegadel ei täida, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
9.Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Helen Kase (hageja) esitas 5. märtsil 2019 Viru Maakohtule hagi Gert Kase (kostja I) ja Kaja Viitmaa (kostja II) vastu. Hageja palus tuvastada Einar Suuki (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud XXXXXX) tahteavalduse puudumine koduse testamendi tegemiseks või alternatiivselt tuvastada Einar Suuki XX koduse testamendi tühisus. Hagiavalduse kohaselt suri Einar Suuk (pärandaja) XXXXXX. Notar Irma Rahnu algatas XXXXXX pärimismenetluse. Pärimismenetluses esitati pärandaja kodune testament, mis on allkirjastatud tunnistajate (A.A. ja B.B.) juuresolekul XXXXXX (I kd, tl 8). Pärandaja oli testamendis määranud oma pärijaks kostja I ning andnud kostjale II eluaegse kasutusõiguse
elamule. Kostjad valdavad ja kasutavad käesoleval ajal pärandajale kuulunud vara. Pärimismenetlus on peatatud. Pärimismenetluses tekkis kahtlus pärandaja koduse testamendi ehtsuses. Hageja esitas 9. aprillil 2018 kuriteoteate. Kriminaalmenetluse käigus viidi läbi käekirjaekspertiis, millega tuvastati, et pärandaja ei ole XXXXXX testamendile tõenäoliselt enda nimel alla kirjutanud. Hageja leiab, et kuna kodune testament on võltsitud, ei ole pärandaja tõenäoliselt teinud testamendis sisalduvat tahteavaldust (TsÜS § 69 lg 1) ega soovinud testamendis märgitud tagajärge. Juhul, kui tahteavalduse puudumine ei ole tõendatud ja pärandaja võis oma surma puhuks korraldusi teha, ei ole ta testamenti tõenäoliselt ise allkirjastanud. Seega ei ole järgitud seadusest tulenevat koduse testamendi vorminõuet (PärS § 23 lg 1 ja TsÜS § 78 lg 1). Kuivõrd pärandaja tahteavaldus testamendi tegemiseks puudub või on alternatiivselt tühine, siis tuleb lähtuda pärija tuvastamisel seadusest. Pärandajal puuduvad esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ning PärS § 15 lg 1 alusel on hageja pärandaja kolmanda järjekorra pärija Jakob Suuki kaudu. Hageja on pärandaja isapoolse onu lapselaps ehk pärandaja vanavanema alaneja sugulane. Pärijad selgitatakse välja pärimismenetluses.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leiavad, et eksperdi arvamusega ei ole üheselt välistatud, et testamendi koostajaks on pärandaja. Kostjad on nõus kompromissiga, kuid selleks oleks vaja teada kõiki pärijaid. Hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et ta kuulub pärandaja pärijate ringi. Notari sõnul on võimalikke seadusjärgseid pärijaid 14, kuid notar ei ole täpsustanud, kas nende hulgas on ka hageja.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 300 eurot. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole testamendile allkirja tõenäoliselt andnud pärandaja. Pärandaja allkirjade võrdlemisel jõudis ekspert järeldusele, et allkiri on lühike ja väheinformatiivne, mistõttu tugevama arvamuse andmine ei ole võimalik. Arvamuste skaala järgi on tegemist astmetega 7 või 8, st arvamus ei ole 100%-line. Eksperdiarvamust tuleb tõlgendada koosmõjus teiste tõenditega, st tunnistaja A.A. ütlustega. Eksperdid on allkirjade võrdlemisel leidnud lahkuminekuid käekirja väljatöötatuse astmes, ülesehituses ja allkirja rõhus. Seda seletab maakohtu arvates asjaolu, et võrdlusallkirjana on esitatud näidiseid 15-aastasest perioodist. On tavapärane, et sellise aja jooksul käekiri ja allkiri muutuvad. Lähim võrdlusmaterjal on aastast 2015 seoses dokumentide taotlemisega Politseija Piirivalveametis. Allkirja andmine ametiasutuses ja allkirjastamine kodustes tingimustes on erinevad emotsionaalsed