OÜ Renum Invest hagi OÜ Kindlife vastu THE GIFT OÜ osale omandiõiguse tunnustamiseks ja OÜ Kindlife tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
2 803 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Renum Invest (registrikood 10192868), Lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja: OÜ Kindlife (registrikood 12208355), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Kohtuistungi toimumise aeg 07. märts 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada Renum Invest OÜ omandiõigus THE GIFT OÜ (registrikood 11731936) osale nimiväärtusega 51 eurot, mis on kantud THE GIFT OÜ osanike nimekirjas OÜ Kindlife nimele.
3.Kohustada OÜ-d Kindlife andma nõusolek (tegema tahteavalduse) THE GIFT OÜ osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks, millega Renum Invest OÜ kantakse THE GIFT OÜ osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 euro omanikuna OÜ Kindlife asemel.
4.Jätta 23.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti OÜ Kindlife nimele registreeritud THE GIFT OÜ osast osa nimiväärtusega 51 eurot Renum Invest OÜ kasuks ja kanti vastav keelumärge äriregistrisse, jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
5.Rahuldada Renum Invest OÜ taotlus 07.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja sõnastada kohtuistungi protokolli ajatemplil 01:14:48 kohtu märkus järgmiselt:
„See on õige, et seda peaks kostja siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei ole, kuid kohus saab aru, et kostja väide seisneb selles, et sellist kohustust, mida hageja väidab, siit üldse ei tulenenudki ja kostja on selle kohta oma tõendid esitanud.“
6.Jätta menetluskulud OÜ Kindlife kanda.
7.Määrata OÜ Renum Invest menetluskulude rahaliseks suuruseks 3310,50 eurot ja mõista see OÜ-lt Kindlife OÜ Renum Invest kasuks välja.
8.Kohustada OÜ-d Kindlife tasuma punktis 7 välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt OÜ-le Renum Invest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Renum Invest esitas 09.04.2021 (täiendatud 22.04.2021) Harju Maakohtule hagi OÜ Kindlife vastu, milles palub tuvastada hageja omandiõigust THE GIFT OÜ osale nimiväärtusega 51 eurot ja kohustada kostjat andma nõusolek THE GIFT OÜ osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks ning kostja asemel hageja kandmiseks THE GIFT OÜ osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot omanikuna. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 27.10.2017 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26 eurot omanik. Kostja on THE GIFT OÜ enamusosanik. THE GIFT OÜ juhatuse liige ja samas ka kostja enamusosanik ja juhatuse liige on P. T. .
3.Hageja sõlmis 24.11.2017 X OÜ-ga käsunduslepingu hageja igakordsel juhisel ja hageja arvel hagejale juriidilistes isikutes osaluste ja investeeringute omandamiseks. X OÜ omandas käsunduslepingu täitmiseks 30.11.2017 Osaühingult H THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot ja ta kanti 22.12.2017 N poolt peetavasse osanike nimekirja. Tulenevalt käsunduslepingust kandis X OÜ osa 29.05.2018 hagejale.
4.Müügilepingu kohaselt kohustus OÜ H esitama müügilepingu THE GIFT OÜ juhatusele. Osaühing H juhatust ega osanikke osa müümisest ilmselt siiski ei teavitanud. Kostja juhatuse liige oli aga osa müügist teadlik juba 2018. aasta kevadel. 09.12.2020 esitas kostja Osaühingule H ostueesõiguse teostamise avalduse osa omandamiseks. 30.12.2020 tõestas notar Osaühing H ja kostja vahelise THE GIFT OÜ osa võõrandamise ja üleandmise kokkuleppe ning esitas vastava avalduse äriregistrile. Osaühing kustutati 05.01.2021 N väärtpaberite registrist ja äriregistrisse kantud osanike nimekirjas kajastati hagejale kuuluvana üksnes osa nimiväärtusega 26 eurot. Hageja ei ole andnud nõusolekut osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks.
5.Kostjal ei olnud võimalik ostueesõigust teostada, kuna ostueesõigus saab olla üksnes juhul, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule. X OÜ omandas osa hagejale. Isegi, kui kostjal oli võimalik ostueesõigust teostada, on ta seda teinud hilinenult. Samuti ei ole osa talle üle läinud. Müügilepingu kohaselt loetakse osa üle kantuks alles pärast ostja kandmist osanikuna N poolt peetavasse nimekirja. Kostjat ei ole sellesse nimekirja kantud. Osa üleandmise kohta sõlmiti hoopis uus kokklepe. Igal juhul omandas hageja osa heauskselt 29.05.2018 müügitehinguga ja Osaühingul H ei olnud õigust seda kostjale ilma hageja tahteavalduseta üle anda.
6.Kuna kostja ei ole osa kehtivalt omandanud, on THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot, omanik hageja ja hageja palub osanike nimekirja vastavalt parandada. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.THE GIFT OÜ juhatus teavitas osanikke ostueesõiguse teostamise võimalusest 24.11.2020. Kostja teostas ostueesõigust 09.12.2020. Osaühingu H ja kostja vaheline osa võõrandamise ja üleandmise kokkulepe tõestati 30.12.2020. Seejuures ei olnud hageja nõusolek vajalik, kuna ta ei olnud kunagi osa omanikuks saanud.
9.Hageja väited tema ja X OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu kohta on asjakohatud ja ka tõendamata. Hageja väidab, et tegelikult sõlmiti mitte 30.11.2017 ja 29.05.2018 müügitehingud, vaid tehingute jada hageja ja X OÜ sisemise käsundussuhte alusel, s.t hageja väidab, et tehing oli näilik. Väide on aga põhjendamata. Hageja ja X OÜ vaheline suhe vastab komisjonilepingu tingimustele, millisel juhul saigi X OÜ kõigepealt ise asja omanikuks. Hageja väited sisesuhte kohta X OÜ-ga ei muuda ostueesõiguse olukorra tekkimist.
