Hageja: Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu (registrikood 80013074), lepinguline esindaja Krista Raudsepp
hagi L T vastu
Kostja: L T (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista L T Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu kasuks välja põhivõlg 889,97 eurot, perioodil 05.09.2019 kuni 05.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 106,61 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud L T kanda.
4.Määrata Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 1643 eurot (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 1443 eurot) ja mõista see L T Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu kasuks välja.
Mõista L T Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Määrata, et käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 4 ja 5 nimetatud kohustused tuleb täita Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga xxx.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Luise tn 4 korteriühistu esitas 19.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L T 1027,81 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati seoses võlgniku vastuväitega ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.03.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 889,97 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 106,61 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 21.05.2018 hagejaga kokkuleppe juurdepääsu tee kulude hüvitamise kohta. Kokkuleppe edastati veebruaris-märtsis 2018 kõigile asjaosalistele tutvumiseks ja kiideti kõigi poolt eelnevalt e-maili teel heaks. Kokkuleppe kohaselt on tee omanik hageja ja juurdepääsu teed kasutavad Toompuiestee 9, Toompuiestee 9A, Toompuiestee 11, Toompuiestee 11A, Toompuiestee 13, Luise 4A, Luise 4C ja Luise 4A/8 kinnistud. Kostja on kinnistute xxx, xxx ja xxx omanik.
3.Kokkuleppe kohaselt jagunevad hooldus ja remondikulud järgmiselt Luise 4, 56,56%; Luise 4A, 4C, 4A/8 8%; Toompuiestee 9 4,8%; Toompuiestee 9A 7,81 %; Toompuiestee 11 6,75%; Toompuiestee 11A 4,92%; Toompuiestee 13 10,8% kogukulust. Kokkuleppe kohaselt esitab hageja osakulu arved koos originaalarve ja teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktiga.
4.Hageja edastas kostjale 02.07.2019 hinnapakkumised ja märkis, et tööd võetakse OÜ Tee ja Tee esitatud pakkumise alusel, millest tulenevalt on kostja poolt tasutav summa 889,97 eurot.
5.Teostatud juurdepääsutee hooldus- ja remonttööd anti 31.07.2019 akti nr xxx alusel hagejale üle. Akti alusel väljastati hagejale 15.07.2019 arve nr xxx summas 16 449,60 eurot. Hageja ei võtnud kulude jaotamisel arvesse juurdepääsuteeremondiga mitteseotud kulusid järgmisi kulusid: haljastustööde kulu 546 eurot, joonimistööde kulu 276 eurot ja parkla laiendustööde kulu 4503 eurot. Hageja koostas kulude jaotamise arvutuse summale 11 124,60 eurot, millest kostja osa, xxx%, on 889,97 eurot ja esitas kostjale 14.08.2019 arve nr xxx koos teostatud tööde akti ja arvega, tasumise tähtajaga 04.09.2019. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja saatis meeldetuletused 16.09.2019 ja 17.09.2019.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.03.2021 547 päeva eest summas 106,61 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht
7.Kostja pakub hagejale summast 50% tasumist, palub jätta viivisenõude rahuldamata ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu palub kostja jagada hagejaga pooleks.
8.Kostja teavitas hagejat 29.11.2015, et sissesõidu teekattes on augud, mida võiks parandada nn kuiva asfaltiga. 19.05.2016 korrati palvet. 25.05.2016 vastas hageja, et võttis pakkumise ja ootab selle kohta korteriühistu otsust. 31.05.2016 teatas hageja, et naaberkinnistud plaanivad kanalisatsiooni trassi uuendamist ja tee parandus oleks mõistlik teha pärast seda. Algusest peale oli plaan parandada teeaugud. 12.02.2018 tõsteti tee paranduse küsimus uuesti ja saadeti parandustööde kulude jaotamise näidise tabel, kus kostja osa oli 16 eurot. 17.05.2018 tegi hageja ettepaneku koostada juurdepääsutee remondiks ettepanek ja selgitas, et juhatus otsustas, et kui enne jaanipäeva gaasitöödega alustada ei saa, parandatakse olemasolevad augud kiirkorras. Järgmisel päeval edastati leping hooldus ja remondikulude jagamiseks.