seisundid, mis võivad allkirja olemust mõjutada määral, et tuua kaasa ekspertide nimetatud erinevused allkirja väljatöötatuses ja rõhus. Emotsioonid mõjutavad inimese motoorikat määral, et allkirjade erinevuse baasil on mõistetav ekspertarvamuse jäämine nn tõenäosuse astmesse. Seega ei saa eksperdiarvamuse põhjal väita, et testamenti ei allkirjastanud pärandaja. Kuna eksperdiarvamus ei anna 100%-lise kindlusega seisukohta, tuleb lähtuda tunnistaja A.A. ütlustest, kes selgitas vaba ladusa jutustusega eluliselt usutavalt kogu testamendi allkirjastamise käiku. A.A. ütluste kohaselt kutsus pärandaja tunnistaja ja tema abikaasa B.B. oma sünnipäevale öeldes, et tahab samal ajal ka testamendile alla kirjutada. Tunnistaja kirjeldas, kus
ja mis asjaoludel tol päeval koos istuti, millal ja kuskohast võttis pärandaja varasemalt juba trükitud tekstiga testamendi. Tunnistajal ei jäänud kahtlust, et dokument, mida allkirjastatakse, on pärandaja testament, kuivõrd tema abikaasa luges seda ja küsis pärandajalt, miks vara selliselt jagati. Maakohus leidis, et puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning tunnistaja ütluste kohaselt pärandaja teovõimes. Tunnistaja selgitas, et sünnipäeval alkoholi ei tarvitatud. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tunnistaja võis ise pärandaja allkirja kirjutada. Eksperdiarvamusest nähtub üksnes, et pärandaja ja juuresviibinud tunnistajate nimed on tõenäoliselt kirjutanud A.A.. Testamendi kehtivust ei mõjuta asjaolu, et testaatori ja tunnistajate nimed on kirjutanud keegi muu isik, kui testaator. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud keegi muu isik peale pärandaja. Koduse testamendi võib koostada selliselt, et testamendi tekst on varem koostatud ning testaator allkirjastab selle tunnistajate juuresolekul. Kostjad seadsid kahtluse alla, kas hageja oleks seadusjärgseks pärijaks testamendi tühisuse korral. Kohus leidis, et üksnes asjaolu, et pärandajal oleks ka teisi seadusjärgseid pärijaid, ei tähenda, et hageja ei oleks üks neist. Kostjad ei ole ka taotlenud hagi läbivaatamata jätmist. Maakohus asus seisukohale, et pärandaja on oma TsÜS § 69 kohast tahet avaldanud ja PärS § 23 lg 1 ja 2 alusel oma tahte kirjaliku dokumendina allkirjastanud kahe tunnistaja juuresolekul.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohus ei ole hinnanud kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus jättis hageja seisukohad tunnistaja A.A. ebausaldusväärsuse kohta tähelepanuta. Hageja leiab, et tunnistaja A.A. ütlusi tulnuks hinnata koosmõjus eksperdiarvamusega. A.A. oli tunnistajana testamendi allkirjastamise juures, seega ei saaks ta anda end süüstamata tunnistusi, mis kinnitaks testamendi võltsitust, kuna ta ei või keelduda ütluste andmisest (TsMS § 257 lg 2 ja § 258). Eksperdiarvamuse kohaselt on testamendi käsikirjalise teksti kirjutanud väga tõenäoliselt A.A.. Kohtuistungil andis A.A. tunnistajana ütlusi, et tema seda teksti ei kirjutanud. Kriminaalmenetluses oli A.A. üheks kahtlustatavaks, kuid menetlus lõpetati, kuivõrd ei suudetud välja selgitada, kes testamendi allkirjastas. Eeltoodust tuleneb, et A.A. ei olnud käesolevas asjas sobiv tunnistaja. Üksnes ladus ja loogiline jutt ei tähenda tunnistaja usaldusväärsust. Eksperdiarvamuse kohaselt pärandaja allkiri aastatel 2004-2015 oluliselt ei muutunud ning oli väljatöötatud. Pärandaja oli testamendi allkirjastamise ajal terve ja tugev 58-aastane mees. Seega ei ole usutav, et kahe aasta ja kolme kuuga muutus tema allkiri määral, mis on kirjeldatud eksperdiarvamuses.