10.Kostja teostas ostueesõigust tähtaegselt. Hageja väidetest tuleneb, et tema kavatsus oli omandada osa viisil, mis varjaks selle omandamise tingimusi. Hageja pahausksest käitumisest ei tulene hagejale õigusi. Õige on see, et OÜ H ei ole THE GIFT OÜ juhatusele müügilepingut kunagi esitanud. Väide, et P. T. oli kirjavahetuse järgi tehingust teadlik, ei puutu asjasse. P. T. ei teadnud tehingu tingimustest, nagu müügihind, tasumise tähtajad, kõrvalkohustused jm. Teavitamiskohustuse täitmise koormus lasub müüjal. OÜ H esitas müügilepingu alles 16.11.2020. Ostueesõigust teostati 09.12.2020, s.o tähtaegselt.
11.Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja ei saanud osa omajaks, kuna 30.11.2017 müügilepingu p 3.1 sätestatud osa ülemineku tingimused jäid täitmata. Ostueesõiguse teostamisel loetakse sõlmituks müügileping ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamisel ei loeta
sõlmituks algupärast käsutuslepingut, ostueesõiguslane ei muutu selle pooleks. Kostja võis müüjalt nõuda osa üleandmist viisil, mis oli sellel ajal võimalik.
12.Isegi, kui võimalik oleks heauskne omandamine EVK andmete alusel, ei ole hageja heauskne. Hagiavalduse kohaselt ei lähtunud hageja osa omandamisel EVK andmetest, vaid oma suhtest X OÜ-ga. Hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et X OÜ-lt osa omandamisega rikutakse ostueesõigust ja tehing on tühine. Kuna hageja on THE GIFT OÜ osanik, ei ole õige väide, nagu ta ei oleks teadnud, et Osaühing H ühingut ja teisi osanikke tehingust ei teavitanud. Hageja ei saanud kehtivalt osa omanikuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja soovib, et kohus tuvastaks tema omandiõiguse kostja nimele kantud THE GIFT OÜ osale nimiväärtusega 51 eurot ja kohustaks kostjat andma tahteavalduse, mis on vajalik osanike nimekirjas vastavate muudatuste tegemiseks.
15.Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - hageja on alates 27.10.2017 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26 eurot omanik (tl 7); - kostja on THE GIFT OÜ enamusosanik (tl 15 – 16); - kostja ainuosanik ja juhatuse liige P. T. on ka THE GIFT OÜ juhatuse liige; - hageja sõlmis 24.11.2017 X OÜ-ga raamkäsundi, millega X OÜ kohustus omandama hageja igakordsel juhisel ja arvel hagejale osalusi ja investeeringuid (tl 10); - X OÜ omandas 30.11.2017 Osaühingult H THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot (tl 11 – 13); - X OÜ oli kantud N poolt peetavasse osanike nimekirja 22.12.2017 kuni 29.05.201 (tl 15 pöördel). - Hageja omandas 29.05.2018 X OÜ-lt 51 euro suuruse osa (tl 7 pöördel ja 15 pöördel); - N väärtpaberiregistri andmetel kuulus hagejale THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega kokku 77 eurot kuni 06.01.2021 (tl 15 pöördel); - THE GIFT OÜ juhatus teavitas osanikke ostueesõiguse teostamise võimalusest 24.11.2020 (tl 21 – 22); - kostja esitas 09.12.2020 Osaühingule H notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse osa omandamiseks (tl 58 – 59); - 30.12.2020 tõestas notar Osaühingu H ja kostja vahelise THE GIFT OÜ osa võõrandamise ja üleandmise kokkuleppe ning esitas vastava avalduse äriregistrile (tl 24 ja 140 – 144); - THE GIFT OÜ kustutati 05.01.2021 N väärtpaberite registrist (tl 23.3); - äriregistrile andmetel kuulub hagejale alates 06.01.2021 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26 eurot (tl 14 – 16 ja 25).
16.Pooled on seega THE GIFT OÜ osanikud, kusjuures hageja omandas täiendava osa nimiväärtusega 51 eurot Osaühingult H 30.11.2017 X OÜ kaudu või alternatiivselt otse X OÜ-lt 29.05.2018. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teostas X OÜ ja Osaühing H vahelise 30.11.2017 müügilepingu suhtes kehtivalt ostueesõigust, millest tulenevalt kaotas hageja omandiõiguse osale nimiväärtusega 51 eurot. Kui ostueesõigust on kehtivalt teostatud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
17.Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 esimese lause kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 249 lg 1 ja 2 kohaselt peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal sai X OÜ ja Osaühing H vahelise 30.11.2017 osade võõrandamise tehingu suhtes ostueesõigus tekkida. Nimelt leiab hageja, et kuna X OÜ tegutses tema käsundi alusel, oli sisuliselt tegemist osanikevahelise tehinguga. ÄS § 149 lg 1 kohaselt võib osa teisele osanikule vabalt võõrandada, s.t ostueesõigus tekib üksnes osa võõrandamise korral kolmandale isikule. Seega, kui 30.11.2017 tehing on käsitletav osanikevahelise tehinguna, ei saanud ostueesõigust tekkida.
18.1.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostjaga selles, nagu oleks hageja väitnud, et müügitehing oli näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Hageja ei tugine mitte tehingu näilikkusele, vaid leiab, et tulenevalt tema ja X OÜ vahel sõlmitud raamkäsundist ongi müügilepingu tagajärjel osade omanik hageja, mitte X OÜ. Kohus hageja käsitlusega aga ei nõustu.
