Otsuse avalikult teatavaks- 25. märts 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-4250
Tsiviilasi
A. K. i hagi Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
15 000 eurot nende Hageja: A. K. ; isikukood XXX; viibimiskoht XXX; esindaja riigi õigusabi korras: advokaat K. V. e-post XXX Kostja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu; asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122; kostja volitatud esindaja: T. M., e-post XXX Eelistung 29.11.2021, edasi kirjalik menetlus
Menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. K. i hagiavaldus Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud A. K. i kanda. Eesti Vabariigil Justiitsministeeriumi kaudu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
2.Vabastada A. K. riigilõivu 200 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on A. K. i (hageja) hagiavaldus Eesti Vabariigi vastu Justiitsministeeriumi kaudu (kostja) mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks (tl 39-43, 55-57).
2.Hagiavalduse kohaselt saabus hageja XXX 26.05.2020 ulatusliku põlvevigastusega. Hageja kaebas põlvevalu mitmel korral, kuid kostja ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid hageja valude leevendamiseks ning probleemi kõrvaldamiseks. Mitmel korral on arstid viidanud ortoosi vajalikkusele, mida kostja ei ole hagejale väljastanud. Alles 21.01.2021 teostas hageja ülevaatust ortopeed ning soovitas lisada hageja operatsiooni järjekorda. 22.05.2021 esitas hageja kostjale taotluse, milles uuris, millal ta operatsioonile saab. Hagejale vastati, et mais on planeeritud ortopeedi visiit, kes paneb hageja ravijärjekorda. Kui operatsiooni vajadus ilmnes juba 21.01.2021, ei ole põhjendatud ootejärjekorda lisamine alles maikuus. Operatsioonivajadus oli olemas juba hageja saabumisel XXX. Hageja on pidanud puuduliku ravi tõttu juba aasta aega kannatama suure valu ja liikumisraskuste käes. Kostja ei ole taganud hagejale vajalikke vahendeid (põlveortoos), mis muudaks hageja igapäevaelu mugavamaks ning vähendaks valu. Valuravi, mis hagejale teostatakse, on äärmiselt sõltuvust tekitav ning doosid muutuvad järjest suuremaks. Ka see viitab asjaolule, et kostja poolt seni pakutud ravi ei toimi ega ole piisav hageja terviseseisundi parandamiseks.
3.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei ole saanud nõuetekohast ravi ning ravi osutamine on olnud liiga pikaajaline. Ükski kostja poolt pakutud teenus ei ole hageja seisundit parandanud. Hageja hinnangul on kostja käitunud vähemalt hooletult, kui ta on aasta aega venitanud, et lisada hageja operatsioonijärjekorda (hagejale ei ole teada, kas ta on käesolevalt järjekorda lisatud või mitte). Hageja on pidanud aasta aega kannatama igapäevaselt valu ning tema liikumisvõime on tugevalt häiritud. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel on olemas, kuna füüsiline valu on ravita jätmise üks peamisi tagajärgi. Tervisehoiuteenuse osutamise üheks eesmärgiks on tagada, et isik ei peaks tundma valu. Seega on tervisehoiuteenuse osutamise lepingu üheks kaitse-eesmärgiks muu hulgas ka mittevaralise kahju tekkimise ära hoidmine. Kostja peab tervishoiuteenuse osutamisel mõistma, et vajalikul määral tervishoiuteenuse osutamata jätmine ei võimalda hagejale tavapärast elukvaliteeti (mida kinnipidamisasutuses on võimalik saada), normaalseks kõndimiseks peab hageja regulaarselt tarvitama talle määratud preparaate ja ravimeid, mis üksnes ajutiselt leevendavad hageja olukorda, kuid mille tulemusena on hagejal tänaseks tekkinud ravimisõltuvus.