9.Kostja arusaamise järgi oli, nagu ka 2015 ja 2016 aastatel, ka selles lepingus jutt remondist ja remondi kulude jagamisest. 15.08.2019 esitati arve hoovi, parkla, kõnnitee, värava ja torustiku täieliku ümberehitamise eest. Kuna teetööd on valmis, pakkus kostja, et maksab hagejale poole arvest.
10.Tehtud tööd ei ole hooldus või remonditööd. Rekonstrueerimine ning remont ja hooldus on kaks eri asja. Arvatavasti plaanis hageja ja leppis kokku teeaukude remondi, aga tegelikult tegi ka kõik muud tööd.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.
12.Hageja nõuab kostjalt 21.05.2018 sõlmitud kokkuleppe alusel juurdepääsu tee hooldus ja remonditööde kulude hüvitamist summas 889,97 eurot. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab seega hagi rahuldamiseks kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees kohustus, mida ta on rikkunud.
13.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu esmalt põhjusel, et hagejal ei ole nõudeõigust ning teiseks põhjusel, et tööd, mille eest tasumist hageja nõuab, ei ole käsitletavad tee hooldus või remonditöödena ja hageja tegi töid, mille tegemises ei ole kokku lepitud. Kostja on seetõttu valmis tasuma 50% nõudest. I
14.Kostja leiab 11.03.2022 menetlusdokumendis, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Nimelt saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale 04.11.2019 hagihoiatuse, mille kohaselt loovutas hageja oma nõude 10.10.2019 Julianus Inkasso OÜ-le (dtl 207 ja 229). Kohus kostjaga ei nõustu.
15.10.10.2019 nõude loovutamise lepinguga läks hageja nõudeõigus VÕS § 164 alusel üle Julianus Inkasso OÜ-le, kuid hageja ja Julianus Inkasso OÜ leppisid 17.12.2020 omakorda kokku nõude tagasiloovutamises hagejale. Nõude tagasiloovutamise lepingu kohaselt teavitati kostjat nõude tagasiloovutusest (dtl 230). Kostja on saanud teabe nõude tagasi loovutamise kohta aga igal juhul hiljemalt käesolevas menetluses ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingust tuleneva võla tasumist endale (vt ka VÕS § 170 ja § 172). Asjaolu, et hagejat esindab käesolevas menetluses Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist, ei oma seejuures tähtsust. II
16.Poolte menetlusdokumentide kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et (vt ka maakohtu 22.02.2022 kiri): - hageja sõlmis naaberkinnistute omanikega, sh kostjaga 21.05.2018 kokkuleppe Luise 4, Tallinn kinnistul asuva juurdepääsutee kulude jaotamise kohta (dtl 79 – 80), - hageja edastas kokkuleppe osalistele, sh kostjale 02.07.2019 koos hinnapakkumistega teate juurdepääsuteed puudutavate tööde tellimise kohta (dtl 81), - tööd on tehtud, - hageja esitas kostjale 14.08.2019 arve (dtl 93) koos teostatud tööde akti ja töövõtja arvega (dtl 98).
17.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Kohus selgitas pooltele kohustust tuua kohtu määratud tähtajaks ammendavalt esile faktilised asjaolud ja esitada tõendid ka oma 22.02.2022 kirjas.
