Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-20254

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik T.-M. S. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik palub kohaldada tema suhtes üksikisiku pankrotti koos kohustustest vabastamisega, kuna ta on maksejõetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik tunnistab, et on jõudnud seesugusesse olukorda, kuna ta ei saanud oma minevikus majanduslikult hakkama, sest valis pere elatamiseks valed vahendid, mis viisid teda võlgadesse. Võlad kasvasid ja üks vale valik viis teiseni. Võlgnik tunnistab, et on jõudnud olukorda, kus ei tundunud olevat tagasiteed. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 07.03.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik töötu, kuid töötuna Töötukassas arvel ei ole. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ajavahemikus 06.08.2021 - 05.08.2023. Igakuiseks sissetulekuks on võlgniku Töötukassa poolt masktav töövõimetoetus päevamääraga 15.13 eurot, kuus ca 423-469 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud. Võlgnik oli abielus ajavahemikus 22.09.1990 - 25.02.1993 A. P.ga ja ajavahemikus 11.11.1993 - 22.01.1997 A. P. ́ga. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul kolm last: J. S., M. P. ja J. S. Võlgniku selgituste kohaselt tekkis tema maksejõuetus umbes 2001.a. Põhjusena toob võlgnik välja valede otsuste tegemise ning selle tagajärjel kinnipidamisasutusse sattumise. Pärast vanglast vabanemist tekkisid võlgnikul kohanemisraskused. Pere vajas ülalpidamist ja võlgnik pingutas, kuid hoolimata sellest võlad järjest kasvasid. Võlgnik ei tulnud enam toime temal lasuvate rahaliste kohustustega. Aastate jooksul hakkas ühe halvenema ka võlgniku tervislik seisund ning tänaseks on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime.

2-21-20254 Maksu- ja Tolliameti 07.03.2022 vastuse kohaselt pole perioodil 01.01.2017 - 28.02.2022 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist ükski ettevõtte ega asutus. Võlgnikul on esitamata 2018., 2019. ja 2020. aastate osas tuludeklaratsioonid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is. Swedbank AS-s asuval arvelduskontol puuduvad tehingud viimase viie aasta jooksul. SEB Pank AS arvelduskontol nähtuvad laekumised Töötukassalt töövõimetoetus ja kohalikult omavalituselt toimetulekutoetus. Lisaks nähtuvad kontol ajavahemikus 2018. a mai - 2021. a august laekumised A. P. ́lt. Võlgnik on selgitanud, et A. P. on sõber, kes vajadusel toetas teda väikeste summadega rahaliselt. Halduril on raske võlgniku rahakasutust analüüsida, kuna võlgnik on enamasti võtnud laekunud summad välja pangaautomaadist ja igapäevaseid toiminguid teinud sularahas. Ajutisele pankrotihaldurile on tuvastanud, et võlgnikku on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 25.06.2014.a kohtuotsuse kohaselt (kriminaalasjas nr 1-14-5546) mõisteti võlgnik süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati võlgnikule mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Samast kohtuotsusest selgub ka asjaolu, et võlgnikku on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelpool mainitut kinnitab ka Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja poolt väljastatud täitemenetluste nimekiri, kust nõude liigiks märgitud kriminaalasja menetluskulude nõue, politsei trahv ja rahaline nõue kriminaalasjas. Võlgniku sõnade kohaselt tal vara puudub, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgnik on teabenõudes välja toonud asjaolu, et esineb võimalus, et ta on 2012. a surnud A. P. pärija. A. P.le oli väidetavalt kuulunud kinnistu endises xxx. Ajutine pankrotihaldur tegi esmalt päringu Jõgeva vallale ning Jõgeva valla 30.03.2022 vastusest selgub, et Tartu Maakohtu 07.09.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-2907 on võlgnik määratud A. P. pärandvara hooldajaks. Valla vastusest ei selgunud, kas võlgnik kuulub ka pärijate ringi. Lisaks selgus valla vastusest, et A. P. pärandiga seonduvaga tegeleb notar E. G.. Notari vastusest ajutisele haldurile selgub, et pärimismenetlus on pooleli, sest kõik pärijad ei ole selgunud. Võlgnik (endise nimega T. P.) ei ole pärandist loobunud. Lisaks selgub notari vastusest, et Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2907 on võlgnik määratud pärandvara hooldajaks. Pärandvara inventuuri tegijaks on määratud kohtutäitur Sirje Tael. Notarile ei ole pärandvara nimekirja esitatud. Notar omab pärandvara kohta ainult neid andmeid, mis pärimismenetluse algatamisel on avaldatud ja erinevatest avalikest registritest nähtunud ning krediidiasutustest saabunud päringuvastustest selgunud. Pärimistoimiku andmetele on A. P. pärandvaraks: hoone (elamu) asukohaga P., xxx; hoone (saun-laut-kuur) asukohaga P., xxx; hoone (ait) asukohaga P., xxx; arvelduskonto nr xxx saldo 0.68 eurot ja arvelduskonto nr xxx saldo 2.71 eurot, vastavalt Swedbank AS poolt 14.03.2012 saadetud kirjale. Pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning igale pärijale kuuluv osa sõltub pärandi vastu võtnud pärijate pärandiosa suurusest. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnikul on SEB Pank AS-is arvelduskonto, mille jääk seisuga 15.03.2022 on 0.67 eurot. Võlgnikul on olnud SEB Pank AS arvelduskonto mis 04.06.2015 panga algatusel suleti, lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0.57 eurot. Võlgniku