18.2.Kohus leiab, et hageja ja X OÜ vaheline 24.11.2017 käsunduslepingust tulenev sisesuhe ei mõjuta THE GIFT OÜ osanike seadusest tuleneva ostueesõiguse tekkimist. Seda ei saa järeldada ainuüksi käsunduslepingu olemasolust, nagu leiab hageja. Raamkäsundi p 1 kohaselt kinnitasid ja avaldasid hageja ja X OÜ (täitja), et on sõlminud kokkuleppe, millega täitja kohustub omandama kokkuleppes täpsustatud tingimustel hageja igakordsel juhisel ja hageja arvel hagejale osalusi ja investeeringuid erinevates juriidilistes isikutes, sealhulgas äriühingute osasid, aktsiaid ja väärtpabereid. Lepingu p 2 kohaselt kohustus täitja hoidma omandatud osalusi enda nimel kuni hageja korralduse saamiseni anda osalused/väärtpaberid hageja või tema poolt määratud isiku nimele. Sama punkti viimase lause kohaselt ei ole täitjal lubatud teostada osalustega tehinguid ilma hageja eelneva nõusolekuta. Raamkäsundi p 5 kohaselt kuuluvad osalused hageja omandisse, sõltumata sellest, kas täitja omandab need vastavas tehingus enda nimele või hageja nimele ning sõltumata sellest, et neid hoitakse täitja väärtpaberikontol, või et täitja on kohalduva õiguse kohaselt osaluse omanik (tl 10).
18.3.Viidatud sätetest koosmõjus tuleneb, et kuigi pooled olid omavahel kokku leppinud selles, et X OÜ omandab osalusi hageja jaoks ja huvides, omandas ta neid siiski enda nimel. Raamkäsundi p 5 sätestatu kohaselt mõistsid pooled ka ise, et omandatud osa omanik on õiguslikust mõttes X OÜ, kuid leppisid kokku, et viimane peab omandi hagejale tema soovil üle andma. Osaühingu H ja X OÜ vahelise osaühingu müügilepingu (tl 11 – 13) kohaselt oli osade ostja X OÜ ja lepingu eesmärk oli Osaühingu H poolt müüa ja X OÜ poolt osta THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot. Müüja ja ostja leppisid kokku, et osaga seotud õigused ja kohustused lähevad üle ostjale, s.o X OÜ-le (lepingu p 3.1). Osad ongi X OÜ-le üle antud. Väärtpaberite registri kohaselt oli osa omanik X OÜ (tl 14 – l6).
18.4.Hageja esitas küll tõendid selle kohta, et ostu finantseeris tema (tl 76 ja 115 – 116), millest võib järeldada, et müügileping sõlmiti tema viidatud käsundi täitmiseks. Sellest ei järeldu aga seda, et tegemist oleks olnud osanikevahelise tehinguga, millele ostueesõigus ei kohaldu. Selle üle, et X OÜ oli osanike suhtes kolmas isik, pooled ei vaidle.
18.5.Hageja ei suutnud hoolimata kohtu päringutest selgitada, millisel viisil mõjutab tema ja X OÜ omavaheline sisesuhe THE GIFT OÜ osanike ostueesõigust. Hageja ei toonud esile ka seda, et THE GIFT OÜ osanikud, välja arvatud kostja, oleksid sellisest raamkäsundist üldse teadlikud olnud. Raamkäsundi p 6 kohaselt on nii kokkuleppe sõlmimine kui ka selle sisu konfidentsiaalsed. Ostueesõiguse tekkimist ei saa aga välistada osaniku ja tema töövõtjavaheline konfidentsiaalne leping. Hageja viitab iseenesest õigesti sellele, et lepingu tõlgendamisel on oluline lepingupoolte tahe, kuid see kehtib üksnes lepingupoolte sisesuhtes. Hageja teistsugune seisukoht on vastuolus ka ÄS § 149 lg-ga 3, mille kohaselt saab osanike ostueesõigust piirata üksnes osaühingu põhikirjaga, s.t et ostueesõiguse piirangud peavad olema selged ja nähtavad.
18.6.Seda, et tegemist on ostueesõigusliku tehinguga, selgitas Osaühingule H ja X OÜ-le ka notar (vt müügilepingu p 3.2 ja p 4.4 ja 4.5). Tehingu sõlmimisel ei vaielnud X OÜ iseenesest vastu notariaalse lepingu sätetele, mis nägid ette teiste osanike ostueesõiguse teostamist puudutavad kohustused, sh müüja kohustuse edastada müügileping THE GIFT OÜ juhatusele.
18.7.Kohus nõustub kostja tõlgendusega, et raamkäsundi näol võib tegemist olla käsunduslepingu alaliigi – nimelt komisjonilepinguga. Seda ei välista ainuüksi asjaolu, et dokument on pealkirjastatud raamkäsundina ega see, et pooled leppisid mõnedes aspektides kokku seaduses sätestatust erinevalt. Võlaõigusseadus on üldjuhul dispositiivne võimaldades pooltele seadusest erinevate kokkulepete sõlmimist. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik teise isiku jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu. Selliselt vastab raamkäsundi p 1 sätestatud lepingu eesmärk komisjonilepingu tunnustele. Komisjonilepingu puhul omandabki komitent eseme esmalt enda nimele, s.t saab ise komisjoni eseme omanikuks. Ka nimetatu kinnitab, et kui X OÜ ostis Osaühingult H THE GIFT OÜ osad, sai ta esmalt ise nende omanikuks, kuigi tal tekkis kohustus need hageja nõudel talle välja anda nii lepingu kui seaduse alusel.