18.Vaidlust ei ole seega selles, et hageja tee omanikuna sõlmis juurdepääsutee kasutajatega 21.05.2018 kokkuleppe selle kohta, et tee, mis asub Luise 4, Tallinn kinnistul ja mida kasutavad ligipääsuks kinnistud Toompuiestee 9, 9A, 11, 11A, 13, Luise 4A, 4C ja 4A/8 hooldus ja remondikulud jagatakse järgnevalt: - Luise 4 56,56% - Luise 4A, 4C, 4 A/8 8%
19.Samas lepingus leppisid pooled kokku, et plaanitavatest töödest ja nende maksumusest informeerib hageja kõiki kokkuleppes osalejaid eelnevalt maili teel, edastades soovi korral töödele võetud pakkumised. Hageja pidi esitama osakulu arved koos originaalarve ja teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktiga. Kokkuleppe allkirjastas kinnistute xxx, xxx, xxx omanikuna kostja (vt ka kinnistusraamatu väljavõte dtl 197).
20.Hageja ja kostja sõlmisid seega lepingu VÕS § 8 lg 1 tähenduses, s.o tehingu, millega kostja võttis kohustuse tasuda xxx% Luise 4, Tallinn asuva tee hooldus ja remondikuludest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
21.Hageja edastas lepinguosalistele, sh kostjale 02.07.2019 e-kirja (dtl 81 – 82), milles märkis, et võttis tee renoveerimiseks erinevaid pakkumisi ja parima hinna-kvaliteedi suhte alusel valiti välja OÜ Tee ja Tee pakkumine. Samale e-kirjale olid tutvumiseks lisatud kaks hinnapakkumist (dtl 185 ja 186). Hinnapakkumistest nähtub, et need on esitatud olemasoleva katte eemaldamiseks, killustikaluse eemaldamiseks ja uue asfaltkatte ehitamiseks, samuti äärekivide paigaldamiseks. 02.07.2019 e-kirjas edastas hageja kinnistuomanikele ka tööde graafiku ja märkis uuesti kokku lepitud kulude jaotuse ja lähtudes sellest ka esialgse arvutuse kulu jagunemise kohta. E-kirja kohaselt pidi kostja arvestuslik osa olema 889,97 eurot. Samas ekirjas selgitas hageja ka seda, et kogu asfalteeritavast alast on välja võetud hageja enda parkimisala ja ühise juurdepääsutee osaks jäi 158,5m2. Seega oli kostjat informeeritud sellest, mis töid tegema hakatakse, millise tasu eest ja milline on sellest tema osa. Kostja väide, nagu oleks kulu jaotamine tehtud kostjaga kokku leppimata või tema teadmata pärast tööde lõpetamist, ei ole seega õige. Hageja palus adressaatidel teada anda, kui neil tekib küsimusi. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks enne tööde alustamist vaielnud vastu tee asfalteerimisele.
22.Hageja tellis töö OÜ Tee ja Tee hinnapakkumise alusel. OÜ Tee ja Tee teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise 11.07.2019 akti nr xxx kohaselt (dtl 88) teostati objektil järgmised tööd kogumaksumusega 13 708 eurot (lisandub käibemaks): - Olemasoleva katte ja vana aluse eemaldamine, killustikaluse ehitamine ja kahekihilise asfaltbetoonkatte ehitus koos mitme kaevu tõstmisega 252m2 ühikuhinnaga 45 eurot, kokku 11 340 eurot - Äärekivide paigaldus 51jm ühikuhinnaga 33 eurot, kokku 1683 eurot - Haljastustööd 65m2 ühikuhinnaga 7 eurot, kokku 455 eurot - Joonimistööd 230 eurot
23.OÜ Tee ja Tee esitas 15.07.2019 hagejale arve üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud summas (dtl 89) ja hageja esitas kostjale 14.08.2019 juurdepääsu tee renoveerimise eest arve nr xxx summas 889,97 eurot (dtl 93), s.o samas summas, mille hageja märkis enne tööde teostamist saadetud e-kirjas kostja arvestusliku osana. Hageja nõuab sama summa tasumist käesolevas menetluses. Kostja on iseenesest kinnitanud seda, et on valmis maksma tee remondikulu juurdepääsutee osa eest (dtl 94), samuti on kostja märkinud, et ei vaidle vastu kulude jaotamise proportsioonile (dtl 96). Kostja ei ole siiski oma kohustust täitnud.