4.Alternatiivselt tugineb hageja kahju õigusvastasele tekitamisele võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p-de 2, 7 ja 8 alusel. XXX viibimise ajal on hageja tervislik seisund halvenenud (põlvevigastus on progresseerunud). Tervisliku seisundi halvenemine on tingitud sellest, et kostja ei ole pakkunud hagejale vajalikku abi, st saatnud hagejat operatsioonile. Oma tegevusetusega on kostja tekitanud hagejale täiendava tervisekahjustuse, mida hagejal XXX saabudes ei olnud, ning mille oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. Lisaks on hageja jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse. XXX meditsiiniosakonna põhimääruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on meditsiiniosakonna põhiülesandeks kinnipeetavate tervise edendamine, haiguste, vigastuste ja mürgituste ennetamine vanglas, tervisehäiretega kinnipeetavate arstiabi andmine, nende tervise taastamine, arstiabi järjepidevuse tagamine ja muude tervisehoiuteenuste osutamine. XXX meditsiiniosakond ei ole edendanud hageja
tervist ega tegelenud hageja tervise taastamisega, vaid vastupidi – kostja on viidanud, et hageja saab oma tervise taastada, kui vabaneb vanglast. Kostja on rikkunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda. Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) on oma lahendites leidnud, et haige isiku kinnipidamisel tuleb talle tagada sobiv ravi, vastasel juhul on tegemist EIÕK art 3 rikkumisega. EIK on samuti leidnud, et asjaolu, et arstiabi ei puudu täielikult ning mingeid uuringuid ja teenuseid isikule pakutakse, ei tähenda, et EIÕK art 3 rikkumist ei esineks. Kinnipeetavale tuleb tagada õigeaegne ja piisav ravi. Kuna hageja on pidevalt kurtnud valu vasakus põlves, ei piisa sellest, et hageja on olnud arstide järelevalve all ning talle on pakutud valuravi, vaid kostja oleks palju kiiremini pidanud organiseerima hagejale eriarsti vastuvõtu, kes oleks hageja suunanud operatsioonile.
5.Hageja leiab, et tal on tekkinud mittevaraline kahju summas 15 000 eurot. Juhul kui kohus sellises ulatuses kahju hüvitamist mõistlikuks ei pea, palub hageja kohtul määrata õiglane hüvitis enda äranägemise järgi. Kostja vastus hagiavaldusele
6.Kostja on 12.07.2021 vastuses (tl 64-66) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7.Kostja märgib, et hageja viibib kinnipidamisasutuses alates 07.02.2020. XXX saabus hageja 26.05.2020. Kostja viitab hageja tervisekaardi sissekannetele ning leiab, et hageja on olnud vanglas arstide pideva järelevalve all, talle on osutatud asjakohast tervishoiuteenust ning hagejale on tagatud asjakohane valuravi. XXX on alustanud esmalt hagejale vajalike uuringute läbiviimisest ja seejärel suunanud hageja eriarsti vastuvõtule. Selle aja vältel oli tagatud valuravi. XXXsse saabumisel anti hagejale lisaks Viru Vanglas väljastatud küünarkargule teine küünarkark, lisaks anti luba kasutada lifti. Liigeseliikuvuse fikseerimiseks anti hagejale elastikside, kuna hetkel ortoosi vangla meditsiiniosakonnas ei olnud. Hagejale soovitati võimaluse korral lasta ortoos saata vabadusest. 29.10.2020 väljastati hagejale meditsiiniosakonnast põlveortoos ja paluti võimaldada hagejal kasutada duširuumis dušitooli. 28.01.2021 tervisekaardi sissekandest nähtub otsus tellida külgstabiilne põlveortoos. Tegemist oli spetsiaalselt hagejale valmistatava abivahendiga, mille hageja sai kätte 14.06.2021. Seega võttis vangla olemasolevate võimaluste piires tarvitusele abinõud, et hageja vaevusi leevendada.