18.8.Raamkäsundist võisid seega tuleneda kohustused X OÜ-le ja see reguleeris hageja ja X OÜ vahelisi õigussuhteid. Asjas esitatust ei saa aga järeldada, et raamkäsundiga oleksid olnud seotud THE GIFT OÜ osanikud. Kui osa ostis X OÜ, ei saanud selle omanikuks seega saada hageja. Ka see, kui kostjale võis teada olla, et X OÜ omandas osa hageja jaoks, ei muuda müügilepinguga tegelikult tekkinud omandisuhteid.
18.9.X OÜ ja Osaühing H vaheline 30.11.2017 müügitehing oli seega tehing kolmanda isikuga, mitte hagejaga, mille suhtes tekkis THE GIFT OÜ teistel osanikel, sh kostjal ÄS § 149 lg 2 alusel ostueesõigus.
19.Hageja sai seega vaidlusaluse osa omanikuks mitte 30.11.2017, vaid 29.05.2018, omandades selle X OÜ-lt. Selle tehingu kehtivust ei ole vaidlustatud. Küll aga muutub
29.05.2018 tehing VÕS § 244 lg 6 alusel ostueesõiguse teostamisega tühiseks, kui kostja poolt ostueesõiguse teostamine on kehtiv.
20.Kohus leiab, et kostja teostas ostueesõigust tähtaegselt, s.o kooskõlas ÄS § 149 lg-ga 2 ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Äriseadustiku kohaselt peab selleks, et teised osanikud saaksid realiseerida seadusest tulenevat ostueesõigust, müüja esitama osaühingu juhatusele müügilepingu. Osaühingu juhatus peab viivitamata teavitama müügilepingu sõlmimisest teisi osanikke (ÄS § 149 lg 2 teine lause). X OÜ ja Osaühing H vahelise müügilepingu p 3.2 kohaselt pidi müüja esitama müügilepingu THE GIFT OÜ juhatusele teiste osanike müügilepingu sõlmimisest teavitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et Osaühing H osa müügilepingut pärast selle sõlmimist THE GIFT OÜ juhatusele ei esitanud. Seda on kinnitanud ka D. H., Osaühing H esindaja ise (tl 133 – 134).
21.D. H., Osaühing H juhatuse liige, edastas P. T.ile, kes on THE GIFT OÜ juhatuse liige, osa müügilepingu e-kirja teel alles 16.11.2020 (tl 68 – 71) ja THE GIFT OÜ edastas selle osanikele 24.11.2020 (tl 22.4). Kostja esitas notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse 09.12.2020 (tl 58 – 59 notariaalne avaldus nr 3252). Seega järgides seadusest tulenevat ühekuulist tähtaega, mis hakkab kulgema alates ajast, kui osanikele on esitatud võõrandamise leping. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas avaldus on esitatud hilinemisega põhjusel, et kostja teadis müügitehingust tegelikult juba 2018.a. kevadel või varemgi.
21.1.P. T. kirjutas 19.04.2018 hagejale e-kirja, milles märkis, et on kurb tema usalduse, heatahtlikkuse ja avameelsuse kuritarvitamise pärast. Kirja kohaselt usaldas P. T. hagejat infoga selle kohta, keda aktsionäridest ta soovib välja osta ning lisas: „Mis aga teie tegite selle peale? Teate ise väga hästi. Mul on tänaseks täis pilt toimunust olemas. Õnnitlen teid ilusa ning kavala skeemi ning lisa 2% omandamise eest.“ (tl 17). Kohus märgib, et see oli enne, kui hageja osa (51 suuruse nimiväärtusega osa moodustab 2% THE GIFT OÜ osakapitalist) X OÜ-lt tegelikult omandas. Oma 29.05.2018 P. T.ile edastatud kirjas märgib hageja, et omandas osa X OÜ-lt ja on seega nüüd kokku 3% omanik. P. T. vastab sellele samal päeval, et „tore, et saite vormistada endale nüüd ka selle osaluse ametlikult...milleks mängida“. (tl 18).
21.2.Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et P. T. ja seega ka nii kostja kui ka THE GIFT OÜ juhatus teadsid sellest, et toimunud on 30.11.2017 osa 2% osa müügitehing X OÜle ja selle osa omandamine hageja poolt 29.05.2018. Samuti saab kirjavahetusest järeldada, et P. T. oli teadlik ka sellest, et X OÜ poolt osa omandamise taga on hageja. Kirjavahetusest ei saa aga järeldada, et P. T. oli teadlik tehingu sisust, sh selle olulistest tingimustest. Sellist järeldust ei saa teha ka 27.11.2017 toimunud kirjavahetusest (tl 19 – 20), kust nähtub üksnes see, et P. T. teadis 2017.a osade võõrandamisest Osaühing H poolt ja andis osalistele edasi teabe selle kohta, et osad on registreeritud SEB pangas.