5.Kostjad (vastustajad) palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostjad jäävad oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja väited tunnistaja A.A. ebausaldusväärsusest on tõendamata ja põhinevad oletustel. Puudub igasugune alus kahelda A.A. ütlustes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega rahuldab hagi esimese alternatiivi alusel. Hageja appelatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.PärS § § 23 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta (lg 1). Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu (lg 2). Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline (lg 3). Asjas on vaidlus selles, kas 17. veebruaril 2018 Einar Suuki nimelt allkirjastatud koduse testamendi on allkirjastanud Einar Suuk ise või mõni muu isik. Hageja leiab, et E. Suuk ei ole testamenti allkirjastanud ja ega oma viimset tahet avaldanud. 8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ka vastuväited. Hageja tõendab oma väiteid kriminaalmenetluses määratud käekirjaekspertiisi 16. oktoobri 2018 ekspertarvamusega, mille kohaselt ei ole allkirja Einar Suuki nimelt tõenäoliselt kirjutanud Einar Suuk (I kd lk 16) ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, mille kohaselt olid kriminaalasjas kahtlustatavateks kostjad ning A.A. ja kriminaalasi lõpetati KrMS § 2001 alusel kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu (I kd lk 9). Kostja soovib hageja tõendeid kummutada tunnistaja A.A. ütlustega. Maakohus leidis, et ekspertarvamusel ei ole tugevamat tõendusjõudu võrreldes testamendi tegemise juures viibinud tunnistaja A.A. ütlustega, et E. Suuk allkirjastas testamendi 17. veebruaril 2018. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja leidis, et kuna ekspertarvamus ei anna 100% kindlusega seisukohta, lükkavad tunnistaja ütlused ümber ekspertarvamuse, et testamendil ei ole E. Suuki nimelt allkirja kirjutanud E. Suuk.
9.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus maakohtu hinnanguga tõenditele ei nõustu. Testamendi võltsimise kahtluse korral on asjaolude selgitamiseks vajalikud eriteadmised, mistõttu tuleb küsida eksperdiarvamust. Kriminaalmenetluses on ekspertarvamuse andnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdid M. Vaikna ja L. Eskor. Arvamuse andmiseks on eksperdid võrrelnud vaidlustatud allkirja E. Suuki võrdlusallkirjadega ja põhjendanud, miks nad on seisukohal, et vaidlustatud allkirja E. Suuki nimelt ei ole tõenäoliselt kirjutanud E. Suuk. Eksperdid tuvastasid lahkuminekud käekirja väljatöötatusse astmes, osaliselt ülesehituses ja allkirja rõhus ning mitmes eritunnuses. Ekspertarvamusele lisatud arvamuste skaala kohaselt antakse selline hinnang, kui esitatud materjalid võivad seada ekspertuuringuteks mõningased piirangud. Vaidlustatud allkirjas ja võrdlusmaterjalis on mitmed lahkuminekud. Puuduvad olulised kokkulangevused. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et E. Suuki nimelt allkirja kirjutajaks ei osutunud ükski ekspertiisimääruses nimetatud isik, sh tunnistaja A.A., ei vähenda ekspertarvamuse tõendiväärtust küsimuses, kas E. Suuk on testamendi allkirjastanud.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et E. Suuki nimel antud allkirjade erinevusi saab põhjendada olukorraga, milles vaidlustatud ja võrdlusallkiri on antud. Kohtule ei ole teada, milline oli E. Suuki emotsionaalne seisund vaidlustatud ja võrdlusallkirjade andmisel, mistõttu ei saanud maakohus isiku erinevale emotsionaalsele seisundile tugineda, tegemist on oletusega. Kohtul ei ole ka eriteadmisi käekirjaekspertiisi valdkonnas. Seetõttu ringkonnakohus ei nõustu, et ekspertide arvamust võis mõjutada vähene ja vananenud võrdlusmaterjal. Aktist nähtub, et võrdlusmaterjalina kasutati kümmet erinevat E. Suuki poolt allkirjastatud dokumenti aastatest 2004 - 2015, viimane neist oli 11. novembril 2015 allkirjastatud dokumendi kättesaamise kinnitus. Ekspertiisiakti kohaselt aastatel 2004-2015 E. Suuki allkirjas olulisi muutusi ei esinenud. Allkiri oli väljatöötatud. Viimase võrdlusmaterjali ja kostjate väidete kohaselt
17.veebruaril 2018 allkirjastatud testamendi vahe oli 2 aastat ja 3 kuud, mistõttu ei ole tegemist vananenud võrdlusmaterjaliga. Asjas puudub teave E. Suuki tervisliku seisundi osas, mis võis mõjutada tema allkirja.