8.Kostjale ei ole teada, et XXXsse saabumisel oleks hagejale olnud operatiivne ravi näidustatud. Operatiivse ravi vajadust ei näidustanud hagejale ka SA TÜK ortopeed dr E. S., kelle vastuvõtul hageja 05.10.2020 viibis. Operatiivne ravi näidustati hagejale alles 28.01.2021 ja seejärel suunati hageja opereeriva ortopeedi vastuvõtule. 05.05.2021 on SA TÜK ortopeed väljastanud saatekirja hageja opereerimiseks. SA TÜK ortopeed ei näinud erakorralise ravi vajadust ja hageja on plaanilises korras lisatud operatsiooni järjekorda.
9.Kostja pidas ortopeedi konsultatsiooni vajalikuks juba 05.06.2020. Enne eriarsti konsultatsiooni on vajalik läbi viia uuringud, et eriarstil oleks hageja tervislikule seisundile hinnangut andes millelegi tugineda ja otsustada ravivajaduse üle. Selleks viidi 05.06.2020 läbi ultraheliuuring ja hageja suunati MRT-uuringule SA-sse TÜK. Uuringu toimumise aja määrab uuringu läbiviija. Kui erakorralist ravivajadust ei tuvastatud, siis ei ole alust pidada plaanilises korras uuringutele ja eriarsti vastuvõtule suunamist lepingu rikkumiseks.
10.Ortoosi eesmärgiks on liigese fikseerimine. Sellist eesmärki aitab täita ka elastikside. Kuna XXXsse saabumisel ei olnud meditsiiniosakonnal koheselt väljastada ortoosi, võimaldati hagejal põlveliiges fikseerida elastiksidemega ja soovitati võimalusel lasta saata ortoos vabadusest. Vanglale ei ole teada, et hageja oleks seda võimalust kasutanud. Tavapärane ortoos väljastati hagejale 29.10.2020, kuna sel hetkel oli vangla meditsiiniosakonnas selline abivahend olemas. Spetsiaalselt hagejale mõeldud külgstabiilne põlveortoos telliti OÜ-st
Jalaekspert ja 14.06.2021 väljastati see temale. Seega on vangla vastavalt olemasolevatele võimalustele taganud hagejale liigese fikseerimiseks vajalikud abivahendid. Hageja arvamus kostja vastusele (tl 74-77)
11.Hageja leiab, et kui ilmneb vajadus eriarsti vastuvõtuks, siis tuleb koostada saatekiri ja panna isik järjekorda. Samal ajal, kui isik on juba järjekorras, on mõeldav uuringute tegemine. Eriarst on see, kes teab, mis uuringuid vastavas olukorras tuleb teha, ning seda ei saa otsustada arst, kes ei ole vastava valdkonna spetsialist.
12.Hagejale telliti vajalik abivahend (külgstabiilne põlveortoos) alles juunikuus, st ca pool aastat pärast seda, kui 28.01.2021 tehti otsus abivahend tellida. Ortoosi enda valmimine võttis aega ainult mõne nädala. Hageja pidi kannatama valu ja ebamugavust ca pool aastat enne, kui ta sai kätte vajaliku abivahendi. Ortoosi ja põlvesidet ei ole võimalik võrdsustada. Kui tegemist oleks võrdväärsete abivahenditega, siis ei tekiks spetsiaalse ortoosi vajadust.
13.Asjaolu, et üks arst (dr S.) ei pidanud operatsiooni vajalikuks, ei tähenda, et operatsioon ei olnud vajalik. Kuna hageja ei olnud arsti otsusega nõus, oleks kostja pidanud hagejale võimaldama teise eriarsti vastuvõttu. Menetluse käik
14.29.11.2021 eelistungil (tl 88-89 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus andis hagejale tähtaja 20.12.2021 täiendavate tõendite esitamiseks. Pooled nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses.
15.Hageja ei esitanud hiljemalt 20.12.2021 täiendavaid tõendeid ega taotlusi, kuid tegi kostjale kompromissettepaneku (tl 91).