21.3.Erinevalt VÕS § 249 sätestatust seab ÄS § 149 ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgema hakkamise sõltuvusse müügilepingu edastamisest juhatusele ja teistele osanikele. Müügilepingu edastamine on oluline, arvestades, et ostueesõiguse teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (vt VÕS § 244 lg 1). Seega ei piisa tähtaja kulgema hakkamiseks üksnes tehingu toimumisest teadmisest, vaid see eeldab, et teised osanikud teavad ka kõikidest nendest tingimustest, mis on olulised otsustamaks, kas osanik soovib konkreetsesse tehingusse astuda ostja asemel temaga kokku lepitud tingimustel (vt ka Riigikohtu 12.01.2015 otsus nr 32-1-142-14 p 12 ja 19.12.2005 otsus nr 3-2-1-145-05 p 13). Ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab
kulgema seega ka siis, kui müügilepingut ei ole osanikule küll esitatud, kuid ta tehingu olulistest tingimustest. Lepingu sisusse kuuluvaks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Muuhulgas kuulub selliste tingimuste hulka ostuhind, mis on üks olulisemaid müügilepingu tingimusi (VÕS § 208 lg 1). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne 16.11.2020 teadnud ostuhinnast. Hageja läbivad viited sellele, et kostja iseenesest teadis tehingu toimumisest, ei ole seega ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgema hakkamise kontekstis ja ÄS § 149 sätestatut arvestades asjakohased. Olukorras, kus kostja tehingu olulisi tingimusi ei teadnud, ei saanud temalt oodata ostueesõiguse teostamist ja sellega seotud kohustuste võtmist.
21.4.Eeltoodu alusel leiab kohus, et ostueesõigust on teostatud tähtaegselt, s.o ühe kuu jooksul alates müügilepingu saamisest.
22.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja omandas ostueesõiguse läbi oma kohustuste rikkumise ja et see välistab ostueesõiguse teostamise.
22.1.Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2015 laenu- ja käenduslepingu, millega hageja andis kostjale laenu 700 000 eurot (lepingu p 4.1.), kusjuures hageja omandas laenulepingu eelduseks olnud täiendavalt sõlmitud lepingu alusel optsiooni, mis andis talle õiguse omandada kostjale antud laenu arvelt kostjale kuulunud THE GIFT OÜ osasid (lepingu preambula A ja D ning p 6.2). Laenulepingu p 12.6 kohaselt pidi kostja tagama, et hiljemalt laenulepingu sõlmimise päevaks on THE GIFT OÜ võtnud vastu otsuse, millega välistatakse teiste osanike ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandale isikule (tl 96 – 101). Kaks päeva enne laenu- ja käenduslepingu sõlmimist vastu võetud THE GIFT OÜ põhikirja p 5 kohaselt ei ole kostjale kuuluva THE GIFT OÜ osa võõrandamisel teistel osanikel ostueesõigust ning muul juhul säilib osanike seadusest tulenev ostueesõigus (tl 119). Põhikiri kehtib täna samas sõnastuses (vt tl 118 põhikirja p 6).
22.2.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on rikkunud laenulepingu p 12.6 tulenevat kohustust välistada ostueesõiguse teostamise võimalus ja omandas ostueesõiguse seega läbi oma kohustuse rikkumise. Kohus leiab, et laenulepingu p 12.6 ei tulenenud kostjale üleüldist kohustust välistada THE GIFT OÜ põhikirjaga ostueesõiguse tekkimine. Eelviidatud laenulepingu sätete kohaselt seisnes poolte kokkulepe selles, et hagejal on õigus omandada kostjalt talle antud laenu arvelt osalus THE GIFT OÜ-s. Selle õiguse realiseerumise tagamiseks tuli välistada teiste osanike seadusest tulenev ostueesõigus optsiooni teostamise olukorras, s.o olukorras, kus kostja võõrandab osad hagejale. Laenulepingust ei tulene kohustust välistada THE GIFT OÜ osanike ostueesõigus muudel juhtudel. Sellele viitab ka pooltevaheline lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetus. Hagejat esindaja pööras lepingu ettevalmistamisel 10.06.2015 tähelepanu sellele, et kuna optsiooni realiseerimise korral toimub sisuliselt ikkagi osa müük, tekib osteesõiguse risk, mis tuleks kas põhikirjaga välistada või seada osa võõrandamisele mingi tingimus (tl 131). Hageja kirjutas 08.09.2015, et laenulepingu projekti on muudetud selliselt, et THE GIFT OÜ põhikirja muudetakse ostueesõiguse osas juba enne lepingu sõlmimist. Hagejale oli teada ka see, et uue põhikirja projekt nägi ette, et ostueesõigus on välistatud üksnes OÜ Kindlife osa võõrandamise korral, mitte ülejäänud osade võõrandamise korral (tl 132). Nagu ülal tuvastatud, ongi põhikiri sellisel kujul enne laenulepingu sõlmimist vastu võetud ja hageja oli laenulepingu allkirjastamisel sellest ka teadlik ning ilmselt nõustus sellega. Hageja on samas, 08.09.2015 e-kirjas avaldanud ka muret, kas sellises sõnastuses saab ostueesõigust
välistada ja pakub välja alternatiivseid võimalusi. Põhikirja siiski ei muudetud ja laenuleping sõlmiti samas sõnastuses kehtiva põhikirja alusel. Nimetatud kirjast tuleneb seega ka see, et ka hageja ise mõistis seda, et põhikiri välistab ostueesõiguse vaid olukorras, kus osa võõrandab OÜ Kindlife. Sellise piirangu eesmärk oli tagada osade omandamine hageja poolt. Asjas esitatud tõenditest ei järeldu, et kostja oleks võtnud kohustuse või hageja oleks soovinud või et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja võtaks kohustuse välistada ostueesõigus ka muudes olukordades. Sellele ei viita ka hageja poolt välja pakutud alternatiivsed ostueesõiguse välistamise viisid 08.09.2015 ekirjas. Arvestades, et p 12.6 nägi ette, et põhikiri pidi olema muudetud hiljemalt laenulepingu sõlmimise päevaks, seda oligi muudetud kaks päeva enne laenulepingu allkirjastamist ja hageja allkirjastas lepingu, vastas põhikiri ilmselt ka hageja tahtele ja poolte eesmärgile.
