Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Vastavalt hageja Officeday Estonia OÜ ja kostja MööbliGrupp OÜ (ostja) vahel sõlmitud müügilepingule müüs müüja ja ostja ostis kaupa summas 750 EUR, mille kohta esitas müüja ostjale arve nr 20EE00003, 07.01.2020, maksetähtajaga 14.01.2020 summas 750 eurot. Tooted on ostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ning kauba vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud, kuid ostja jättis arve tasumata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus sätestatud ulatuses. VÕS § 82 lg 7 esimesest ja teisest lausest tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel oli müüja poolt arvestatud viivis kõigi arvete maksmisega viivitamise eest kokku 101,10 EUR. Kuna võlgnik võlga ei tasunud, esitas müüja 20.09.2021 avalduse Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on võla sissenõudmise raames teinud järgmisi toiminguid: ettevõttesisene suhtlemine krediidikontrolleri, pearaamatupidaja, juristi ja agendi vahel, kes teenindas võlgnikku, meeldetuletuse saatmine tasumata arvete kohta, avalduse koostamine ja esitamine maksekäsu kiirmenetluses, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 EUR ja täiendava riigilõivu summas 130 EUR.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 750 eurot, viivised 101,10 eurot ja sissenõudmiskulu 40 euro ning maksekäsu menetluskulude katteks 20 eurot ja riigilõiv 175 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjale on hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 16.02.2022.a. isiklikult avaliku e-toimiku kaudu (kostja seaduslikule esindajalae T. Raja). Kostja ei ole hagile vastanud, seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikuludena maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt esitatud menetluskulude nimekirjast ja TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.