16.Kostja teatas 31.01.2021, et kostja ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks (tl 100-101). Lõplikud seisukohad
17.Hageja lõplike seisukohtade (tl 108-110) järgi jääb hageja hagiavalduse juurde. Tervisehoiuteenuse osutamine XXX poolt ei olnud piisav, eelkõige ei määratud isikule piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi, mistõttu on hageja pidanud kannatama ebavajalikku valu. Tõenditest nähtub, et arstide vastuvõtuajad olid pikad ning operatsioon on määratud alles ajaks, mil hageja vanglast vabaneb. Põlveortoosi sai hageja alles siis, kui hageja esindaja vastava päringu kostjale esitas.
18.Kostja märkis eelmenetluse lõpetamiseks nõusolekut andes, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde (tl 106-107).
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja viibib alates 07.02.2020 kinnipidamisasutuses ning XXXsse saabus hageja 26.05.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping.
21.Hageja põhilised väited menetluses on olnud järgmised: -
-
kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenus ei olnud õigeaegne ega piisav, eelkõige ei määratud hagejale piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi. Lisaks on hagejale teostatav valuravi äärmiselt sõltuvust tekitav; mitteõigeaegse ja ebapiisava tervishoiuteenuse osutamise tõttu pidi hageja kannatama ebavajalikku valu ning liikumisraskusi;
-
hagejal on eeltoodu tõttu tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.
22.Hageja on esitanud kostja vastu tervishoiuteenuse lepingu rikkumisele tugineva mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Alternatiivselt taotleb hageja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. Nõuded osutatavale tervishoiuteenusele sätestab VÕS § 762, mille järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
24.Kinnipeetavale vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga. Nii on tervishoiuteenuse osutamist vanglas täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 21 järgi käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 alusel tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist rahastatakse VangS § 491 järgi riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (määrus nr 330) § 3 lg 2 järgi otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kes valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Tulenevalt VangS § 52 lg 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 järgi kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
25.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1); - lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); - patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); - rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
-
mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).
26.Hagi lahendamiseks tuleb kohtul seega esmalt tuvastada, kas kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 alusel on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 770 lg-st 3, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient. Tõendamiskoormis on teistsugune siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata VÕS §-st 769 tuleneva kohustuse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida. Dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmise korral tuleneb VÕS § 770 lg-st 3 tõendamiskoormise ümberpööramine tervishoiuteenuse osutaja kahjuks (vt Riigikohtu 27.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12477, p 14-15). Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise kohustust. Seetõttu kehtib tõendamisel tavapärane kord, st hageja peab tõendama, et kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud.
27.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et jättis hagejale vajaliku ravi osutamata; hageja ei ole saanud nõuetekohast ravi ning ravi osutamine on olnud liiga pikaajaline (hagiavalduse p 2.8.1, tl 40). Hilisemates seisukohtades on hageja täpsustanud, et eelkõige ei määratud hagejale piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi. Hageja hinnangul oli operatsioonivajadus olemas juba tema XXXsse saabudes 26.05.2020, kuid operatsioonijärjekorda lisati ta alles 2021.a maikuus (hagiavalduse p 2.2, tl 39 pöördel). 28.01.2021 otsustas kostja tellida hagejale külgstabiilse põlveortoosi, kuid hageja sai selle kätte alles 14.06.2021 (hageja 31.08.2021 arvamuse p 2.3, tl 75).