24.Kohus leiab, et kostjal on eeltoodust tulenevalt lepingust tulenev kohustus maksta enda osa eest juurdepääsupääsutee renoveerimiskuludest. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust leida,
et tal ei ole teega seotud tööde eest tasumise kohustust või et see kohustus on hageja märgitust väiksem. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab kohus järgmist.
25.Kostja tõi vastuses hagiavaldusele esile pooltevahelise 2015. ja 2016.a juurdepääsutee remonditöid puudutava kirjavahetuse. Kostja selgitas, et teavitas hagejat juba 29.11.2015, et sissesõit on kehvas seisus ja teekattes on augud. Kostja kordas oma palvet 19.05.2016, kuid talle teatati, et tee parandus on mõistlik teha pärast seda, kui naaberkinnistu lõpetab kanalisatsioonitrassi uuendamise tööd. 12.02.2018 saadeti tabel kulude jagamise ettepanekuga, kus kostja osa oli märgitud 16 eurot ja mais 2018 sõlmiti leping hooldus ja remondikulude jagamise kohta. Kostja leiab eeltoodu alusel, et tema planeeris ja leppis kokku tee hoolduse ja aukude remondi, aga tegelikult tegi hageja hoopis parkla, kõnnitee, värava ja torustiku täielik ümberehitamise ehk rekonstrueerimine. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu saaks 2015 ja 2016.a peetud kirjavahetusest järeldada, et 2018.a sõlmitud ja hagi aluseks oleva kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma ainult aukude parandamise eest, aga mitte teekatendi parandamise eest.
26.Enne kokkuleppe sõlmimist, 17.05.2018 saatis hageja mh kostjale e-kirja, milles on rõhutatud, et „Tee parandusest on nii palju infot, et Luise 4 KÜ on plaanis tee alused gaasitrassi tööd. Kui me ikka ei saa enne jaanipäeva faasitöödega alustada, siis otsustas juhatus olemasolevad augud kiirkorras parandada ja uus teekatend tuleb siis kui lõpetatakse gaasi tööd.“ (dtl 123). Seega oli vahetult enne kokkuleppe sõlmimist selgelt juttu uue teekatendi paigaldamisest ja kostjale oli see kokkuleppe sõlmimisel teada. Kostja esitatud tõendid ei kinnita, nagu oleks kokkulepe seisnenud ainult aukude parandamises. Sellist järeldust ei saa teha selle järgi, et siis, kui pooled leppisid kokku tööde proportsioonis, esitas hageja näidisarvutuse 2016.a hageja kantud aukude täitmise kulu alusel (dtl 124). Hageja 08.02.2018 e-kirjast nähtub selgelt, et hageja viitas tema poolt 2016.a tehtud töödele üksnes näitlikustamiseks (dtl 184). Tegemist ei olnud kokkuleppega selle kohta, mis töid tehakse ja mis summas. Selline järeldus oleks vastuolus ka 17.05.2018 lepinguga, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja informeerib plaanitavatest töödest ja nende maksumusest kõikki kokkuleppes osalejaid eelnevalt maili teel, edastades soovi korral töödele võetud pakkumised. Kohus tuvastas ülal, et hageja edastaski vaidluse all olevate tööde hinnapakkumised ja kulude summaarse jaotuse e-kirjaga kostjale juba enne remonditööde tellimist 02.07.2019. Kirjas oli täpselt esile toodud ka see, millises ulatuses loetakse hoov juurdepääsuteeks ja millises ulatuses vastutab kulu kandmise eest seega hageja ise. Kostja etteheiteid tema osa rahalisele suurusele või tellitavatele töödele ei esitanud. Kostja vastas küll hagejale üherealise kirjaga, et näeb läbipääsuteeks maksimum 100m2 (dtl 220), kuid ei ole oma väidet millegagi sisustanud. Käesolevas menetluses ei ole hageja aga sellele üldse tuginenud. Käesolevas menetluses heidab kostja ette üksnes seda, et hageja lasi paigaldada uue teekatendi, mitte ei parandanud auke, samuti seda, et hageja nõuab tasu tööde eest, mis ei seondu juurdepääsuteega. Samuti ei ole kostja esitatud ühtegi väidet või tõendit, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et hageja maa-alal asuv tee, mida juurdepääsuna kasutatakse, on väiksem kui 158,5m2 ja kui suur see siis on. Kostja vastuväited on läbivalt üldsõnalised, sisustamata ja tõendamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige ei ole kostja seisukoht, nagu oleks tema pidanud tasuma üksnes tee aukude lappimise eest.
