Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

samuti puuduvad sellel fotol kuupäeva ja kellaaja andmed. Lisaks puuduvad esitatud fotodel tõendid selle kohta, et parkimiskohal oleksid olnud nähtaval infotahvlid või märgid, mis viitaksid parkimise eritingimustele, sealhulgas kohustusele asetada armatuurlauale parkimiskell. Tõendamata on trahvi kokkulepe. Google Maps ́ist tehtud väljavõtted pole lubatavad tõendid. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, lg 3 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud, lg 3 sätestab, et tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud, lg 4 sätestab, et tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. rahasumma. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause järgi. TsMS §367 järgi võib võlausaldaja nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni võla tasumiseni. VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

3

Vaidlus puudus järgnevas: - kostja oli sõiduki registrimärgiga XXX omanik 05.05.2022; - hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 40 (kviitung nr 101001249) eurot, mis asetati sõiduki esiklaasile ja mille kohaselt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul;  leppetrahv ja sissenõudmiskulud on hagejale tasumata. Esitatud parklast tehtud fotodelt (hagiavalduse lisa 1.1.-1.3) nähtub, et märgitud kohas, kus sõiduk on pargitud, on sissesõidul (dtl 26 ja 28) paremat kätt näha posti küljes (Rimi sildist paremal) punakas – oranž tahvel. Kohas, kus sõiduk on pargitud, ei ole viiteid invakohale (dtl 27), mis sest et esiklaasist on näha invakaart. Hageja on esitanud 01.10.2025 kohtule fotod (dtl 90,91), mis ühtivad koos hagiga esitatud fotodelt nähtuva linnaruumiga: samad majad, sama ristmik, sama Rimi poe viide ja post, millel on punakas – oranž tahvel koos tekstiga ja teine märk, millelt nähtub, et sõidukit võib parkida 1 tund tasuta kui kellaaeg on fikseeritud (dtl 92 ülemine foto). Hagi lisaks olevatelt fotode metaandmetest (foto „i“ all asuvad andmed) nähtub, et fotod on tehtud sõidukist 22.05.2022 ja nähtub ka sõiduki asukoht - Soo tn, Tallinn. Seega on hageja hagiavalduse lisadeks ja ka 01.10.2025 esitatud fotodega tõendanud, et sõiduk oli pargitud Soo tn 1a, Tallinn parklas 05.05.2022 kl 22.25 kui tehti leppetrahv (dtl 25). Kostja vastupidised väited on ainetud. Kostja väide, et Google Maps ́ist võetud andmed ja fotod, mille hageja esitas 01.10.2025 kohtule, on lubamatud tõendid, on alusetud, kuna need on TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi lubatavad tõendid. Kuna fotodelt nähtub punakas – oranž tahvel, mis on parkla sissesõidul posti teisel poolel ja parklasse sissesõidul on viide eraparklale, mille kohaselt saab tasuta parkida 1 tund, pidi olema kostjale selge, et parklasse sisenedes ja seal sõidukit parkides kasutab ta teise isiku vara, mille kasutamine on 1 tund lubatud tasuta ja edasi tasuga. Info parkimise kohta on parklasse sisenedes vastaval tahvlil ja sellel on viide tasule, tsoonile ning arusaadav on fotodel, et märgi teisel poolel on tahvel, millele on kirjutatud tekst. Kohast, kus sõiduk oli pargitud, on näha parklasse sisenemise koha juures märkidele ja viidatud tahvlile (hagi lisaks olevad fotod). Igale suurema ohu allika valdajale (kes peab tundma nii sõiduki juhtimist ennast kui sõidukiga liiklemise korraldust, sh parkimist) on teadmiste ja vastavate oskuste kohane tutvuda parkimise tingimustega, kui need on asetatud parkimiskorda reguleerivate märkide juurde. Seega siis, kui kostja sõiduk oli hagis viidatud ajal pargitud Soo 1a, Tallinn parklas, oli poolte vahel VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud ajal ja kohas sõlmitud parkimisleping kui üürileping. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et viidatud tahvlil (dtl 26, 28) olevad tingimused poleks samad, mis hageja on hagiavalduses välja toonud (hagiavalduse teksti sees, dtl 21). Seega on hageja tõendanud esitatud fotodega ning parkimistingimustega, et parkimistingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot (p 8) ning et parkimistingimused ja rikkumiste korral õigus nõuda leppetrahvi on saanud lepingu tingimusteks VÕS § 37 lg 1 ja § 35 lg 1-4 järgi. Nii oli kostjal kohustus VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi tasuda parkimise eest ja tal oli õigus parkida vaid 1 tund tasuta, kui parkimise algusaeg oli fikseeritud kellaga. Asja materjalidest ei nähtu, et parkimise algusaeg oleks olnud fikseeritud selleks et 1 tund tasuta parkida või oleks parkimise eest tasutud. Kostja on viidanud invakaardi olemasolule, kuid ei nähtu, mida märgitu tähendaks parkimistingimuste kontekstis. Esitatud leppetrahvi kviitungilt nähtub, et trahv tehti 05.05.2022 23:25 (dtl 24), mis tuli tasuda 14 päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile (vaidlus puudus). Seega toimetati leppetrahvi nõue kostjale koheselt ka kätte. Kuna leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul, siis oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § 82 lg 2 järgi 19.05.2022.

4

Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks leppetrahvi 40 eurot hagejale ära tasunud. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 14 päeva ehk leppetrahv tuli tasuda 19.05.2022. Kostjal on see tasumata. Seega rikub kostja VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Lisaks on õigus nõuda alates 20.05.2022 leppetrahvi tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi §-s 94 sätestatud intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. hageja nõuab viivist alates 21.05.2022 (mis ei riku kostja õigusi). Viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi on 40euroselt võlalt perioodi 21.05.22-05.05.2025 (hagi esitamis aeg 05.05.2022) eest 12,95 eurot. TsMS § 367 kohaselt saab hageja nõuda viivist võlalt alates 03.01.2025 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda VÕS § 113.1. lg 1 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja leppetrahvide nõue 40 €, viivisenõue 12,95 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on tõendatud ja põhjendatud . Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, viivist 12,95 eurot ja viivist leppetrahvi võlalt alates 06.05.2025 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Kostja on 14.10.2025 dokumendis viidanud sellele, et hageja soovis saada lepptrahvi, viivist, kulusid seoses sõiduki nr XXX parkimisega Lootsi X parklas, mille eest tehti leppetrahvi nõue 03.06.2025 kl 23.25 (dtl 99). Hageja ei ole nõudnud hagis selle sõiduki parkimise eest viidatud kohas ja ajal leppetrahvi ega muid kõrvalnõudeid. Kostja vastavad väited on asjakohatud. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda.

5

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi tasutud lõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja esindaja kulud on 2 tunni eest kokku 358 eurot (käibemaksuta), mis hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist, nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule (kulude nimekiri, dtl 36, 41). Kostja leidis, et need on ilmselgelt põhjendamatud (dtl 88). Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe faktiväiteid, tõendeid, kostja esitas vähe vastuväited. Vaidlus oli lihtne. TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja põhjendatud tööaeg kokku 2 tundi. Tasu määr 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, sest selline tasu on tavapärane vandeadvokaadist esindaja kulude puhul. Nii leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 200 eurot (käibemaksuta). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 320 (100 + 20 + 200). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.