28.Hageja väide selle kohta, et temale oli põlveoperatsioon (põlveliigese artroplastika, põlveliigese endoproteesimine) vajalik juba XXXsse saabudes 26.05.2020, ei ole tõendatud. Hageja on soovinud seda väidet tõendada väljavõttega haigusjuhtudest perioodi 27.05.2020 kuni 12.04.2021 kohta (tl 44-50), kus 09.07.2020 anamneesi on kantud järgmine: XXX. Kohtu hinnangul kajastab viidatud anamnees vaid patsiendi enese väidet selle kohta, et oktoobris 2019 oli plaanis operatsioon, mitte tervishoiuteenuse osutaja sedastust selle kohta, et oktoobris 2019 oli planeeritud operatsioon. Samuti ei sisalda viidatud anamnees täpsustust selle kohta, millist operatsiooni on silmas peetud. Liiatigi on kostja oma vastuses märkinud, et 25.06.2018 kuni 07.02.2020 ei viibinud hageja kinnipidamisasutuses (p 10, tl 65 pöördel) ning tal ei saanud olla takistust operatsiooni teostamiseks, kui see oleks planeeritud olnud. Kohus on küsinud hagejalt seisukohta kostja vastusele ning hageja ei ole kostja vastavat väidet kahtluse alla seadnud. Muid tõendeid selle kohta, et hagejal esines operatsioonivajadus juba 26.05.2020 XXXsse saabudes, hageja esitanud ei ole. Väljavõttega haigusjuhtudest (edaspidi nimetatud ka kui tervisekaart) (tl 44-50) on tõendatud, et kostja on hageja 27.05.2020 kaebusele vasaku põlve vana vigastuse kohta, mille järgselt on tekkinud liigespõletik, valu ja turse, reageerinud koheselt, määrates raviks XXX x 1, 2 nädalat ning pannes aja ultraheli uuringule, andes hagejale ühe küünarkepi lisaks Viru Vangla omale ning andes lifti kasutusloa (tl 44). Ultraheli uuring teostati 05.06.2020, järeldus: vähene sünoviidi leid, meniski kahjustus võimalik (tl 44). Ultraheli uuringuga samal päeval on hagejale määratud MRT uuring vasakust põlveliigesest; soovitatud hagejal võimalusel vabadusest lasta ortoos saata, seni elastikside; määratud ortopeedi konsultatsioon, kui uuringul käinud; jätkatud valuraviga (tl 44 pöördel). MRTuuring viidi läbi 21.07.2020 (tl 45, 67). Pärast MRT-uuringut teostati 21.08.2020 ortopeedi
e-konsultatsioon, mille käigus ortopeed leidis, et tegemist on sisuliselt lausartroosiga, röntgenoloogiliselt artroos II-III staadium ning ilmselt vajab endoproteesimist. Konsultatsiooni tulemusel leidis ortopeed, et vajalik on patsiendi tulek eriarsti vastuvõtule rohkem kui 42 päeva pärast (tl 45 pöördel), st ortopeed ei näidustanud operatsioonivajadust ega muud erakorralise sekkumise vajadust, vaid broneeris hagejale plaanilises korras vastuvõtu aja. Ortopeedi vastuvõtt toimus 05.10.2020 ning selle tulemusel ei pidanud ortopeed operatsiooni vajalikuks. Ortopeed leidis, et näidustatud on XXX (tl 45 pöördel, tl 68). Operatsioon (põlveliigese artroplastika ehk endoproteesimine) näidustati hagejale alles 28.01.2021 ortopeedi konsultatsioonil: XXX (tl 48). Järgmisest ortopeedi vastuvõtust 25.02.2021 nähtub, et hageja on suunatud kliinikumi vastuvõtule proteesi järjekorda panekuks (tl 49). Kostja vastusest hageja 21.03.2021 taotlusele ilmneb, et ortopeedi visiit, kus pannakse operatsiooni järjekorda, toimub maikuus (tl 51). Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2021.a maikuust on hageja põlveliigese artroplastika järjekorras. Kohtu hinnangul ei võimalda eelnevalt analüüsitud tervisekaardi andmed asuda seisukohale, et hagejale ei määratud piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni. Väide, et ravi osutamine on olnud liiga pikaajaline ja operatsiooni ei määratud piisavalt kiiresti, on hageja subjektiivne hinnang. Kohus on juba eelnevalt viidanud, et määrus nr 330 § 3 lg 2 järgi otsustab tervishoiuteenuse vajalikkuse vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kes valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide alusel ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes üksnes arst (tervishoiutöötaja); tervishoiutöötaja otsustab mh ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle (vt Riigikohtu 22.