2-21-20254 ja panga vahel on sõlmitud järgmised lepingud: internetipank; SEB+ pakett, kiirteavitus, deebetkaart. − Konto on arestitud kohtutäiturite Taive Peedosaar, Oleg Sirotin, Reet Rosenthal, Aive Kolsar, Oksana Kutšmei, Anne Böckler, Jaanika Pajuste poolt. Kohustused SEB Pank AS ees seisuga 15.03.2022 puuduvad. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskonto, mille jääk seisuga 15.03.2022 oli 0.00 eurot, viimase viie aasta jooksul toimingud kontol puuduvad, allkirjaõiguslikuks isikuks on võlgnik ainuisikuliselt. Kohustused Swedbank AS ees puuduvad AS Citadele bank Eesti filiaalis, Coop Pank AS-s, LHV Pank As-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), Luminor Bank AS-is, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, SEB Liising AS-iga; Bigbank AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liising AS-iga, Coop FinA. AS-iga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga; LHV Finance AS-iga; Inbank As-iga; IPF Digital AS-iga; Holm Bank AS-iga; Bondora ASiga; Ferratum bank p.l.c-ga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 09.03.2022 vastusest selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. AS Pensionikeskus 11.03.2022 vastusest selgub, võlgniku nimele ei ole avatud pensionikontot. Võlgnik ei ole liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 09.03.2022 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnik on korteriühistu Kullerkupu 3 (aadressiga Põlva vald, Jaamamõisa küla) juhatuse liige alates 20.01.2020 (volitused kehtivad 08.01.2021). Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töövõimetoetus ca 430-460 eurot kuus. Võlgnik on A. P. potentsiaalne pärija, kuid antud pärimismenetlus on pooleli ja pole ka selge, kas võlgnik otsustab pärandi vastu võtta või sellest loobuda. PankrS § 120 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul tekkib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik. Võlgniku esitatud kohutuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 18 352.28 eurot, suurimateks võlausaldajateks on X OÜ nõudega 885.78 eurot, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõudega 1089.18 eurot, Politsei- ja Piirivalveamet nõudega 1057.18 eurot, X OÜ nõuetega 3755.88 eurot ja 3112.50 eurot, Eesti Vabariik nõudega 877.52 eurot, X OÜ nõudega 1092.10 eurot, X OÜ nõudega 1378.12 eurot, X AS nõudega 920.43 eurot ja X OÜ nõudega ca 1000 eurot.

