Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja põhjendused. Gxxxx Mxxxxxxxxx esitas 17.09.2021.a. kohtule hagi Vxxxx Pxxxxx vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ja kostja kaasomandis on kinnisasi nimetusega „Vxxxxxxxxx“ asukohaga pxxxxxkülas xxxxxx vallasxxxxxxx maakonnas. Kinnistu kuulub pooltele võrdsetes mõttelistes osades, kinnistule ei ole seatud koormatisi, sellele ei ole seatud kitsendusi ega kasutuskorda. Kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamise viisi osas. Hageja soovib kaasomandi lõpetada ja esitab AÕS § 76 nõude. Kaasomandi lõpetamise viisid nimetab AÕS § 77 lg.2. Kinnistu lõpetamine jagamisega reaalosadeks ei ole võimalik nii, et säiliks selle kasutusotstarve. Ehitist ei ole võimalik reaalosadeks jagada ka ehitustehniliselt. Hageja ei soovi omandada kogu kinnistut, vaid soovib saada talle kuuluva kinnistuosa eest õiglast hinda. Seetõttu taotleb hageja lõpetada kinnistu kaasomand järgmiselt: müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Enampakkumisest laekuva raha arvel katta kinnistu võõrandamiskulud, peale võõrandamiskulude tasumist jagada ülejäänud summa poolte vahel võrdsetes osades. AÕS § 77 lg.2 alusel asendada kaasomanike tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja on nõus ka kompromissi sõlmimisega kui kostja nõustub tasuma hagejale kuuluva kinnistu mõttelise osa eest mõistliku hinna, milleks hageja loeb 15 000 eurot. Hagiavalduse palvepunktides palub hageja lõpetada poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga 194035, müües kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt. Kinnistu enampakkumise kulud ja tulem jagada kohtutäituri poolt hageja ja kostja vahel vastavalt nende osa suurusele kinnistust võrdsetes osades. Hageja teeb ettepanekud määrata enampakkumise tingimused ja kohustada kaasomanikke andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Poolte tahteavaldused asendada jõustunud kohtuotsusega. Hageja oma 22.11.2021, 10.01.2022 ja 04.02.2022 menetlusdokumentides jääb hagis esitatud nõuete juurde. Hageja palub hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad ja põhjendused. Kostja vastuses hagile 21.11.2021 (tl.44) teatab, et ta ei takista hagejal müümast hagejale kuuluvat 1⁄2 osa kolmandale isikule. Kostja teeb ka ettepaneku, et kinnistu võiks jagada kaheks eraldi kinnistuks, mõõtmiskulud kanda pooleks. Kostja tahab säilitada oma poole kinnistust. Kohus selgitas kostjale kaasomandi lõpetamise viise AÕS § 77 lg.2 järgi ja selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kostja 01.02.2022 vastuses (tl.52) teatab, et ta ei esita vastuhagi, annab nõusoleku, et kinnistu läheb müüki ja saadud müügitulust läheb 50% kummalegi. Saadud tulust katavad pooled kulud võrdselt. 01.03.2022 teatab kostja (tl.65), et kõik kohtukulud ja muud kulud kannab G.Mxxxxxxxxx enda saadud poolest. Kostja saatis 29.03.2022 kohtule e-kirja, milles teatab nõustumisest hageja nõuetega. Kostja arvates peab menetluskulud kandma hageja, kes soovib kaasomandi lõpetamist.

Kohus võttis hagi määrusega 08.11.2021 menetlusse. Eelnevalt anti hagejale riigi õigusabi (kohtu 24.08.2021 määrus tsiviilasjas nr. 2-21-9447 tl.7-8) ja menetlusabi 08.11.2021 (tl.3738). Kohus kirjaga 18.01.2022 selgitas kostjale kaasomandi lõpetamise viise, selleks vajalikke toiminguid ja tagajärgi. Kirjaga 09.03.2022 selgitas kohus pooltele, et kostja 01.02.2022.a. vastus on käsitatav hagi õigeksvõtuna. Kohus määras menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ja kohtulahendi kuulutamise aja. Pooled on kohtule teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega (hageja hagiavalduses, kostja 21.11.2021 vastuses).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