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18182, p 10). Põlveoperatsiooni saab patsiendile näidustada vaid eriarst, s.o ortopeed. Vangla tervishoiutöötaja täitis VangS § 52 lg-st 2 tuleneva kohustuse ja suunas hageja ortopeedi vastuvõtule pärast uuringute (ultraheli, MRT) läbiviimist. Uuringute teostamist võib pidada mõistlikult vajalikuks, kuna vastasel korral oleksid ortopeedil vastuvõtul puudunud igasugused lähteandmed. Ortopeed ei pidanud 21.08.2020 e-konsultatsioonil ega 05.10.2020 vastuvõtul operatsiooni vajalikuks. Operatsioon näidustati hagejale ortopeedi poolt alles 28.01.2021 ning sellele järgnevalt on hageja suunatud kliinikumi vastuvõtule proteesi järjekorda panekuks ning alates maist 2021 on hageja põlveliigese artroplastika järjekorras. Andes hinnangut sellele, kas tervishoiuteenuse osutamine ja täpsemalt operatsiooni järjekorda panemine on toimunud mõistliku aja jooksul, tuleb arvestada, et eriarsti vastuvõtuajad ei ole kostja määrata. Üldteada asjaoluks võib pidada, et eriarsti vastuvõtu ooteajad on Eestis pikad, sh vabaduses viibivatele patsientidele (eriti arvestades viimaste aastate koroonaviiruse levikust tulenevat mõju muule plaanilisele ravile). Kui hageja väidab, et operatsiooni järjekorda panemine ei toimunud mõistliku aja jooksul, lasub hagejal tulenevalt tõendamiskoormisest kohustus seda väidet tõendada. Hagejal oleks tulnud esitada kohtule tõendid/andmed selle kohta, millise ajavahemiku jooksul patsientidele (nii vanglas kui ka vabaduses) tavapäraselt operatsiooni järjekorda panemist võimaldatakse (vt ka Riigikohtu 22.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18182, p 13). Kohus selgitas eelistungil hageja kohustust esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et ravi oli liiga pikale veniv kuni operatsioonijärjekorda panekuni (tl 89 pöördel). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et ei võimaldanud hagejale piisavalt kiiresti operatsiooni (operatsiooni järjekorda panemist).
29.Hageja on kostjale tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisena ette heitnud ka seda, et kostja ei väljastanud temale piisavalt kiiresti ortoosi.
Tervisekaardi andmetest (tl 44-50, 69-70) nähtub, et XXX meditsiiniosakond on hageja vaevuste leevendamiseks koheselt pärast XXXsse saabumist ja arsti vastuvõtule pöördumist, s.o 27.05.2020, andnud hagejale lisaks olemasolevale veel teise küünarkepi, samuti andnud loa kasutada lifti (tl 44). 05.06.2020 on tervishoiutöötaja palunud hagejal võimalusel lasta ortoos saata vabadusest, seni elastikside (tl 44 pöördel). 05.10.2020 on ortopeed leidnud, et hagejale on vajalik külgstabiilne ortoos (tl 45 pöördel). 08.10.2020 arsti sissekandest nähtub, et hageja kannab vasakul põlvel ortoosi (tl 45 pöördel), millest saab järeldada, et hagejal oli olemas n.ö tavaline ortoos. 13.10.2020 hageja pöördumisega on tõendatud, et hageja on vanglale teatanud, et temal ei ole võimalik soetada põlve külgstabiilset ortoosi (tl 52). 29.10.2020 on vangla meditsiiniosakond väljastanud hagejale esialgseks kasutamiseks põlveortoosi, hageja on lubatud kergele majandustööle ning tal on võimaldatud pesemise ajal duširuumis dušitooli kasutada (tl 46, 53). Ortopeed on 28.01.2021 näidustanud, et hagejale on vajalik põlve külgstabiilne ortoos. Samast kuupäevast, s.o 28.01.2021, nähtub vangla otsus tellida külgstabiilne ortoos (tl 48). 