Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kostja vastu nõude hageja nõude tunnustamiseks Appoint Invest AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja vastuses palus kostja kohustada hagejat esitama pandilepingu tõlge ja anda pärast tõlke laekumist tähtaeg kostjale tähtaeg seisukoha esitamiseks. Hageja esitas soovitud tõlke. 18.03.2022 võttis kostja hagi õigeks. Kohus lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 järgi. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Pooltel on vaidlus menetluskulude jaotuse osas. Kostja hinnangul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei ole oma nõude kohta kuni 16.03.2022 (sh pankrotimenetluse kestel) esitanud ühtegi eestikeelset tõendit. Olukorras, kus hageja ei ole soovinud varasemalt tõendada oma nõuet, ei jäänud kostjal muud üle, kui tõendamata nõudele vastu vaielda. Kui võõrkeelset pandilepingut mitte arvestada, siis ei ole hageja nõue põhjendatud ning sellele esitatud vastuväide on põhjendatud. Pandileping on keskse tähtsusega tõend nõude tunnustamise menetluses. Seega käitus kostja nõudele vastuväidet esitades korrektselt, kuna hageja polnud oma nõuet tõendanud. Kui hageja oleks oma nõude aluseks oleva lepingu esitanud varasemalt, ei oleks kostja hageja nõudele juba nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud, mistõttu ei oleks osutunud vajalikuks ka käesoleva menetluse algatamine. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hagi esitamise vajaduse tingis kostja tegevus (vastuväite esitamine). Nõuete kaitsmise koosolekul loeti pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks, seega ei esitanud kostja vastuväidet pandiõigusele. Sellest tulenevalt ei omanud pandileping nõude tunnustamise kontekstis relevantsust. Eluliselt usutavad ei ole väited selle kohta, justkui ei oleks inglise keelne pandileping olnud kostjale arusaadav, kuna kostja esindaja väidab enda olevat võimeline õigusteenust osutama mh inglise keeles. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 29.06.2021 ja nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.11.2021, selle aja jooksul ei väljendanud kostja soovi pandilepingu tõlke esitamiseks. Kostja menetluskulude suurus on ülepaisutatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et hageja nõudele esitas vastuväite kostja, kuid pandiõigus on loetud kaitsmiseta tunnustatuks lähtudes PankrS 103 lg 4. PankrS § 103 lg 4 (enne 01.02.2021 kehtinud redaktsioon) sätestas: „Nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, ja pandiõigus, mida on tunnustatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt

täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse.“ Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et pant on seatud Mutual Properties OÜ osale summas 1 225,00 eurot ja see on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kostja esitas pankrotimenetluses oma vastuväited kirjalikult (nõuete kaitsmise koosoleku protokolli lisa). Vastuväited esitati seitsmele nõudele, millest 6 osas oli lühike üldsõnaline põhjendus ka vastuväite kohta, kuid hageja nõude osas ei olnud ühtegi põhjendust. Kirjalikust vastuväitest nähtub, et nõudele esitatakse vastuväide täies ulatuses (pandiõigust mainitud ei ole). Kui kostja soov ka oli esitada vastuväide pandiõigusele, siis olnuks see problemaatiline, kui pant on kantud väärtpaberite keskregistrisse ja pandiõigus seega kaitsmiseta tunnustatud. Seda arvestades saab ka nentida, et pandilepingu tähtsus on teisejärguline. Kostja heidab ette, et kui hageja oleks tõlke esitanud juba pankrotimenetluses, siis ei oleks ta esitanud vastuväidet ja puudunuks seega vajadus ka käesoleva menetluse järele. Enne 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis PankrS § 94 sätestas nõuded nõudeavaldusele. Pankrotiseadusest ei tulene, et nõuet tõendavad dokumendid peavad olema eestikeelsed, selline nõue on kohtumenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei esitanud tõlkeid pankrotimenetluses. Kostja saanuks selle asjaolu välja tuua oma vastuväites, mis esitati nõuete kaitsmise koosoleku ajaks, kuid kostja ei ole seda vastuväites märkinud. Kui kostja oleks tõlke puudumisele tuginenud oma vastuväites, siis saanuks hageja esitada tõendi pärast vastuväite saamist ning kostja saanuks vastuväite tagasi võtta ja seda kõike enne nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja saabumist. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 300 eurot, tõlkekulu 67,50 eurot ja õigusabikulud 952 eurot (ajakulu 5,6 tundi, tunnitasu 170 eurot). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusele. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 141 lg 1 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu. Hageja on esitanud lepingu tõlke, tõlkekulu on 67,50 eurot. Nimetatud kulu on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja õigusabikuluks on 952 eurot. Tehtud toimingud on seotud hagiavalduse ja seisukoha koostamisega, kohtuga ja kliendiga suhtlemisega, kostja vastusega tutvumisega ning tõlke korraldamise ja kontrollimisega. Ajakulu nendele toimingutele 5,6 tundi on mõistlik. Tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta) vastab turuhinnale ja ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulu on seega 952 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 1 319,50 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.