22.3.Seega ei anna ostueesõiguse välistamise kohustuse rikkumist puudutavad etteheited alust leida, et kostja oleks omandanud X OÜ ja Osaühingu He vahelise tehingu suhtes ostueesõiguse läbi oma kohustuste rikkumise. Põhikiri ei välistanud ega pidanudki välistama ostueesõiguse teostamist selles olukorras.
23.Kohus nõustub aga hageja väitega selle kohta, et kostja on antud juhul minetanud õiguse ostueesõigust teostada, kuna ostueesõiguse teostamine on esile toodud asjaoludel vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Hea usu põhimõttele tuginedes õiguste maksma panemise piiramine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel.
23.1.Kohus tuvastas ülal, et kostja teadis 30.11.2017 tehingu, mille suhtes ta ostueesõigust teostada soovib, toimumisest alates 2017.a ja hiljemalt 2018.a kevadel oli talle teada vähemalt ka see, et võõrandati 2% osa THE GIFT OÜ-st ja selle lõppomanikuks sai hageja. Kostja ei ole osundanud ühelegi tehingu olulisele tingimusele, peale hinna, millest ta algusest peale teadlik ei oleks olnud. Kohus tegi kostjale ettepaneku selgitada, miks asuti ostueesõigust teostama alles ligi kolm aastat pärast tehingu toimumist. Kostja on käesolevas asjas rõhutanud vaid seda, et talle ei edastatud müügilepingut enne, kui 2020.a, kuid ei ole millegagi põhjendanud ostueesõiguse teostamise vastu huvi tekkimist alles aastaid pärast tehingu toimumist.
23.2.Kohus möönab iseenesest seda, et tulenevalt ÄS § 149 lg 2 sätestatust on müüja, aga mitte ostueesõiguslase kohustus hoolitseda selle eest, et müügileping teiste osanikeni jõuab. Nimetatust ei tulene aga ostueesõiguslasele kui õigustatud isikule õigust jääda oma õiguste ja kohustuste teostamisel ise tegevusetuks. Kohus selgitab, et müügilepingu edastamise kohustuse rikkumine ei anna ostueesõiguslasele õigust tekkinud olukorda pahatahtlikult ära kasutada (vt nt Riigikohtu 2.09.2008 otsus nr 3-21-61-08 p 14). Nii VÕS § 250 kui ÄS § 149 ja § 229 tulenevat ostueesõiguse teostamise tähtaega arvestades, mis on kinnisasjade puhul kaks kuud, vallasasjade puhul kaks
nädalat, osade puhul üks kuu ja aktsiate puhul kuni kaks kuud, peab ostueesõiguslase poolt tehingusse astumise soov olema selge võimalikult lühikese aja jooksul. See on vajalik õigusselguse ja tehingupooltele kindluse tagamiseks. Praegusel juhul asus kostja astuma ostueesõiguse teostamiseks samme alles ligi kolm aastat pärast tehingu toimumist. Asjaolust, et kostja oli tehingust teadlik, kuid ei viidanud kordagi soovile ostueesõigust teostada või müügilepingut saada, järeldub, et kostjal ei olnud sellel ajal ilmselt ostueesõiguse teostamise vastu huvi. Olukorras, kus osa võõrandanud osanik ei täida kohustust esitada osa müügileping, on ühingu osanikel samas VÕS § 249 lg 1 alusel õigus osa võõrandanud osanikult müügilepingu esitamist nõuda. Kostja esitas sellise nõude aga alles 28.07.2020 (tl 126 – 127). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks ostueesõiguse teostamise vastu huvi tundnud varem ja võtnud tarvitusele selle teostamiseks vajalikke abinõusid. Kostja käitumine on seega ka ebamõistlik, kuna samas olukorras heas usus tegutsevad isikud oleksid ostueesõiguse teostamise soovi korral vähemalt mõistliku aja jooksul rakendanud õigust müügilepingu esitamist nõuda (vt ka VÕS § 7). Kostja seda ei teinud. Kui kostjal oleks 2017 või ka 2018.a tegelikult olnud soov ostueesõigust teostada, oleks ta oma nõude esitanud varem. Kohus nõustub hagejaga, et kostja selline käitumine on vastuoluline, kuna aastate möödudes tekkis tehinguosalistel kindlus, et ostueesõigust teostada ei soovita. Kostja ostueesõiguse teostamise soov on aga tekkinud ebaproportsionaalselt pika aja möödudes pärast seda, kui ta oma potentsiaalsest õiguse tekkimisest teada sai. Nii pika aja möödudes ostueesõiguse teostamise vastu huvi üles näitamine ja sellest tulenevate avalduste esitamisele asumine ei ole aga enam kooskõlas ostueesõiguse olemuse ega eesmärgiga, samuti tsiviilkäibes kindluse tagamise vajadusega. Sellele, et kostja ostueesõigust algselt teostada ei soovinud, viitab ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja, kes on samal ajal ka THE GIFT OÜ seaduslik esindaja, aktsepteeris nii 2017 tehingut kui ka 2018 tehingut ning tunnustas hagejat 77 euro suuruse osa omanikuna tagades talle osast tulenevate õiguste teostamise võimaluse (tl 90). Ligi kolm aastat pärast tehingut tegemist tuginemine sellele, et talle ei olnud esitatud müügilepingut, olemata samas võtnud isegi ühtegi abinõud, et müügilepingut saada, on kohtu hinnangul seega vastuoluline ja kuritarvitab seaduses sätestatud õigusi. Kostja selline käitumine ei vasta ostueesõiguse ega ostueesõiguse teostamist puudutava regulatsiooni olemusele ega mõttele ning on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega.