27.Hageja tellis tööd ja need tehti vastavalt varem esitatud hinnapakkumisele. Kohus leiab, et tehtud tööd, mis nähtuvad üleandmise-vastuvõtmise aktist, s.o olemasoleva katte ja aluse eemaldamine ja uue paigaldamine koos äärekividega, vastavad hoolduse ja remonditööde mõiste sisule. Tee remontimine tähenda selle taastamist ja säilitamist ning hõlmab nii säilitustöid kuid ka taastamistöid. Kostja esitatud üldsõnalised väited ei võimalda teha järeldust, et tegemist oleks olnud ümberehitamisega või suuremaks ehitamisega. Hageja tellitud tööd vastavad olemasoleva tee endise olukorra taastamiseks ette nähtud töödele, s.o remonditöödele.
Seda, et hageja nõuaks kostjalt raha tööde eest, mis ei ole tee hoolduse ja remonditööd, ei saa järeldada kostja esitatud fotode alusel (dtl 125 – 126 ja 215 – 216). Hageja tasunõue põhineb OÜ Tee ja Tee tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud teetöid puudutaval osal. Isegi, kui õige on kostja väide, et hageja tellis ka muude tööde tegemise, ei järeldu sellest, et ta nõuaks nende eest tasumist kostjalt.
28.Kostja heidab hagejale ette, et arve on esitatud hoovi, parkla, kõnnitee, värava ja torustikutööde eest. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja jätab tähelepanuta, OÜ Tee ja Tee ei ole teinud torustiku- või väravatöid. Ühtegi tõendit selle kohta kostja ei esitanud. Kaevuluukide tõstmine on asfalteerimisega kaasnev toiming, mitte torustikutöö. Samuti jätab kostja tähelepanuta, et temale esitatud arve ja kuluosa ei sisalda ka kõiki OÜ Tee ja Tee tehtud töid. Hageja selgitas, et ei võtnud kulude lepinguosaliste vahel jagamisel arvesse juurdepääsutee remondiga mitte seotud kulusid, s.t arve on esitatud üksnes juurdepääsutee osa eest. Hageja ei võtnud arvesse OÜ Tee ja Tee tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil kajastatud kuludest haljastustööde kulu 546 eurot, joonimistööde kulu 276 eurot ja parkla laiendustööde kulu 4503 eurot (hageja selgitas juba 02.07.2019 e-kirjas, et tööd tehakse laiemalt, kuid lepinguosalistele esitatava arve aluseks võetakse tee osa 158,5m2, vt ülal). Hageja jaotatud kulu hõlmab seega osaliselt olemasoleva katte ja vana aluse eemaldamist, killustikaluse ehitamist ja kahekihilise asfaltbetoonkatte ehitust koos kaevude tõstmisega ning äärekivide paigaldusega. Hageja või kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja nõuaks kostjalt raha millegi muu eest. Jaotamisele läinud kulu oli seega 11 124,60 eurot, millest kostja osa, 8%, on 889,97 eurot. Kostja hageja arvutusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka seda, et töid oleks tehtud või oleks tulnud teha mingis teistsuguses mahus, näiteks väiksemas ulatuses kui 158,5m2. Hageja on kohtueelselt kostjale selgitanud juurdepääsutee pindala kujunemist ning esitas selle kohta ka joonise (dtl 95 ja 227). Jooniselt nähtub selgelt, et arvesse võetav ala hõlmab vaid teeosa, kuid mitte hageja parklaosa. Kostja võrdlevaid andmeid või tõendeid tähtaegselt ei esitanud. Ainuüksi kostja väide, et juurdepääsutee ja hageja enda parkla moodustab ühtse terviku, ei saa järeldada, et juurdepääsutee osa ei ole 158,5m2. Kostja vastuväited hageja nõudele on üldsõnalised, sisustamata ja tõendamata ja ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega, eelkõige tegelikult tehtud tööde akti sisuga. Kostja märkis vaid seda, et on valmis tasuma hagejale 50% arvest, kuid ei selgitanud hoolimata kohtu ettepanekust ka seda, millise osaga kulust ta nõustub ja millisega mitte ning millisel põhjusel. Kohtule ei ole seega arusaadav, mille alusel kostja hinnang hageja põhjendatud nõude osale on kujunenud.