AÕS § 76 lg.1 sätestab: Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.1 sätestab: Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg.2 sätestab: Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl.5), katastriüksuse plaanist ja väljavõttest ehitusregistrist (tl.6,7) nähtub, et Jxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas asuv kinnistu nimetusega Vxxxxxxxxx, kinnisturegistriosa number 194035, elamumaa suurusega 13008m2omanikud on GxxxxxMxxxxxxxxx 1⁄2 kaasomandist ja Vxxxx Pxxxxx 1⁄2 kaasomandist. Seega on hageja ja kostja näol tegemist kinnisasja kaasomanikega, kellel on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kostja on 01.02.2022.a. vastuses kohtule teatanud, et ta annab nõusoleku, et kinnistu läheb müüki, saadud müügitulust läheb 50/50 kummagile. Saadud tulust katavad mõlemad pooled kaasnevad kulud pooleks. Sellega on kostja teatanud nõustumisest hagis esitatud nõuetega kaasomandi lõpetamise ja lõpetamise viisi kohta ehk hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg.1 järgi kui kostja võtab... kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg.3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab hagi, lõpetades kaasomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja on hagiavalduses täpsustanud kohtutäituri poolt läbiviidava enampakkumise tingimusi, need vastavad Täitemenetluse seadustiku 6.peatüki 2.jao sätetele. Kaasomandi lõpetamise vormistamiseks ja kinnisasja kohta kinnistusraamatus registrikannete muutmiseks on vajalikud puudutatud isikute nõusolekud Kinnistusraamatuseaduse § 34 lg.1, § 341 lg.1 järgi. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg.5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Võttes aluseks hageja sellekohased taotlused kohtule ja kostja nõustumise, kohustab kohus pooli TsÜS § 68 lg.5 ja Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Poolte nõusolekuid asendab jõustunud kohtuotsus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Esmalt märgib kohus, et tegemist on mittevaralise nõudega hagiga, mille hind TsMS § 132 lg.11, lg.4 p.4 järgi on 3500 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja menetluskulud jäävad kostja kanda. Vastuseks kostja seisukohale, et menetluskulud peab kandma hageja, kes soovib kaasomandi lõpetamist, märgib kohus, et kaasomaniku õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist tuleneb seadusest (AÕS § 76 lg.1). Seega ei saa kaasomanikust hagejale heita ette sellise nõude esitamist. Kuna kostja ei ole nõustunud kaasomandi lõpetamisega ja kostja esitas sellekohased vastuväited ka kohtumenetluses (kostja 21.11.2021 menetlusdokument tl.44), on kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumine hageja ainus ja seadusekohane võimalus. Kohus märgib, et ehkki kostja 29.03.2022 vastus on esitatud määratud tähtaega ületades, ei venita kohtu poolt sellele vastamine menetlust. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja eraldi dokumendina esitanud, kuid hageja menetluskulud on kindlaks tehtavad ka tsiviilasja toimikus oleva materjali alusel. Tegemist on mittevaralise nõudega hagiga (hagi hind 3500 eurot), millelt riigilõiv on 300 eurot (Riigilõivuseaduse lisa 1). Kohus on hagejale andnud menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg.3 sätestab: Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigi tuludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldab hagi kogu ulatuses, mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt riigi tuludesse. TsMS § 179 lg.1, lg.2 alusel märgib kohus kohtuotsuses riigilõivu riigi tuludesse tasumiseks vajalikud andmed. TsMS 179 lg.5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui ...lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab kostjale kohtuotsuse jõustumisest.

riigilõivu riigituludesse tasumise tähtajaks 30 päeva arvates

TsMS § 179 lg.6 järgi võib ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud kohtu määratud tähtaja jooksul.

TsMS § 179 lg.9 järgi nõude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on saanud riigi õigusabi (kohtu 24.08.2021.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-21-9447) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕA § 8 p.1). Arvestades seda asjaolu ja TsMS § 180 lg.4 sätete alusel jäävad hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hageja esindaja on esitanud 04.02.2022 tasu ja vajalike kulude hüvitamise taotluse kokku summas 409,20 eurot, millest õigusteenuse osutamise tasu 330 minuti eest 297 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest (marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi) 20 eurot, kokku tasu 317 eurot, koos käibemaksuga 380,40 eurot. Sõidukulud marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi (160km) 24 eurot, koos käibemaksuga 28,80 eurot. TsMS § 175 lg.1 järgi Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab osutatud õigusteenuse mahtu selles asjas ja leiab, et hageja esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks kliendi ärakuulamisele kulunud aega 60 minutit. Hageja nõue on oma olemuselt selge ja lihtne ja selle lahendamise õiguslikud võimalused on seaduses selgelt reguleeritud. Seetõttu ei saa olla (ja käesolevas asjas ka ei ole) mahukalt asjaolusid ega tõendibaasi, mida kliendilt eriti pikalt ära kuulata. Kohus loeb põhjendatud ajaks 45 minutit. Kogutud tõendite õiguslikule analüüsile ja hagiavalduse koostamisele kulunud aega 180 minutit loeb kohus samuti liialdatuks, kuna tõendeid on väga napilt, need on riiklikest registritest saadud andmed, mille sisu on selge ja mille sisu üle ei saa olla vaidlust. Kohus loeb hagiavalduse koostamisele vajalikuks ajaks (koos tõendite analüüsiga) 150 minutit. Muus osas on ajakulu aktsepteeritav. Kokku põhjendatud ajakulu 285 minutit, mille tasu 257 eurot, lisandub tasu sõidule kulunud aja eest 20 eurot, kokku tasu 277 eurot, lisandub käibemaks 55,40 eurot. Kokku õigusteenuse tasu 332,40 eurot. Sõidukulu marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi on põhjendatud summas 28,80 eurot (sh käibemaks). Kokku õigusteenuse tasu ja kulu 361,20 eurot, mille hulgas käibemaks. Riigi õigusabi kulu ja tasu 361,20 eurot jääb riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.