23.3.Samas leiab kohus, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, nagu oleks kostja teostanud ostueesõigust just hageja kahjustamise eesmärgil. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et ostueesõiguse teostamise ajaks, s.o detsembriks 2020, olid poolte suhted muutunud konfliktseks. Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas enne tekkis konflikt optsioonilepingulepingu või ostueesõiguse teostamise üle, tuleneb asjas esitatud tõenditest see, et kostja esitas 28.07.2020 seoses 22.12.2017 toimunud osa müügitehinguga nõude hagejale, X OÜ-le ja Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kostja soovis saada mh THE GIFT OÜ osa võõrandamise lepinguid (tl 126 – 127). Seejärel, 09.09.2020 esitas hageja kostjale ja P. T.ile nõudekirja THE GIFT OÜ osa optsioonilepingu ja pandilepingu ning laenu- ja käenduslepingu rikkumise tõttu (tl 128 – 130) ning hageja ja P. T.i ning kostja vahel on seoses sellega optsioonilepingust tulenevad vaidlused tsiviilasjades nr 2-20-13125 ja 2-20-18927. Optsioonilepingu üle tekkinud erimeelsuste olemasolu iseenesest ei ole aga piisav tuvastamaks, et kostja teostas ostueesõigust just hageja kahjustamise eesmärgil ja tingituna hageja poolt esitatud nõuetest. Sellist põhjuslikku seost ei ole hageja hoolimata kohtu ettepanekust suutnud veenvalt sisustada. Hageja on samas ka ise viidanud kostja võimalikele muudele, kuigi tõendamata motiividele, nagu osa väärtuse tõus. Samuti kinnitavad hageja enda esitatud tõendid, et poolte suhted ei olnud väga head tegelikult juba 2017
ja 2018.a kui X OÜ ja hageja osad omandasid. Kostja väljendas nende tehingute üle juba siis selget pettumust (tl 17 – 18). Seega ei kinnita asjas esitatu seda, et kostja teostas oma õigust 2020.a just hageja kahjustamise eesmärgil.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt X OÜ ja Osaühingu H 30.11.2017 osa võõrandamise tehingu suhtes ostueesõiguse teostamine 09.12.2020 on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja viivitas oma õiguste teostamisega ilma põhjuseta ebamõistlikult kaua, luues seeläbi usalduse õigusliku olukorra püsima jäämise vastu. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Nendel asjaoludel leiab kohus, et kostja oli minetanud ostueesõiguse teostamise õiguse ja avalduse esitamine ei toonud kaasa seaduses sätestatud tagajärgi, s.o tema astumist müügilepingusse ostja asemele VÕS § 244 lg 1 alusel ega X OÜ ja hageja vahel 29.05.2018 sõlmitud võõrandamislepingu tühisust VÕS § 244 lg 6 alusel. THE GIFT OÜ vaidluse all oleva osa, nimiväärtusega 51 eurot, omanik on seega endiselt hageja. Kohus rahuldab seega hagi ja tuvastab hageja omandiõiguse vaidlusalusele osale.
25.Vaidlust ei ole selles, et THE GIFT OÜ osad on väärtpaberiregistrist kustutatud ja osanike nimekirja peab sellest tulenevalt osaühingu juhatus. Samuti ei ole vaidlust selles, et osanike nimekirjas on vaidlusalused osad, nimiväärtusega 51 eurot, kostja nimel, kuna kostja peab ennast osade omanikuks. Kohus tuvastas käesolevas asjas, et osad kuuluvad tegelikult hagejale.
26.Kohus nõustub hagejaga, et hageja õiguste tagamiseks ei ole piisav tema omandiõiguse tuvastamine. Selleks, et hagejal oleks võimalik teostada osast tulenevaid õigusi, peab omandisuhteid kajastama õigesti ka osanike nimekiri. ÄS § 149 ja § 150 kohaselt toimub osa võõrandamisel osast tulenevate õiguste üleminek omandaja ja võõrandaja kokkuleppel. Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks ÄS § 150 lg 1 järgi siiski alles pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Osaühingu juhatus muudab ÄS § 150 lg 3 esimese lause kohaselt osa võõrandamisteate saamisel võõrandamisest tulenevalt viivitamata osanike nimekirja kanded. Võõrandamisest peab osaühingule ÄS § 150 lg 1 mõttes teatama esmajoones osa senine omaja või peab olema vaieldamatult tõendatud tema tahteavaldus osa tingimusteta võõrandamiseks. Osa omandaja võib nõuda võõrandajalt võõrandamisteate esitamist osaühingule ja TsÜS § 68 lg 5 alusel ka vastava tahteavalduse asendamist, kui võõrandamise aluseks olevast õigussuhtest ei tulene teisiti. Osaühingu juhatus ei saa vahetada osaühingu osanikke nende tahteta ja teadmata (vt ka Riigikohtu 08.10.2008 otsus nr 3-2-1-65-08). Osanike nimekirjas andmete muutmiseks peab seega avaldama tahet eelkõige isik, keda osaühing on seni osanikuna tunnustanud, st üldjuhul osanike nimekirja osanikuna kantud isik. See on antud juhul kostja.
27.Kuna kostja ostueesõiguse avaldusele ei järgnenud seaduses sätestatud tagajärgi, ei läinud osade omandiõigus talle üle ja osad kuuluvad endiselt hagejale. Hagejal on seega õigus kostjalt, kui osanike nimekirja kantud osade omajalt nõuda tahteavalduse andmist osanike nimekirjas vastavate muudatuste tegemiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab seega hageja hagi kostja kohustamiseks andma nõusolek (tegema tahteavalduse) THE GIFT OÜ osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks, millega hageja kantakse THE GIFT OÜ osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot omanikuna kostja asemel.
28.Kuna hagi tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada, ei hinda kohus poolte muid väiteid ja tõendeid, mis asja lahendust ei mõjuta.