29.Kostja üldsõnaline viide VÕS § 4, mille kohaselt ei saa võlgnikult nõuda mittetäieliku kohustuse täitmist, on sisustamata ja arusaamatu. Mittetäielik on hasartmängust tulenev, kõlbeline, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus või kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud (VÕS § 2 lg 2). Hageja nõue tuleneb lepingust ja ei vasta ühelegi kirjeldatud mittetäieliku kohustuse tunnusele. Kostja ei ole ühelegi VÕS § 2 lg 2 alapunktile ka ise viidanud.
30.Kostja ei ole seega esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid talle aluse kohustuse täitmisest kas püsivalt või ajutiselt keelduda. Kostja ei vaidle samas vastu sellele, et ta ei ole hagejale tasu maksnud. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et tasu maksmata jätmine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 teine lause). Hageja põhinõue kostjalt 889,97 euro väljamõistmiseks tuleb seega rahuldada.
III
31.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas.
32.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. Hageja nõuab viivise tasumist alates kostjale esitatud arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, 05.09.2019 (dtl 93), kuni hagiavalduse esitamiseni 05.03.2021, s.o 547 päeva eest 106,61 eurot.
33.TsMS § 637 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 06.03.2021, kuni kohustuse täitmiseni.
34.Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid, kuigi kohus sellele eraldi tähelepanu pööras. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude ja mõistab kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise alates 05.09.2019 kuni 05.03.2021, s.o 547 päeva eest kokku summas 106,61 eurot (889,97 × (365÷8%) × 547) ja edasiulatuvalt alates 06.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. IV
35.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja mis asja lahendust ei mõjuta. Samuti ei arvesta kohus kostja 25.03.2022 menetlusdokumendis esitatud uute, varem käsitlemata asjaolude ja üldsõnaliste väidetega selle kohta, et töö tehti poolikult ja mitte täies ulatuses ja et juurdepääsutee osa võiks kaardile joonistada ka kitsamalt. Kohus selgitas 22.02.2022 kirjas, et kõik väited, vastuväited, taotlused ja tõendid tuleb esitada hiljemalt 11.03.2022. Neid väiteid ja tõendeid kostja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kohus määras kirjas, et 25.03.2022 saavad pooled esitada üksnes vastuväiteid teineteise esitatud menetlusdokumentidele ja tõenditele. 25.03.2022 tähtajaks oli seega möödunud võimalus tugineda uutele asjaoludele, väidetele ja tõenditele. Kohus seega nendele hinnangut ei anna. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt 04.04.2022 esitatud sisulisi vastuväiteid ja tõendeid. Nimetatud kuupäevaks oli võimalik esitada arvamus vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta.
36.Kohus märkis 22.02.2022 kirjas selgelt, et pärast tähtaja möödumist esitatud dokumente kohus ei arvesta, v.a juhul, kui selle hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Mõjuvaid põhjuseid kostja esile ei toonud.
