Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata K Si ajutise halduri Maire Armi töötasuks 1368 eurot (sh käibemaks).

Välja mõista ajutise halduri tasu summas 792 eurot (sh käibemaks) võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt 14.12.2021 tasutud ajutise halduri tasu ettemaksu arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr xxx.

Määrata kindlaks Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 480 eurot (ilma käibemaksuta).

Avaldada teade pankroti väljakuulutamise Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 08.12.2021 kohtule avalduse K Si pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees tulenevalt laenulepingutest 5003,00 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 06.01.2022 kohtumäärusega andis kohus võlgnikule tähtaja 20.01.2022 vastuväidete esitamiseks pankrotiavaldusele ja kohtu teavitamiseks, kas ta soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Võlgnik vastuväited esitanud ei ole. 25.01.2022 teatas võlgnik, et väga vaimustuses pankrotist pole. Oleks nõus asja kompromissiga lõpetama maksegraafiku näol, sest hetkel pole küll kuskilt sellist raha võtta. Kohus määras 04.02.2022 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 02.03.2022 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 9907,26 euro ulatuses ning vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja K Si pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 9907,26 euro ulatuses ning vara puudub. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamises siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 15.03.2022 määrusega K Si pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 23.03.2022. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 22.03.2022. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 02.03.2022 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 110 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 792 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 792 eurot (sh käibemaks) välja võlausaldaja poolt 14.12.2021 tasutud ajutise halduri ettemaksu arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-21-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja palus 07.12.2021 esitatud pankrotiavalduses jätta menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiavalduse kohaselt moodustavad võlausaldaja menetluskulud 530 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 230 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on osutatud kokku 2 tundi tunnitasu määra 115 eurot (käibemaksuta) alusel. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on võlausaldaja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Võlausaldajat esindas lepinguline esindaja jurist Tanel Riivits. Võlausaldaja on taotluses välja toonud, et tema esindaja tunnitasu on 115 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus peab võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni ja tsiviilasja vähest keerukust ning mahukust arvestades võlausaldaja esindaja mõistlikuks tunnitasuks 90 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on võlausaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 180 eurot (2 h × 90 eurot). Sellele lisandub riigilõiv 300. Kokku määrab kohus menetluskulude suuruseks 480 eurot. Kohus märgib, et PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.