2-21-20254 Maksu- ja Tolliameti 16.03.2022.a teatise kohaselt võlgnikul maksuvõlg puudub. Võlgniku vastu on riiginõue summas 825.06, mis tuleneb Tartu Maakohtu otsusest 25.06.2014 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-14-5546 (välja mõistetud menetluskulud). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 09.03.2022. a vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas hetkel 22 täitemenetlust kogusummas 14 084.25 eurot. Võlgniku suhetes on lõpetatud 4 täitemenetlust. X OÜ 09.03.2022 vastusest selgub, et neil on võlgniku vastu nõue summas 145 eurot. X OÜ 14.03.2022 vastusest selgub, et neil on võlgniku vastu nõudeid kogussummas 2779.69 eurot. X OÜ 09.03.2022 vastusest selgub, neil on võlgniku vastu nõue summas 245 eurot. Nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 26.02.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-38092. Kohtutäitur Aive Kolsar on teatanud 29.03.2022.a vastuses päringule nõudest kogusummas 558.37 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 14 883.62 eurot. Võlgnik ise on esitanud võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnikul kokku võlgnevusi summas 17 352.28 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 14 325 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik tegevus ja väike sissetulek pikema aja jooksul. Võlgnik ei ole vähemalt viimased viis aastat osalenud tööelus ning sissetulekuteks on olnud vaid toetused kohalikult omavalistuselt ja Töötukassalt. Võlgnik on võtnud kiir- ja tarbimislaene. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahjusid ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude hüvitamise kohustus. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on tuvastatud puuduv töövõime ja hetkel on tema sissetulekuks ainult töövõimetoetus. Võlgniku väidete kohaselt pole ta võimeline tervisliku seisundi tõttu tööle minema ja seeläbi oma sissetulekuid suurendama. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2003. aastast, kui alustati varaseim siiani menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Ajutisele haldurile teadaolevalt on mitmed võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus täielikult võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Ajutise halduri hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule selgitada, et võlgnikul oleks selge arusaam, millistest kohustustest on võimalik vabaneda ning millistest kohustustest ka peale pankrotimenetluse ja eduka kohustustest vabastamise menetluse lõppu ei ole võimalik vabaneda. Haldurile teadaolevatel andmetel on võlgnikul kohustusi ca 14 800 eurot, millest ca 2 800 euro ulatuses on nõudeid, millest ei ole võimalik vabaneda.

2-21-20254

Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1 ja 31 olen ajutise haldurina seisukohal, et välja tuleks kuulutada T._M. S. ́i pankrot. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 15.13 eurot, millest tulenevalt kuu sissetulek on vahemikus 423 - 469 eurot, võlgnikule on määratud puuduv töövõime ajavahemikus 06.08.2021 - 05.08.2023. Võlgnik on töötu, kuid töötuna Töötukassas arvel ei ole. Võlgnik kuulub A. P. pärijate ringi. Pärimistoimiku andmetele on A. P. pärandvaraks: hoone (elamu) asukohaga P.,xxx; hoone (saun-laut-kuur) asukohaga P., xxx; hoone (ait) asukohaga P., xxx. A. P. pärimismenetlus on pooleli ja pole ka selge, kas võlgnik otsustab pärandi vastu võtta või sellest loobuda. PankrS § 120 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul tekkib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik. Võlgnikul on SEB Pank AS-is arvelduskonto, mille jääk on 0.67 eurot. AS Citadele bank Eesti filiaalis, Coop Pank AS-s, LHV Pank As-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), Luminor Bank AS-is, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, SEB Liising AS-iga; Bigbank AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liising AS-iga, Coop FinA. AS-iga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga; LHV Finance AS-iga; Inbank As-iga; IPF Digital AS-iga; Holm Bank AS-iga; Bondora ASiga; Ferratum bank p.l.c-ga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele ja vastutava kasutajana registreeritud sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette. AS Pensionikeskus andmetel ei ole võlgniku nimele pensionikontot avatud. Võlgnik ei ole liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud.

2-21-20254 Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 14 883.62 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt puudub võlgnikul maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on viiakse võlgniku vara suhtes läbi 22 täitemenetlust kogusummas 14 084.25 eurot. Võlgniku suhetes on lõpetatud 4 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 14 883.62 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgitusel on maksejõuetuse põhjuseks perele

2-21-20254 elatusvahendite hankimisel vale viisi valik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik tegevus ja väike sissetulek pikema aja jooksul. Võlgnik ei ole vähemalt viimased viis aastat osalenud tööelus ning sissetulekuteks on olnud vaid toetused kohalikult omavalistuselt ja Töötukassalt. Võlgnik on võtnud kiir- ja tarbimislaene. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahjusid ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude hüvitamise kohustus. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on tuvastatud puuduv töövõime ja hetkel on tema sissetulekuks ainult töövõimetoetus. Võlgniku väidete kohaselt pole ta võimeline tervisliku seisundi tõttu tööle minema ja seeläbi oma sissetulekuid suurendama. Võlgniku makseraskused on tekkinud juba vähemalt alates 2003. aastast, kui alustati varaseim siiani menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab T.-M. S.ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T.-M. S. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks T.-M. S.i pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.