37.Ekslik on siiski hageja seisukoht, et kostja esitas terve menetlusdokumendi hilinemisega. Kostja 25.03.2022 menetlusdokument on tema poolt allkirjastatud 25.03.2022 kell 21:14 ja edastatud kohtule 25.03.2022 (dtl 235). Kostja edastas aga menetlusdokumendi mitte Harju Maakohtule, vaid e-kirja teel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale. Maksekäsuosakond edastas menetlusdokumendi maakohtule 28.03.2022 hommikul (dtl 233). Seega oli dokument iseenesest esitatud tähtaegselt, kuigi valele kohtule.
38.Kohus märgib, et kostja poolt menetluse käigus uute ja paljasõnaliste vastuväidete otsimine ei ole kooskõlas TsMS § 200 tuleneva kohustusega kasutada menetlusõigusi heauskselt. Kohus selgitas kostjale juba 12.03.2021 hagi menetlusse võtmise määruses ja selle lisas, et kostjal tuleb oma hagiavaldusele esitatavas vastuses esitada seisukoht hageja faktiväidete kohta ja tõendid, millele ta soovib tugineda. Samuti selgitas kohus, et esitatavas vastuses tuleb kohtu ette tuua terviklik positsioon, sh tuli kõik avaldused ja väited esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Asjaolude esile toomise ja tõendamisega seotud kohustusi selgitas kohus ka 22.02.2022 kirjas. Kostja ei ole neid kohustusi järginud ja on igas dokumendis uute väidete ja tõendite otsimisega põhjustanud vastaspoole jaoks menetluslikku ebaselgust ja menetluskulude kasvu. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
39.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Hagimenetluse kulude hulka arvestatakse ka menetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 172 lg 9 viimane lause). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1643 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja esindaja tasu 1443 eurot.
41.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
43.TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik. Hageja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 11 tundi 46 minutit tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks), välja arvatud maksekäsu kiirmenetluse koostamise ajakulu, mille tasu on TsMS § 4842 tulenevalt 20 eurot.
44.Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja sisu ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.
45.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja menetluses järgmisi toiminguid: 05.03.2021 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagi koostamine ja esitamine 2 tundi ja 17 minutit; 26.05.2021 kostja 05.04.2021 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine 2 tundi ja 44 minutit; 11.03.2022 lõppseisukohtade koostamine 1 tund; 24.03.2022 kostja 11.03.2022 seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine 3 tundi; 03.04.2022 kostja 28.03.2022 seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine 1 tund ja 15 minutit; 03.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
46.Lisaks koostas hageja esindaja 19.01.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitada maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses, kui 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega kaasnenud kulu seaduses sätestatud ulatuses.
47.Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks sisulisi vastuväiteid hageja esitatud menetlusdokumentidele, kuid ei toonud konkreetselt esile, kas ja millises osas ning millisel põhjusel ta menetluskulude nimekirjas esitatud kulukirjetega ei nõustu.
48.Kohus, olles läbi vaadanud asja materjali, sh hageja ja kostja esitatud menetlusdokumendid, nende mahu ja tõendid, leiab, et hageja esindaja toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik. Kulud tuleb seega arvesse võtta täies ulatuses. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks seega kokku 1202,50 eurot (lisandub käibemaks), vastavalt hageja taotlusele. Kohus märgib, et kohtu kontrollitud andmetel on tasu 10 tunni ja 46 minuti eest, millele lisandub 20 eurot, 1204,33 eurot (10 tundi 46 minutit × 110 + 20). Kohus ei saa aga ületada taotluse piire ja mõistab õigusabikulud hageja kasuks välja hageja taotletud ulatuses.
49.Lisaks taotleb hageja kostjalt ka asjas tasutud riigilõivu 200 euro hüvitamist. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
50.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1643 eurot (1204,33 + 20% käibemaks + 200), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust ning mahtu, samuti tõendamiskoormisega kaasnenud toiminguid, ka põhjendatud.
51.Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Õigusabikulud tuleb vastavalt taotlusele kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole (TsMS § 445 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.