30.04.2021 sissekande kohaselt hageja ootab põlveortoosi, tellitud med. osakonnas (tl 69). 02.06.2021 on hageja esindaja pöördunud põlveortoosi võimaldamise küsimuses XXX meditsiiniosakonna poole (tl 78-79), millele on vastatud, et hageja on registreeritud proteesispetsialisti vastuvõtule juunikuus ning vastuvõtu järgselt soetatakse temale XXX poolt sobiv põlveortoos (tl 80). Saatekiri Jalaexpert OÜ poolt külgstabiilse ortoosi tegemiseks on tehtud 03.06.2021 (tl 69 pöördel). Metalltugedega ortoos väljastati hagejale 14.06.2021 (tl 69 pöördel). Hageja heidab ette, et vaatamata sellele, et 28.01.2021 otsustas kostja tellida hagejale külgstabiilse põlveortoosi, sai hageja selle kätte alles 14.06.2021. Hageja leiab, et temale väljastati külgstabiilne põlveortoos ainult seetõttu, et esindaja saatis 02.06.2021 vastava päringu. Kohus jääb juba otsuse p-s 28 märgitud seisukoha juurde selles, et hageja määratlus piisavalt kiiresti on hageja subjektiivne hinnang. Määrus nr 330 § 3 lg 2 järgi otsustab ka meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla tervishoiutöötaja, kes valib meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Pooled ei vaidle selle üle, et tervishoiuteenuse osutamine on kostja poolt dokumenteeritud. Kohus on ülal viidanud, et tervisekaardi 28.01.2021 sissekandest nähtub vangla otsus tellida külgstabiilne ortoos. Ka 30.04.2021 tervisekaardi sissekandest leiab kinnitust, et põlveortoos on med.osakonnas tellitud. Kui hageja leiab, et tegelikkuses 28.01.2021 hagejale külgstabiilset põlveortoosi ei tellitud ning seda tehti alles pärast tema päringut, lasub hagejal tulenevalt tõendamiskoormisest kohustus seda väidet tõendada. Kohtule esitatud tervisekaardi andmetest nähtub, et 28.01.2021 telliti hagejale vajalik ortoos, 03.06.2021 saatekirja alusel käis hageja ortoosivalmistaja juures ortoosi proovimas ning see väljastati temale 14.06.2021. Kohtul ei ole eriteadmisi meditsiinist ega ortooside tellimisest või valmistamisest. Kohtul puuduvad tõendid/andmed selle kohta, kui kaua kulub tavapäraselt aega ortoosi tellimisest kuni selle patsiendile (nii vanglas kui vabaduses) väljastamiseni. Kohus selgitas eelistungil hageja kohustust esitada täiendavaid tõendeid (tl 89-89 pöördel). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et ei võimaldanud hagejale piisavalt kiiresti (külgstabiilset) ortoosi.
30.Viimasena on hageja kostjale ette heitnud seda, et temale teostatav valuravi on äärmiselt sõltuvust tekitav. Samas pole hageja välja toonud ühtki konkreetset ravimi nimetust, mida ta väidab, et temale on valu vastu antud ning on tekitanud sõltuvust. Tervisekaardi andmetega (tl 44-50, 69-70) on tõendatud, et hageja on saanud püsivalt valuravi erinevate ravimitega, sh on hageja saanud valuravi ka korduva hambavalu tõttu. Samuti nähtub tervisekaardi andmetest, et hageja valuraviskeemi on korrigeeritud (nt 18.08.2020, tl 45
pöördel) või on vajadusel peetud võimalikuks valuravi korrigeerida (nt 08.10.2020, tl 46), lisaks on hagejale selgitatud annustamise koguseid (05.05.2021, tl 69). Eeltoodust järeldub, et hageja ei ole väidetava väära valuravi osas oma väiteid tõendanud ning kohtul ei ole võimalik ka selles osas tuvastada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hageja lõplikes seisukohtades (p 2.3, tl 108 pöördel) esitatud uusi asjaolusid sisaldavad väited selles, et hagejale pakutud äärmiselt sõltuvust tekitavad ja kanged ravimid valu ei leevenda ning et hagejale ei ole pakutud teisi alternatiive või ravimeid, mis oleks kas tõhusamad või vähem hageja tervist kahjustavad.
