Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-103019
Tsiviilasi
AS Ühisteenused hagi Sindlivabrik OÜ vastu 80 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 87,70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, aadress Endla esindajad tn 15, 10122, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Sindlivabrik OÜ (registrikood 10923906, Mihkli-Andrese, Oela küla, 79603 Rapla vald, Rapla maakond, e-post: xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja 83,24 (kaheksakümmend kolm eurot ja 24 senti) eurot, millest 40 eurot on tasumata leppetrahv, 30 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 13,24 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 19.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni põhinõude summalt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot.
3.Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõidukit registrimärgiga XXX hageja opereeritavas eraparklas Tallinnas aadressil Veskiposti 2 ning rikkus parkimisnõudeid. Kostjale koostati leppetrahv summas 40 eurot. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle sellel territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.
2.Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude 40 eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Hageja esitatud fotodest on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi kätte saanud. Kostja ei ole hagejale vaiet leppetrahvi kohta esitanud.
3.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt lisaks põhinõudele välja mõista viivise. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk alates 10.02.2022 kuni 18.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras 40 eurolt. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise päevaks tasumata viivisena 13,242 eurot. Hagejapalus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1 ja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot. Kostjale saadeti 02.05.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot, 08.09.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot ja 22.10.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtud SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega seoses tehtud kulusid. Kokku on hagi hind 87,70 eurot, millest põhinõue on 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 13,24 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot.
5.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, samuti VÕS § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud. Hageja on hagiavalduses selgelt ja detailselt selgitanud nõuet ning selle kujunemist. Hageja jääb nõude juurde. Kostja väidab, et ta märkis ekslikult vale numbrimärgi. Antud juhul ei ole kostja väidete kohaselt tegemist ühe tähe eksimusega, vaid mitmega. Kostja pidi veenduma, et sisestab õige numbrimärgi. Asjaolu, et sõiduk ei ole Eestis sõidukite registris, ei oma tähtsust. Leppetrahv koostatakse kõikidele, kes parkimiskorraldust rikuvad. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral oli võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul. Kostja ei ole vaiet hagejale esitanud tähtaja jooksul. Kostja kõik vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et menetlus tuleb lõpetada ja hagi jätta läbi vaatamata. Kostja parkis Avela ärimaja parklas Veskiposti tee 2 hagis viidatud kuupäeval ja kellaajal sõiduki registrimärgiga XXX. Ärimaja klientidele oli selles parklas parkimine tasuta. Parkimist alustades sisestas kostja parkimismaja registreerimisseadmesse ekslikult numbrimärgi valesti ja registreeris parkima sõiduki XXX.
8.Kostja pöördus hageja poole telefoni teel, selgitas oma eksimust ja palus leppetrahvi tühistada. Leppetrahvi koostamine ühe tähevea tõttu ei ole õigustatud. Lisaks on kostja korduvalt selgitanud hagejale ja tema esindajale, et parkimiseks registreeritud numbriga sõidukit ei ole kunagi Eesti registris olnud ja tegu on inimliku eksitusega, mida hageja peaks arvestama. Kostjal puudub ligipääs hagejaga salvestatud kõnedele ning registreerimisseadmele, mis tema sõnu kinnitaks. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja parkis sõiduki registrimärgiga XXX hageja opereeritavas parklas Tallinnas, aadressil Veskiposti 2; 2) kostja ei tasunud sõiduki parkimise eest; 3) hageja koostas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi nõude summas 40 eurot; 4) kostja sai leppetrahvi kätte, kuid jättis selle tasumata ega esitanud kirjalikult vaiet.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi alusel 40 eurot, võla sissenõudmise kuluna 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot ning leppetrahvi tasumata jätmisel ka edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist.
13.Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, sest kuigi kostja parkis hageja opereeritavas parklas oma sõidukit, oli Avela ärimaja klientidele parkimine tasuta. Kostja sisestas parkimise registreerimise seadmesse eksliku sõiduki numbri XXX. Eksimuse eest ühes tähes ei ole õiglane nõuda kostjalt
leppetrahvi.
14.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk registrimärgiga XXX oli pargitud kinnises parklas. Hageja on tõendanud, et sellele sõidukile on 26.01.2022 koostatud leppetrahv summas 40 eurot (dtl 72), sest sõiduki juht rikkus Veskposti 2 parklas parkimistingimusi ega tasunud parkimise eest. Leppetrahvil on selgitatud vaide esitamise võimalust. Vaidlus puudub selle üle, et vaiet kostja ei esitanud.
15.Hageja esitas kohtule 26.01.2022 tehtud fotod pargitud sõidukist (dtl 73-75). Leppetrahvinõue on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimisega sõlmisid hageja ja kostja pakkumuse esitamise ning sellele nõustumuse andmise teel parkimisteenuse osutamise lepingu. Lepingu sõlmimist kinnitavad hageja esitatud tõendid. Kostja jättis parkimise eest tasumata, mistõttu koostati talle leppetrahvi nõue.
16.Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 (dtl 115-116) pöördumises, et hagimenetluses tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi kummalgi poolel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise kohustust. Kostjal tuli tõendada, et ta oli ärimaja klient, tal oli õigus parkida sõidukit tasuta, kuid ta sisestas eksliku sõiduki numbri. Kostjal tuli põhistada, miks ta eksliku numbri sisestamisel ei esitanud vaiet. Kohus selgitas, et ei saa lugeda kostja vastuväiteid tõendatuks üksnes viimase seletuste alusel. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
17.Kohus ei nõustu kostja seletusega, et tal ei olnudki võimalik oma väiteid tõendada. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta külastas parklat ärimaja kliendina, mistõttu oli tal õigus parklas tasuta parkida. Olukorras, kus kostja enda väiteil sisestas eksliku sõiduki numbri, oli kostjal võimalus ja õigus esitada leppetrahvile vaiet. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud õigeaegselt vaide, mille tulemusena oleks teenuse osutaja saanud kontrollida, kas kostja väidetud numbriga oli registreeritud sõiduki parkimine. Kohus ei loe eluliselt usutavaks, et kui kostja oleks tõepoolest sisestanud vale numbri, ei oleks ta esitanud vaiet.
18.Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale korduvalt kohtueelselt võlgnevuse osas teatisi (dtl 77-85). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ühelegi teatisele vastanud ja viidanud sellele, et ta sisestas ekslikult vale sõiduki numbri. Kokkuvõttes on kostja vastuväited jäänud paljasõnalisteks, mistõttu ei võimalda need kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja leppetrahvinõue on esitatud tõendite alusel põhjendatud.
19.Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot. Kuna kostja jättis leppetrahvi õigeaegselt tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 19.03.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele ka hageja võla sissenõudmise kulu nõue. Kostjal tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 30 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 83,24 eurot.
20.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude
kindlaksmääramiseks, kuigi kohus andis selleks korduvalt aega ning viimati kuni 29.09.2025. Asja dokumentidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 100 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Muid hageja menetluskulusid esitatust ei nähtu. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.