Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kraana Kaks OÜ esitas 8. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mammut KV OÜ vastu 2624 euro 64 sendi saamiseks. 12. jaanuaril 2022. a koostas kohus makseettepaneku, millele Mammut KV OÜ esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis

seoses võlgniku vastuväitega nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus tegi 13. mail 2021 määruse, millega jättis hageja avalduse käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 20. jaanuaril 2022 kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 15. veebruaril 2022 menetlusse. Kostja teavitas kohust 29. märtsil 2022, et nõude aluseks olev arve on tasutud 7. veebruaril 2022 ja esitas kohtule vastava maksekorralduse. Hageja kinnitas kohtule 5. aprillil 2022, et kostja on nõude tasunud ning esitas taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Käesoleval juhul ilmnes pärast hagi menetlusse võtmist, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, sest maksmata arve mille tasumist hagiavalduses nõuti oli enne hagi menetlusse võtmist tasutud. Hagi tuleb seetõttu tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 1 jätta läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 78 eurot 74 senti ja hagiavalduselt lisaks riigilõivu 171 eurot 26 senti, kokku 250 eurot. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata ning TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestatud riigilõivu tagastamata jätmise aluseid ei esine, mistõttu hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel riigilõivu 250 eurot Kraana Kaks OÜ arveldusarvele nr XXX. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.

Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.