31.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Seetõttu ei asu kohus analüüsima teisi otsuse p-s 25 märgitud mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi. Hageja nõue tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
32.Alternatiivselt on hageja palunud mittevaralise kahju hüvitise välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2, 7 ja 8 alusel. Kohus on eespool tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. VÕS § 1044 lg 2 sätestab üldreegli, mille järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded saavad kõne alla tulla vaid väga piiratud juhtudel. Riigikohus on 08.04.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10 tehtud otsuse p-s 12 selgitanud, et kannatanu saab nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). Seega, kui hagejale on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena tervisekahjustus, ei ole välistatud kostja vastutus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi.
33.Hageja leiab, et XXXs viibimise ajal on tema tervislik seisund halvenenud (põlvevigastus on progresseerunud) ning see on tingitud sellest, et kostja ei ole pakkunud hagejale vajalikku abi, st saatnud hagejat operatsioonile (hagiavalduse p 2.12, tl 40 pöördel). Hageja leiab, et kostja on oma tegevusetusega tekitanud hagejale täiendava tervisekahjustuse, mida hagejal XXXsse saabumisel ei olnud.
34.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on need asjaolud tõendanud, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).
35.Hagiavalduse kohaselt seisneb kostjale etteheidetav tegu selles, et kostja ei pakkunud hagejale vajalikku abi, st ei saatnud hagejat operatsioonile. Kohus on eelnevalt otsuse p-s 28 juba analüüsinud asjakohaseid tõendeid ning tuvastanud, et hagejale olid tagatud eriarsti (ortopeedi) vastuvõtud ning pärast ortopeedi poolt põlve artroplastika näidustamist pandi hageja ka operatsiooni järjekorda. Kohus jääb otsuse p-s 28 tuvastatud asjaolude ning järelduste juurde. Seega ei ole hageja väide, et kostja on olnud tegevusetu, põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetavat tegu, ei asu kohus analüüsima teisi deliktilise vastutuse elemente. Kohus siiski märgib, et hageja ei ole isegi konkretiseerinud,
milles seisneb täiendav tervisekahjustus ega esitanud täiendava tervisekahjustuse tõendamiseks tõendeid.
36.Eeltoodule tuginedes ei ole hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise saamiseks nii tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele tuginedes kui deliktilisele vastutusele tuginedes põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei ole ka viivise nõue põhjendatud. Hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti hageja kahjuks. Menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda.
38.Kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja ning asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.
39.15.06.2021 määrusega vabastas kohus hageja viivise nõudelt riigilõivu 200 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas võimaldab TsMS § 190 lg 7 mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja lahendada vaidlust kompromissi teel ning tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt nõustus hageja nõudest loobuma, kui kostja nendib, et tervishoiuteenuse osutamises võis esineda puudusi/vabandab hageja ees (tl 91). Samasisulist kompromissi arutas kohus pooltega ka eelistungil (tl 88-88 pöördel). Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud (tl 100-101). Kohus arvestab eeltoodut mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 mõttes ning vabastab hageja riigilõivu 200 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
40.Kohus on 08.04.2021 määrusega andnud hagejale riigi õiguabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega ei tulene hagejale riigi õigusabi andmisest rahalisi kohustusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.