29.Maakohtu 23.04.2021 määrusega arestiti hagi tagamise korras kostja nimele registreeritud THE GIFT OÜ osast osa nimiväärtusega 51 eurot hageja kasuks ja selle kohta kanti keelumärge äriregistrisse. Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 sätestatuga jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
30.Hageja esitas 11.03.2022 taotluse 07.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub lisada kohtuistungi protokolli ajamärkele 1:14:44 lause: „See on õige, et seda peaks kostja siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei ole“. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna parandusettepanek ei puuduta ühtegi TsMS § 50 lg 1 sätestatud protokolli kohustuslikku osa.
31.TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli kohustusliku sisu sätestab TsMS § 50, mille kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus selgitas pooltele istungil, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, kuid peab sisaldama asja lahendamise seisukohalt olulist.
32.Kohtu hinnangul on hageja taotlus protokolli parandamiseks põhjendatud. Õige on hageja tähelepanek, et kohtu poolt protokolli ajatemplile 01:14:48 algav tähelepanek algas hageja viidatud lauseosaga. Kohus parandab sellest tulenevalt kohtuistungi protokolli, täiendab seda puuduva lauseosaga ning sõnastab selle järgmiselt: See on õige, et seda peaks kostja siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei ole, kuid kohus saab aru, et kostja väide seisneb selles, et sellist kohustust, mida hageja väidab, siit üldse ei tulenenudki ja kostja on selle kohta oma tõendid esitanud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
35.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
36.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille
kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
37.TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Hageja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 26 tundi ja 6 minutit tunnihinnaga 155 eurot (lisandub käibemaks). Kostja hageja menetluskulude nimekirjale määratud tähtajaks vastuväiteid ei esitanud.
38.Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.
40.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus selgitab esmalt, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista selliste toimingutega seonduvat kulu, mille kandmine ei nähtu tsiviilasja toimikust või mis ei ole muul viisil menetlustoimingutega loogiliselt seostatavad. Seega jätab kohus täies ulatuses arvestamata esindaja 13.04.2021 ajakulu (3 tundi) kohtunõudele vastamisele, kuna toimikust ei nähtu sellel ajaperioodil ühtegi kohtunõuet ega hageja vastust. Kohus tegi 12.04.2021 küll puuduste kõrvaldamise määruse, kuid sellega seotud ajakulud on märgitud alates 14.04.2021. Kohtunõudele ei ole võimalik vastata enne, kui sellega on tutvutud.
41.Eeltoodud põhjustel ei arvesta kohus ka esindaja 02.12.2021 ajakulu (30 minutit) eksperdi küsimuste täpsustamisele, sest käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlusosalised ekspertiisi läbiviimist taotlenud. Samuti ei ole võimalik seostada 09.11.2021 ajakulu suhtlusele (15 minutit) ühegi asjas tehtud toiminguga ja sellise kulu kandmine ei nähtu ka toimikust.
42.Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse täiendamisele. Professionaalsel esindajal on võimalik esitada nõuetekohased menetlusdokumendid juba esimesel korral ja nende täpsustamisele kulunud aega ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Seega jätab kohus arvestamata esindaja toimingutega ajavahemikul 14.04.2021 kuni 22.04.2021, kuna tehtud toimingud on seotud hagiavalduse ja selle tagamise taotluse täiendamisega.
43.Kuna pooled ei saavutanud kompromissi, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja esindaja kulusid 05.05.2021 kostja esindaja ja kliendiga telefoninõupidamistele (48 minutit). Kompromissläbirääkimistega seonduvad kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on kohtu hinnangul ka vastuolus kompromissläbirääkimiste olemuse ja eesmärgiga. Seega jätab kohus viidatud kulud kostjalt täies ulatuses välja mõistmata.
44.Hageja ajakulu 09.12.2021 kohtuistungiks ettevalmistamisele (08.12.2021 ja 09.12.2021) on ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal ettevalmistamisele kokku 4 tundi 30 minutit. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja asjaolusid ning asjas esitatud menetlusdokumente, ei ole istungiks ettevalmistamisele ajakulu põhjendatud üle 2 tunni. See kohus vähendab viidatud toimingutele kulunud aega 2 tunni 30 minuti võrra.
45.Kuna kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 09.12.2021 toimunud kohtuistung 1 tund 45 minutit (alates 10:07 kuni 11:52), vähendab kohus hageja esindaja istungil osalemise ajakulu 15 minuti võrra.
46.Ülejäänud hageja esindaja toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud, neile kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja need tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus arvestab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja õigusabikuludele hulka ka hageja esindaja ajakulu 07.03.2022 kohtuistungil osalemise eest vastavalt kohtuistungi protokollist nähtuvale ajakulule 1 tund 58 minutit (alates 14:03 kuni 16:01), kuna kulu kandmine nähtub tsiviilasja toimikust. Hageja on istungil osalemise ajakulu arvestamist menetluskulude nimekirjas ka taotlenud.
47.Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 15 tundi ja 55 minutit (30 minutit + 15 minutit + 1 tund 15 minutit + 15 minutit + 1 tund 30 minutit + 2 tundi + 1 tund 45 minutit + 15 minutit + 2 tundi + 2 tundi + 12 minutit + 2 tundi + 1 tund 58 minutit). Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 2467,08 eurot (15 tundi 55 minutit × 155 eurot).
48.Lisaks taotleb hageja kostjalt ka asjas tasutud riigilõivu 350 euro hüvitamist. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
49.Kohus määrab eeltoodust tulenevalt hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 3310,50 eurot ((2467,08 + 20%) + 350) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu, iseloomu ja menetluse kuluga. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud
menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.