Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-13739

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-21-13739 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Rännaku pst 16 korteriühistu hagi Helimar Service OÜ vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 4 400 eurot, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud summas 405 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et hageja soovis välja vahetada Rännaku pst 16 korterelamu 4 trepikoja metallist välisuksed. Sellega seoses tegi hageja läbi hange.ee keskkonna 2 hanget, üks ehitus-ja remonditöödeks ning teine uute uste soetamiseks. Ehitus- ja remonditööde tegemiseks valis hageja pakkujate hulgast välja Helimar Service OÜ, kellega sõlmiti 15.04.2021 töövõtuleping 04/21. Töövõtulepingu (TVL) p 2.3 kohaselt pidi tellija töövõtjale tasuma kahes osas. Esmalt ettemaksu 3100 eurot ja tööde üleandmise järgselt täiendavalt 3100 eurot. 15.04.2021 edastas kostja hagejale tasumiseks ettemaksu arve summas 3100 eurot. Hageja tasus antud arve 15.04.2021. Peale esmast ülekannet teavitas kostja, et materjalide hind on algselt kalkuleerinud valesti ning soovis, et hageja tasuks ettemaksuna veel 1300 eurot. Kostja selgitas, et tööde kogumaksumus sellest ei suurene. Täiendava ettemaksu arve edastas kostja 19.04.2021. Hageja tasus täiendava ettemaksu 20.04.2021. Eelnevast tulenevalt tasus hageja ettemaksu kokku 4400 eurot. Ettemaksu tasumise järgselt katkestas kostja hagejaga suhtlemise täielikult – hagejaga kontakti ei võtnud ega vastanud enam hageja seadusliku esindaja kõnedele ja kirjadele. 27.05.2021 kirjas selgitas hageja, et on soovinud saada infot materjalide ostu ja/või tellimise kohta, kuid vastust sellele päringule pole edastatud. Hageja lisas, et selline käitumine tekitab juhatuse liikmetes kahtlusi, et Helimar Service OÜ ei ole suuteline täitma lepingus ettenähtud tingimusi. Hageja tegi ettepanku lõpetada poolte vahel sõlmitud leping ja et kostja tagastab ettemakstud summa. Tagasisidet soovis hageja 31.05.2021. Antud kirjale hageja vastust ei saanud. Kirja saatmise hetkeks oli hagejale teatavaks saanud, et kostja ei käitu enda lepingupartnerite suhtes heauskselt. Nimelt sai hageja 07.05.2021 hange.ee keskkonda administreerivalt isikult kirja, milles teavitati, et Helimar Service OÜ võtab klientidelt ettemaksu, kuid jätab tööd teostamata. Vastavalt TVL p 9.2 pidi kostja alustama töödega siis kui uksed on jõudnud objektile. 08.06.2021 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et AS Saku Metall Uksetehas tarnis uksed 26.05.2021. Hageja palus töödega alustada hiljemalt 14.06.2021. Ühtlasi selgitas hageja, et kui selleks ajaks töödega ei alustata, taganeb ühistu lepingust. Kostja jättis ka sellele kirjale vastamata ega alustanud töövõtusuhte täitmist. 15.06.2021 edastas hageja kostjale e-kirja ja kirja manusena TVL-st taganemise avalduse. Taganemisavalduses selgitas hageja lepingust taganemise asjaolusid ning

2-21-13739 palus tasutud ettemaks 4400 eurot ühistule tagasi kanda. Hageja andis ettemaksu tagastamiseks aega kuni 18.06.2021, lisades, et kui selleks ajaks raha tagasi ei maksta, esitab ühistu nõude kohtusse. Kostja taganemisavaldusele ei vastanud ega pole käesoleva ajani tagastanud hageja ülekantud summat. 28.10.2021 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS §326 lg 1 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 326 lg 2 kohaselt kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Harju Maakohus on edastanud menetlusdokumente aadressile Tornimäe 5, Tallinn (mis on ühtlasi ka Äriregistris märgitud aadress), kuid dokumendid olid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohtule esitatud andmete kohaselt, on postitöötaja üritanud Helimar Service OÜ-le dokumente kätte toimetada 01.11.2021 kell 10.30 ja 05.11.2021 kell 15.12. 30.11.2021 edastas kohus eeltoodust ja TsMS § 326 tulenevalt kohus kostjale 28.10.2021 kohtumääruse, hagiavalduse lisadega ning hageja menetluskulude nimekirja postkasti jätmisega, kuivõrd kohtul puudub alus eeldada, et Helimar Service OÜ Äriregistrijärgne asukoha aadress ei ole õige. Kohus hoiatas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks menetlusdokumentide postkasti jätmisest 3 tööpäeva jooksul. TsMS § 3111 lg 51 alusel, kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Kohus edastas menetlusdokumendid kostja elektronposti aadressile [email protected] 19.02.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 400 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

2-21-13739 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on lepingulise esindaja kulu 405 (ilma käibemaksuta) eurot, tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kokku kulus hagejal toimingute tegemiseks 4.5 tundi ning hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 405 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.