10.Ringkonnakohus nõustub, et ekspertarvamust testaatori allkirja võltsituse kohta on võimalik ümber lükata muude tõenditega. Eelkõige võiks selliseks tõendiks olla PärS § 23 järgi koduse testamendi tegemise juures viibinud tunnistajate ütlused testaatori teovõime ja tahte osas, kui need on omavahe kokkulangevad ja usutavad. Kostja soovibki ekspertide järeldust testamendi võltsituse kohta ümber lükata ja testaatori tahet testamenti teha tõendada tunnistaja A.A. ütlustega, kes kostjate väidete ja tema enda ütluste kohaselt viibis 17. veebruaril 2018 E. Suuki viimse tahte avaldamise juures. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ning need lükkavad ümber ekspertide arvamuse. A.A.l on käesolevas asjas ütluste andmise kohustus TsMS § 258 p 1 alusel. Maakohus ei hinnanud seejuures, kuidas võis tunnistaja ütluste tõesust mõjutada asjaolu, et ta tunnistati kriminaalmenetluses kahtlustatavaks, kuid ei saa kasutada käesolevas asjas TsMS § 257 lg-st 2 tulenevat õigust keelduda ütluste andmisest seetõttu, et tema ütlused võivad süüstada teda ennast või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoluga tuleb tunnistaja A.A. ütluste hindamisel arvestada. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ekspertarvamuse kohaselt on E. Suuki testamendile käsikirjalise teksti kirjutanud väga tõenäoliselt just tema ise, st et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga väike. A.A. seda asjaolu tunnistajana eitab, mistõttu ei ole usutavad ka tema ütlused selles, et E. Suukil oli testament enne abikaasade X saabumist 17. veebruaril 2018 sahtlis valmis kirjutatud. Samuti ei ole tegelike asjaoludega kooskõlas tunnistaja ütlus, et testamendi tegemise päeval mindi E. Suuki juubelile, sest tegelikult sai testaator 17. veebruaril 2018 57-aastaseks, mida tavapäraselt juubelisünnipäevaks ei nimetata. Seega on tunnistaja ütlused vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed. Teise E. Suuki testamendi tegemise juures viibinud tunnistaja, A.A. abikaasa B.B. ülekuulamist kohtumenetluses tunnistajana, ei ole kostjad vajalikuks pidanud.
11.Testament on PärS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. Lisaks sätestavad PärS § 20 lg 3 ja § 23 lg 1 ning TsÜS § 78 lg 1 koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722)
Ringkonnakohus leiab, et hageja on ekspertarvamusega tõendanud oma väidet, et testaator ei kirjutanud 17. veebruaril 2018 kodusele testamendile alla, st ta ei ole testamenti oma käega allkirjastanud ega testamendi tegemiseks oma tahet avaldanud. Kostjad ei ole suutnud vastupidist tõendada. Hagi kuulub rahuldamisele nõude esimese alternatiivi alusel. Ringkonnakohus tuvastab, et E. Suuk ei ole 17. veebruaril 2018 kodust testamenti teinud.
12.Hageja väidab, et ta on E. Suuki kolmanda ringi pärija, mida tõendab Rakvere linnavalitsuse 30. jaanuari 2019 kiri notar I. Rahnule (II kd lk 37). Maakohus tuvastas, et hageja on õigustatud hagi esitama ja kostjad ei ole seda ringkonnakohtu menetluses vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Seadusjärgsete pärijate täpne ring selgub pärimismenetluses.
13.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulus suuruseks maakohtus 590, 20 eurot, sh kulutused õigusabile 535 eurot ja hageja esindaja transpordikulu seoses kohtuistungil osalemisega 55, 20 eurot (II kd lk 71). Ringkonnakohtus on hageja menetluskuluks õigusabikulu 5 h kokku 600 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kostjatelt välja mõistmiseks tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks maakohtus 590, 20 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot, kokku 1190, 20 eurot. Hageja õigusabikulude suurus on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, st kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas asja keerukusega. Kostjatelt tuleb välja mõista ka viis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras. Kohus on vabastanud hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Arvestades hagi hinda 3500 eurot on riigilõivu suurus nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt 420 eurot, kokku 840 eurot, mis tuleb TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista kostjatelt solidaarselt riigituludesse.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.