Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Reena Nieländer
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19789
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine
Tsiviilasi
Fast Team OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/1570/21, hageja O M) Hageja (avaldaja): O M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja (vastaspool, taotluse esitaja): Fast Team OÜ (registrikood 16053665; asukoht Madala 22, 10315 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Erki Vainu (Sihtasutus SAK Fond; e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
kättetoimetatuks 17.02.2022. Seega pidi hageja kohtumäärusest tulenevalt hagi esitama hiljemalt 03.03.2022. Hageja määratud tähtpäevaks hagi ei esitanud. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kohus selgitab, et kohus mh hoiatas hagejat 27.01.2022 kohtumääruses, et kui hageja avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ei esita, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt hagiavaldust esitanud. Kõigest eeltoodust tulenevalt jätab kohus TvLS § 58 lg 7 alusel hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.