lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2455/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-2455/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1428
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-2455

Tsiviilasi

E. O. hagi A. T. ja H. T. vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E. O.; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: vandeadvokaat A. A. e-post XXX Kostja I: A. T., isikukood XXX, elukoht XXX. Kostja I seaduslik esindaja: T. T.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja I seaduslik esindaja: K. P.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja II: H. T.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja II seaduslik esindaja: T. T.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja II seaduslik esindaja: K. V.; isikukood XXX; elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta E. O. hagi A. T. ja H. T. vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud E. O. kanda.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.E. O. (hageja) esitas 15. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.T.(kostja I) ja H. T. (kostja II) vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Hageja palub kohustada

kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku teisele järjekohale kostja I kasuks seatud märkuse ja omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud märke kustutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II kasuks seatud märkuse ja omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud märke kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus täiteasjades nr XXX ja XXX vara enampakkumine, mille käigus hageja tegi kinnisasja asukohaga XXX (edaspidi kinnisasi) enampakkumisel parima pakkumise. Hagejal tekkis enampakkumise akti alusel kinnisasjale omandiõigus. Hageja kanti

14.novembril 2019 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kinnisasja kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistusraamatu kolmandasse jakku teisele ja kolmandale järjekohale on kantud märkused, mille kohaselt 1) kostjal I on alates 5.11.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana 1⁄2 nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. – temale üleandmist ning 2) kostjal II on alates 2.08.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana 1⁄2 nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. - temale üleandmist. Kuivõrd kinnistu omand läks hagejale üle ja selle õiguspärasus tuvastati tsiviilasjas nr XXX, ei ole ei T. ega T. T. võimalik eelmärkega tagatud kohustusi täita. Nad ei ole kinnisasja omanikud. Neil ei ole võimalik kinnisasja omandit üle anda. Eelmärkega tagatud õiguste maksmapanek on seega välistatud.
2.Tartu Maakohus jättis 3. märtsil 2022 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o hageja nõude täpsustamiseks ja hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks.
3.Hageja esitas 18. märtsil 2022 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja palub kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku teisele järjekohale kostja I kasuks seatud omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II kasuks seatud omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud. Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
5.Hageja palub kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku teisele järjekohale kostja I kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Hageja esitas kostjate vastu seega hagi kohustamaks kostjaid andma kindla sisuga tahteavaldus.
6.Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Isiku vastu TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi esitamine eeldab seega, et isikul oleks kohustus anda kindla sisuga

tahteavaldus. Isiku vastav kohustus saab tuleneda lepingust või seadusest (vt P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik. Juura, 2012, lk 90, p 3.2).

7.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostjate kohustus anda hageja poolt soovitud tahteavaldused, tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lõikest 8. AÕS § 63 lg 8 näeb ette, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Hageja tugineb hagi alusena seega sellele, et kostjate kasuks kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse jakku kantud eelmärgetega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud. Hagiavalduse kohaselt toimus täiteasjades nr XXX ja XXX vara enampakkumine, mille käigus hageja tegi kinnisasja enampakkumisel parima pakkumise. Hagejal tekkis enampakkumise akti alusel kinnisasjale omandiõigus. Hageja kanti 14. novembril 2019 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmise ajal olid kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku kostjate kasuks sisse kantud eelmärked. Eelmärked kanti kinnistusraamatusse 29. aprillil 2014. Hageja omandas seega kinnisasja teades, et kinnistusraamatusse on kantud kostjate kasuks eelmärked, mille kohaselt kostjal I on alates 5.11.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana 1⁄2 nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. – temale üleandmist ning kostjal II on alates 2.08.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana 1⁄2 nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. – temale üleandmist. Hagiavalduse kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr XXX tuvastatud, et hageja sai kinnisasja enampakkumise ja hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmise tagajärjel kinnisasja omanikuks. Hageja hinnangul ei ole kostjatel seetõttu enam võimalik kostjate kasuks seatud eelmärgetega tagatud õigusi maksma panna.
8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt. Pärandvara hulka kuuluva kinnisasja käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 2 järgi järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus, on PärS § 48 lg 3 järgi järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg 1 alusel saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui eeldada hagiavalduses väljatoodud asjaolude õigsust, muutub kinnisasja käsutustehing PärS § 48 lg 3 alusel järelpärimise tähtpäeva saabumisel tühiseks. Hageja ei tugine kohtu selgitustele vaatamata hagiavalduses sellele, et võlausaldaja võiks järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Hageja ei toonud kohtu selgitustele vaatamata seega välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et kinnisasja käsutustehing võiks olla kehtiv ka järelpärimise tähtpäeva saabumisel. Kuna kinnisasja käsutustehing muutub järelpärimise tähtpäeva saabumisel tühiseks, ei ole kinnisasja käsutustehingul alates sellest kuupäevast TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi. Kuna kinnisasja käsutustehingul ei ole pärast järelpärimise tingimuse saabumist enam õiguslikke tagajärgi, tuleb selle tehingu alusel saadu, s.o kinnisasja omandiõigus, TsÜS § 84 lg 1 teise lause ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi anda. Eelpärijatel on pärast järelpärimise tingimuse saabumist VÕS § 1028 lg 1 alusel seega nõue hageja vastu kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks. Kuna eelpärijatel tekib nõue hageja vastu kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks, tekib ka järelpärijatel võimalus nõuda kinnisasja omandiõiguse endile üle

andmist. Kostjatel on pärast järelpärimise tähtaja saabumist seega võimalik panna maksma eelmärgetest kostjatele tulenevaid õigusi. Kostjate kasuks seatud eelmärgetega tagatud õiguste maksmapanek ei ole AÕS § 63 lg 8 mõttes seega välistatud.

9.Hageja peab hagiavalduses välja tooma sellise asjaolude kogumi, mille õigsust eeldades oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja peab antud juhul seega välja tooma, et kostjatel on lepingust või seadusest tulenev kohustus anda hageja poolt soovitud tahteavaldused, et kostjate kasuks seatud eelmärgetega tagatud õiguste maksmapanek on välistatud ning et kinnisasja käsutustehing, mille alusel hageja sai kinnisasja omanikuks, on kehtiv ka järelpärimise tähtaja saabumisel. Kuna asjaolu, kas võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt, on käsutustehingu kehtivust puudutav asjaolu, on tegemist hagi aluseks oleva asjaoluga, millele peab tuginema hageja. Tegemist ei ole kostjate vastuväitega, s.o asjaoluga, mille kostjad peaksid välja tooma. Hageja ei toonud hagiavalduses välja sellist asjaolude kogumit, mille õigsust eeldades oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel seega menetlusse võtmata.
10.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja