Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-18-7020
Kohtuasi
Appoint Invest AS-i (pankrotis) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu väljakuulutamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
Appoint Invest AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik Appoint Invest AS (registrikood 10491677), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
29.04.2021
määrus
pankroti
Pankrotihaldur Kristo Teder Võlausaldaja I Altenberg-Reval AS (pankrotis, registrikood 10205654), seaduslik esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma Võlausaldaja II AS ESPAK (registrikood 10077564), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi Võlausaldaja III Aptitude Invest OÜ (registrikood 12394961), seaduslikud esindajad HT ja MP Võlausaldaja IV Fresh-Est Kliima OÜ (registrikood 12369271), lepinguline esindaja Erki Casar Võlausaldaja V INVEMEN OÜ (registrikood 14456755), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde võlausaldaja III 07.06.2021 vastusele lisatud tõend (Mutual Properties OÜ põhikiri).
2.Keelduda võlausaldaja V 09.06.2021 vastusele lisatud tõendite (võlausaldajate esimese üldkoosoleku materjalid, registreerimisleht) vastuvõtmisest.
Lisada maakohtule esitatud pankrotihalduri 31.05.2021 menetlusdokument koos lisadega pabertoimikusse.
2-18-7020
4.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus muutmata.
5.Appoint Invest AS-i määruskaebus jätta rahuldamata.
6.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Appoint Invest AS-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.Võlausaldaja I esitas 04.05.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku suhtes olid täiendavalt esitanud pankrotiavaldused võlausaldajad II–V, kelle avaldused liideti käesoleva asjaga. Kohus nimetas 31.08.2018 võlgnikule ajutise halduri, kes esitas 08.10.2018 kohtule ajutise halduri aruande. Pankrotiavalduste läbivaatamise kohtuistungil 10.10.2018 määras kohus otsustada võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise 24.10.2018. Võlgnik esitas 23.10.2018 kohtule saneerimisavalduse. Kohus liitis 24.10.2018 määrusega võlgniku saneerimisavalduse praeguse asja materjalide juurde ja lükkas pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi. 31.10.2018 määrusega algatas kohus saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustaja ja määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 21.12.2018 ja kohtule kinnitamiseks esitamiseks 30.12.2018. Maakohus tegi 21.01.2019 määruse, millega jättis saneerimiskava kinnitamata. Tallinna Ringkonnakohus tegi 22.05.2020 määruse, millega muutis maakohtu 21.01.2019 määrust, lugedes saneerimismenetluse lõpetatuks põhjusel, et saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Ringkonnakohus märkis, et pärast määruse jõustumist tuleb maakohtul läbi vaadata pankrotiavaldused. Tallinna Ringkonnakohtu määrus (ning seega ka Harju Maakohtu 21.01.2019 määrus) jõustus 07.09.2020.
2.Harju Maakohus tegi 12.10.2020 määruse, millega jättis võlausaldajate avaldused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning pankroti välja kuulutamata. Tallinna Ringkonnakohus tegi 27.01.2021 määruse, millega tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Võlausaldaja I pankrotiavalduse kohaselt teostas avaldaja peatöövõtjana ehitustöid kinnistul Aia 7 / Uus 12, Tallinn asuva hoone rekonstrueerimisel perioodil 2016-2018 kogumaksumusega 400 494 eurot. Osapooled sõlmisid teostatud tööde kohta laenulepingu. Võlausaldaja I saatis võlgnikule pankrotihoiatuse 20.04.2018. Võlgnik ei ole nõudeid täitnud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja I nõude suurus 400 494 eurot, mis koosneb ehitusetööde tasu põhinõudest 235 620 eurot ja täiendavast laenunõudest 164 874 eurot. Võlausaldajale I teadaolevalt on võlgniku suhtes koostatud hoiatusmäärus registrist
2-18-7020 kustutamiseks. Võlgnikul on esitamata 2016. a majandusaasta aruanne. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul muud laenukohustused kogusummas 1 483 244 eurot.
4.Võlausaldaja II esitas 01.08.2018 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja II ja võlgnik 15.07.2016 ostu-müügilepingu, millest tulenevalt kohustus võlausaldaja II võlgnikule müüma kvaliteetseid kaupu (ehitus-, viimistlus-, sisustus- ja muud materjalid / kaubad) ja võlgnikul oli kohustus antud kaupade eest tasuda 45-päevase maksetähtaja jooksul. Müügilepingust tulenevalt võimaldas võlausaldaja II võlgnikule krediidi kasutamise 30 000 euro väärtuses. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevat tasumise kohustust ning võlausaldaja II peatas kaupade müügi võlgnikule. Võlgnik on jätnud tasumata kättesaadud kaupade eest 15.09.2017-18.01.2018 väljastatud arved. Kokku on tasumata 19 917.86 eurot. 19.07.2018 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-7162 tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja põhivõlgnevuse 19 917.86 eurot ja viivised 4033.72 eurot ning jooksva viivise 0,15% päevas alates 08.05.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Võlgnik ei ole kohustust täitnud.
5.Võlausaldaja III esitas 01.08.2018 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlausaldaja III kuni 17.05.2016 kinnistu Aia 7 / Uus 12, Tallinn omanik, mis müüdi Mutual Properties OÜ-le, mille 49% osanik on võlgnik. Vastavalt notariaalsele võlaõiguslikule müügilepingule nr 1382 võttis võlgnik kohustuseks lõpetada pooleliolevad ehitustööd nimetatud kinnistul oleval hoones. Peatöövõtjana teostas töid võlausaldaja III emaettevõte võlausaldaja I. Võlausaldaja III jätkas võlgniku kulude eest tasumist ja raha laenamist, et võlgnik saaks täita oma kohustust. Võlanõue põhineb laenulepingul. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja III nõude suurus võlgniku vastu 875 217.81 eurot (sh laenunõue 830 075.36 eurot ja 5% intressinõue (periood 30.06.201701.08.2018) 45 142.45 eurot).
6.Võlausaldaja IV esitas 27.09.2018 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt teostas võlausaldaja IV võlgniku tellimusel viimasele kuuluval objektil Aia 7, Tallinnas erinevaid ehitustööd, milleks oli kütte/jahutusseadmete paigaldamine BCS kontorisse 0 korrusel ja varasemalt paigaldatud seadmete välisosa viimine katusele. Tööd teostati vastavalt pakkumustele nr 2017328 ja 2017279. Tööd on võlgniku poolt vastu võetud. Võlgnikule on edastatud arved nr 2017143 summas 5712 eurot (pakkumuse nr 2017328 alusel) ja nr 2017144 summas 3264 eurot (pakkumuse nr 2017279) alusel. Võlgnik on arvetele märkinud, et tööd on vastu võetud ja arved kuuluvad tasumisele. Arve nr 2017143 tasumise tähtajaks oli 16.12.2017 ja arve nr 2017144 tasumise tähtajaks oli 28.12.2017. Võlgnik ei ole kummagi arve eest tasunud. Tehtud töö osas ei ole esitatud pretensioone, kõik paigaldatud seadmed töötavad.
7.Võlausaldaja V esitas 18.05.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku, võlausaldaja III, Mutual Properties OÜ, UPP & CO AIA 7 OÜ, Novira Finance OÜ, Rolan Investment OÜ ja Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) vahel 17.05.2016 sõlmitud Tallinna notari Mari-Liis Parmase koostatud ja tõestatud „Kompromissileping, laenuleping, eelmärke kustutamise avaldus, hüpoteekide kustutamise kokkulepe, hüpoteeki koormava pandimärke kustutamise kokkulepe, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingud ja asjaõiguslepingud ning asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks“. Lepingu punktis 5.5 on võlausaldaja III ja Mutual Properties OÜ leppinud kokku, et lepingu punktis 1.3 viidatud kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus sätestatud ostuhinnast 9 500 000 eurost 2 013 096.78 eurot tasub Mutual Properties OÜ lepingu sõlmimisest 2 pangapäeva jooksul võlausaldajale III. Nimetatud kohustust Mutual Properties OÜ täitnud ei ole. Võlgnik on andnud 12.08.2016 võlausaldajale
2-18-7020 III garantii, millega on taganud lepingust tuleneva kohustuse täitmise Mutual Properties OÜ poolt garantiisummaga kuni 1 922 335 eurot. Garantiikirjas on täpsustatud, et Mutual Properties OÜ tasub lepingust tuleneva nõude hiljemalt 31.12.2016. Mutual Properties OÜ kohustust täitnud ei ole. 21.05.2018 on võlausaldaja III loovutanud garantiist tuleneva nõude 1 672 334.50 eurot võlausaldajale V. Seega on võlausaldaja V õigustatud nõudma võlgnikult garantiist tuleneva kohustuse täitmist. Võlgnik kohustust täitnud ei ole. Võlgniku vastuväited
8.Võlgnik leidis, et puudub alus pankroti väljakuulutamiseks, sest võlgnik ei ole maksejõuetu. Nii võlausaldaja I kui võlgnik olid kuni 04.07.2017 võlausaldaja I seadusliku esindaja X kontrolli all ja omandis, kes oli rahulolematu kontrolli kadumise üle võlgniku üle. Isik on tagantjärgi koostanud lepingud, ise need mõlema poole esindajana allkirjastanud ning asunud pahatahtlikult nõudma võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega on võlausaldaja I pankrotiavalduse lisaks olevad lepingud tagantjärgi koostatud. Ühtlasi ei vasta lepingutes märgitu tegelikkusele, st võlausaldaja I ei ole lepingus märgitud teenust võlgnikule osutanud. Võlausaldaja I nõue tema vastu on ebaselge ning tuleks lahendada hagimenetluses.
9.Väidetava maksejõuetuse osas selgitas võlgnik, et võlausaldaja I seaduslik esindaja on pidanud võlgniku osaluse väärtuseks 2 000 000 eurot ning märkinud, et 49% ulatuses võlgnikule kuuluv Mutual Properties OÜ omab 10 000 000 euro väärtuses kinnistut. Võlgnikul puudub maksuvõlgnevus. Võlgniku viimase esitatud majandusaasta aruande kohaselt on tal ainuüksi omakapitali 1 469 012 eurot. Võlgnik ei ole esitanud 2016. a majandusaasta aruannet, kuid seda X tõttu, kes oli 27.09.2005-08.02.2018 ainus võlgniku juhatuse liige. Võlgnik esitas kohtule taotluse ekspertiisi läbiviimiseks ning Maksu- ja Tolliametilt tõendite väljanõudmiseks. Võlgnik on pärast X lahkumist juhatusest asunud välja selgitama tema rahaliste vahenditega tehtud tehingute sisu ja õiguspärasust. Analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid on selgunud, et võlgnik on perioodil 01.01.2015-01.06.2018 teinud kolmandatele isikutele võlausaldaja I huvides väljamakseid kokku summas 496 862.11 eurot, millest tulenevalt on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt I nimetatud summa hüvitamist. Seega on võlgnik esitanud võlausaldajale I tasaarvestusavalduse.
10.Võlausaldaja III esitatud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude puhul on samuti tegemist võlgniku endise juhatuse liikme X koostatud fiktiivsete ja võltsitud dokumentide alusel esitatud nõudega. Sama puudutab ka ajutisele haldurile esitatud võlausaldaja V nõuet summas 1 627 334 eurot, mis tuleneb X allkirjastatud garantiist. Võlausaldaja II nõude puhul on võlgnik esitanud tagaseljaotsusele kaja ja menetlus asjas on taastatud. Ka võlausaldaja IV nõue tugineb X juhatuse liikmeks oleku ajal väidetavalt võetud kohustustele. Kokkuvõttes tulenevad võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldused 90% ulatuses X poolt või osalusel fabritseeritud fiktiivsetest nõuetest, kelle suhtes on võlgnik esitanud kuriteoavaldused. Kui X poolt võltsitud nõuded kõrvale jätta, siis püsivast maksejõuetusest rääkida ei saa. Kui võlgnik ongi kellelegi midagi võlgu, on tegemist ajutise maksejõuetusega, mis saab likvideeritud. Ajutise halduri aruanne
11.Ajutise halduri 08.10.2018 aruande kohaselt korrektset bilanssi ning vara ja kohustuste nimekirja ei ole õnnestunud võlgnikult saada. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt on eelmine juhatuse liige X keeldunud uuele juhatusele ettevõtte raamatupidamise dokumentatsiooni üle andmast. Võlgnik leiab, et tema suhtes pankrotiavaldused esitanud võlausaldajate I ja III nõuded on ilmselt võltsitud. X selgitas ajutisele haldurile 27.09.2018, et võlgniku raamatupidamist ei ole uuele juhatusele üle antud põhjusel, et Syndicate Holding OÜ
2-18-7020 rikkus tagasiostuõigusega aktsiate ostu-müügilepingutes ettenähtud tingimust, mille kohaselt tulnuks võlgniku aktsiad enampakkumisel müüa, kuid ta võõrandas need kiirelt samade isikutega seotud EVO Furniture OÜ-le. Samuti olevat raamatupidamisteenuste eest maksmata. X esitas ajutisele haldurile hinnangu võlgniku varade kohta, samuti andmed enam kui 10 võlgniku võlausaldaja kohta. Lisaks esitas ajutisele haldurile andmed oma nõude kohta võlgniku suhtes võlausaldaja V kogusummas 1 672 334.50 eurot.
12.Ajutine haldur on olemasolevate ja kogutud andmete põhjal välja selgitanud võlgniku varalise seisu. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Arvelduskontode jääk Luminor Bank AS-is on -126.81 eurot (negatiivne) ning Swedbank AS-is 10.50 eurot. Võlgniku kassas olevate vahendite osas ülevaade puudub. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduk, mille asukoht ja seisukord on teadmata, mistõttu ajutine haldur nimetatut varana ei käsitle. Võlgniku raamatupidamisdokumente omamata ei ole ajutisel halduril võimalik esitada ammendavat käibevara nimekirja. Võlgniku ainsaks teadaolevaks põhivaraks on 49% osalus Mutual Properties OÜ-s, mille omandis on Aia 7 / Uus 12 kinnistu. Osaluse väärtuseks on 2018. a juuni seisuga riiklikult tunnustatud ekspert AV hinnanud 1,74 miljonit eurot. Ajutine haldur leidis, et võlgniku osaluse võõrandamine viidatud hinnaga on perspektiivikas, kuivõrd võlgnikul on käsil läbirääkimised 3 erineva isikuga osaluse müügiks kõnesoleva hinnaga. Samuti on võlgnik esitanud ajutisele haldurile eellepingu osa müügiks hinnaga 1,75 miljonit eurot. Leping seondub teatud eeltingimuste saabumisega. Seadusliku esindaja vastuse kohaselt puudub võlgnikul teadaolevalt võõrandatud põhivara viimasel 3 aastal, ei ole sõlmitud ühtegi liisingulepingut ega antud vara rendile. Teadaolevalt ei kuulu võlgnikule ka bilansivälist vara. Kohustuste osas on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks kokku on 3 228 625.89 eurot. Isegi, kui võtta arvesse, et võlgnik vaidleb vastu kõigile pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetele, jääb neid mitte arvesse võttes üles rahuldamata nõudeid summas 1 919 986.50 eurot.
13.Ajutine haldur on aruande esitamise ajal seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub igasugune positiivne rahavoog, paljude võlausaldajate nõuded on üle 2 aasta rahuldamata. Võlgniku arvelduskontod on kohtutäituri poolt blokeeritud, esitamata majandusaastate aruannete tõttu on registripidaja teinud kustutamishoiatuse. Sellises olukorras on parim ja asjakohaseim lahendus pankroti väljakuulutamine. Pankrotimenetluse käigus realiseeritakse vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded ning peale seda kuulub ülejäänud vara võlgnikule väljamaksmisele. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna suutmatus rahuldada võlausaldaja nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Täpset maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ei ole võimalik välja tuua, kuna puudub võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutisel halduril ei ole andmeid, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid, kuid selliseid võimalusi ei saa välistada. Menetlusosaliste täiendavad seisukohad
14.Võlgnik esitas 02.07.2020 kohtule avalduse, milles tõi välja, et ajutise halduri märgitud 15st nõudest võlgniku vastu on praeguseks ajaks 6 lõppenud. 4 nõude osas käivad läbirääkimised võlausaldajatega ning võlgniku emaettevõte on valmis finantseerima nende võlgnevuste tasumist. Järelejäänud 5 nõuet on seotud võlgniku endise juhatuse liikme X-ga ning põhinevad tema poolt võltsitud dokumentidel, mistõttu ei saa nendega võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada. Advokaadibüroos Turnstone asub X poolt üle antud kaust kliendi materjalidega, mille hulgas on ka X 24.07.2017 allkirjastatud dokument, millest nähtuvalt on ta, tegutsedes võlausaldaja III esindajana, loobunud 12.08.2016 dateeritud garantiikirjast tulenevatest
2-18-7020 õigustest võlgniku suhtes. Garantiikirjast tulenevatest nõuetest loobumisega 24.07.2017 lõppesid võlausaldaja III nõuded võlgniku vastu pöördumatult, mistõttu ei omanud võlausaldaja III 21.05.2018 enam nõuet, mida võlausaldajale V loovutada. Juhul kui kõik X allkirjastatud dokumendid on võltsitud, ei oma võlausaldaja V mingil juhul nõuet võlgniku vastu. Ajutise halduri aruandes kajastatud võlgnevustest 6 kogusummas 1 813 594.50 eurot on lõppenud. Isegi juhul, kui arvestada ülejäänud nõuetega (millest osad on ilmselgelt võltsitud), oleks võlgnikul täitmata kohustusi kokku 1 415 031.39 eurot, mis jääb alla võlgniku vara väärtusele. Seega ei ole võlgnik maksejõuetu. X-ga seotud nõuete põhjendatuse üle tuleks otsustada hagimenetluses, sest tegemist ei ole selgete nõuetega. Võlgnik on esitanud emaettevõtte Syndicate Holding OÜ kinnituse, mille kohaselt on emaettevõte valmis finantseerima järelejäänud võlgniku kohustuste täitmist 66 207.58 euro ulatuses.
15.Võlausaldaja V on seisukohal, et võlgniku esitatud väidetav võlausaldaja III 24.07.2017 kinnituskiri on ebaehtne ning võlgniku seletus selle väljailmumise kohta on ebausaldusväärne. Võlausaldajale V on X kinnitanud, et ta ei ole 24.07.2017 kinnituskirja koostanud ega allkirjastanud. Samuti on X garantiist tuleneva nõude loovutamisel 21.05.2018 võlausaldaja III esindajana avaldanud võlausaldajale V, et nõue on kehtiv ning kinnitanud ühtlasi nõude üleminekut nõude loovutamise teates. Ei ole arusaadav, millal ja miks on X väidetavalt andnud vandeadvokaat Tambet Mullarile üle kausta, mis sisaldas kinnituskirja. Elulised asjaolud kinnitavad hoopis, et X-l puudus ja puudub seni mistahes põhjus suhelda Advokaadibüroo Turnstone vandeadvokaat T. Mullariga, veel vähem talle dokumente üle anda. Advokaadibüroo Turnstone vandeadvokaadi ja vandeadvokaat T. Mullari kolleegi Kalev Pihlaka kaudu on C esitanud tsiviilasjas nr 2-18-11937 Syndicate Holding OÜ esindajana kohtule tõendina pankrotihoiatuse, mis kandis X allkirja, mille allkirjastamist viimane kategooriliselt ning korduvalt eitas. Võlgnik on esitanud praeguses asjas võlausaldajale saneerimisavaldusega võlgade nimekirja, milles sisaldub ka võlausaldaja V nõue. Võlausaldaja III nimel antud kinnituskirja olemasolust ei ole võlgnik varem teavitanud ka ajutist haldurit. Võlausaldaja taotles, et kohus kohustaks võlgnikku esitama 24.07.2017 kinnituskirja originaali, kuivõrd X eitab sellise dokumendi allkirjastamist.
16.Võlausaldaja IV on täiendavalt kohtule avaldanud, et nõustub võlausaldaja V seisukoha ja taotlusega 24.07.2017 kinnituskirja osas. Võlausaldaja IV on arvamusel, et võlgniku majandusaasta aruanne ei saa olla tõene, sest varasemalt on võlgniku juhatuse liige kinnitanud, et X ei ole andnud talle üle võlgniku raamatupidamise dokumente, samas kui ilma dokumentideta ei ole tõest aruannet võimalik koostada. Samuti ei tõenda ainuüksi majandusaasta aruanne, et selles kajastatud andmed vastavad tegelikule olukorrale. Võlausaldajal IV on selge nõue võlgniku vastu, mida ei ole täidetud ning mida võlgnik on saneerimiskavas tunnistanud. Vaidlust ei ole, et võlgnikul on täitmata kohustusi kolmandate isikute ees, eeltoodud asjaolud on tõendatud mh võlgniku esitatud saneerimiskavaga. Saneerimiskava jäi kinnitamata, kuid kohustused on täitmata. Antud asjaolu tõendab, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et ta on oma kohustused täitnud või et tal puuduvad kohustused, mis on muutunud sissenõutavaks või et makseraskused oleksid ajutised. Võlausaldajale on X kaudu teada, et nõue Mutual Properties OÜ vastu, mida võlgnik on märkinud kui tema vara, ei kuulu võlgnikule, mh kinnitavad seda 2 kohtuvaidlust, mille esemeks on sama nõue.
17.08.09.2020 täiendavas seisukohas rõhutas võlgnik, et võlausaldaja V nõude aluseks oleva väidetava garantiikirja eest ei ole võlgnik saanud mistahes vastusooritust. Seega on võlgnik justkui vabatahtlikult võtnud endale enam kui 1,5 miljoni euro suuruse kohustuse, saamata selle eest vastu mitte midagi. Eeltoodu ei ole eluliselt usutav ega oma majanduslikku loogikat, mis üheselt viitab, et võlausaldaja V nõue põhineb võltsitud dokumentidel ning on fabritseeritud
2-18-7020 üksnes praeguse tsiviilasja tarbeks, et saavutada iga hinna eest võlgniku pankoti väljakuulutamine. Võlausaldaja V nõue esitati pankrotihaldurile ajal, mil haldur palus pikendust ajutise halduri aruande koostamiseks. Võlgnik sai väidetavast nõudest teada alles ajutise halduri aruande lisast, kusjuures lisa on allkirjastamata koopia kirjast haldurile, millest ei ole näha isegi saatja nime. Kirjale on lisatud hulgaliselt skaneeritud koopiaid väidetavalt X allkirjastatud dokumentidest ning hoolimata nende dokumentide ehtsuse vaidlustamisest ei ole võlausaldaja V originaaldokumente esitanud. Originaaldokumente nõuab võlausaldajalt V ka uurija, kuid ei ole neid käesoleva hetkeni veel saanud, mis viitab, et neid dokumente kas ei ole olemas või hoidub võlausaldaja V neid esitamast, kuna teab, et need on võltsitud. Võlgnik möönis, et tema esitatud dokument on vastuolus X poolt 21.05.2018 antud kinnistusega, kuid leidis, et kinnituste tõepärasuse kontrollimiseks on vaja läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid, mis väljuvad pankrotimenetluse piirest. Võlgnik tõi ka välja, et X ja Advokaadibüroo Trunstone omasid kontakti, kuivõrd vastupidisel juhul puuduks advokaadibürool põhjus võlgnikule arve esitamiseks. Seega X poolt esindatud võlgnik oli Advokaadibüroo Turnstone klient. Kokkuvõttes leidis võlgnik, et võlausaldaja V nõue on ebaselge, mistõttu ei saa sellega arvestada võlgniku maksejõuetuse üle otsustamisel. Menetluse käik
18.Harju Maakohus jättis 12.10.2020 määrusega pankroti välja kuulutamata.
19.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.01.2021 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võlgniku maksevõime hindamisel jätnud tähelepanuta pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 ning analüüsimata selle hindamiseks esile toodud asjaolud ja tõendid. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud kohtupraktikas väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-14, punkt 19). Seega tuli võlgniku maksejõulisust hinnata selliste võlausaldajate nõueteta, mis ei olnud piisavalt tõendatud. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata selliste nõuetega, mille aluseks olevate dokumentide suhtes oli võlgnik esitanud võltsimise vastuväite ja mille osas ei ole kohtule esitatud dokumentide originaaleksemplare ning võltsimise faktis on alustatud kriminaalmenetlust. Samuti nõustus kolleegium maakohtuga, et võlgnik on esitanud andmed, et tasutud on Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõuded ning Appoint Holding OÜ ja Advokaadibüroo Varul AS (praegune Advokaadibüroo TGS Baltic AS) on esitanud kinnitused, et neil puuduvad võlgniku vastu nõuded. Samas ei ole maakohus hinnanud asjaolu, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu. Kolleegium nõustus määruskaebuses esitatud etteheitega maakohtule, et võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei saa tugineda pelgalt võlgniku väitele, et võlgnik peab läbirääkimisi nelja, sh kahe pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Võlausaldaja nõude saab hindamisel kõrvale jätta juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning kohus leiab vastuväidete õigsust ja kohasust hinnates, et nõue ei ole selge. Lisaks on võlgnik määruskaebemenetluses tuginenud sellele, et võlausaldaja IV ei ole hoolimata vastavasisulistest taotlustest esitanud ühtegi dokumenti, millel tema nõue põhineb. Kolleegium sellega ei nõustunud, sest nõuet tõendavad dokumendid on lisatud võlausaldaja IV pankrotiavaldusele. Maakohus hindas vaid seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ilma vaidlusaluseid nõudeid arvestamata (PankrS § 1 lõige 3), aga mitte piisavalt
2-18-7020 seda, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta (PankrS § 1 lõige 2).
21.Võlgnik möönab, et tal puuduvad hetkel käibevahendid, aga leiab, et osalus Mutual Properties OÜ-s on võimalik võõrandada paari kuu jooksul 1,74 miljoni euro eest ja ostja on juba ka olemas. Maakohus tugineski võlgniku maksejõulisuse hindamisel sellele, et võlgniku ainsaks varaks oleva osaluse väärtuseks on riiklikult tunnustatud ekspert hinnanud 2018. a juuni seisuga 1,74 miljonit eurot, millises summas on võlgnik ka sõlminud eellepingu osa müügiks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud analüüsima, kas vara võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada. Eellepingu järgi kohustusid pooled põhilepingu sõlmima hiljemalt 31.12.2018. Seejuures kohustus võlgnik eellepingu järgi hiljemalt põhilepingu sõlmimise ajaks tagama põhikirjas nõutud osa võõrandamiseks vajaliku nõusoleku olemasolu ja osa vabastamise pandist, millised eeldused ei olnud eellepingu sõlmimise hetkel eellepingu järgi täidetud. Määruskaebustele on lisatud ka Nasdaq CSD SE Eesti filiaali väljavõtted, mille kohaselt on võlgniku osaluse käsutamiseks vajalik pandipidaja Auto Metall EST OÜ kirjalik nõusolek. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgniku esindaja väitel on võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Maakohus ei ole arvestanud, et esile toodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja osaluse võõrandamise tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Seega tuleb võlgnikul esile tuua asjaolud, mis viitavad selgelt majandusliku seisundi paranemisele ja annavad aluse arvata, et maksejõuetus võib olla mööduv. Maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Kolleegium nõustus määruskaebuse esitajate seisukohaga, et võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida.
22.Samuti ei ole maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele. Määruskaebuse esitajad on põhjendatult viidanud võlgniku saneerimismenetluses esitatud seisukohtadele. Võlgnik on saneerimisavalduses ja saneerimiskavas kinnitanud, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on võlgniku edasine tegutsemine välistatud. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik on esile toonud, kuidas on vaatamata saneerimise ebaõnnestumisele võimalik võlgniku majanduslikku olukorda parandada. Kuivõrd saneerimismenetluse algatamise eelduseks on ettevõtja põhistus, et saneerimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremuse poole pöörata (saneerimisseaduse § 7 lõige 2), siis ei mõjuta nimetatud asjaolude hindamise vajalikkust ka võlgniku väide, et saneerimiskava kinnitamata jätmine ei viita maksejõuetusele, sest kava jäi kinnitamata menetluslikel põhjustel. Maakohtu määrus ja põhjendused
23.Harju Maakohus tegi 29.04.2021 määruse, millega kuulutas välja võlgniku pankroti, nimetas halduriks Kristo Tederi ja määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.05.2021 kell 9.10.
24.Maakohus tugines PankrS § 3 lõikele 2, § 9 lõikele 1, § 31 lõikele 1, § 1 lõigetele 2 ja 3, § 10 lõikele 1. Samuti tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 659, § 658 lõigetele 1 ja 2. Kohus kohustas võlgniku praegust juhatuse liiget C ja endist juhatuse liiget X kohtus 27.05.2021 kell 9.00 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohus määras ajutise halduri
2-18-7020 töötasuks 2040 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Kohus jättis pankrotimenetluse kulud (sh võlausaldajate menetluskulud) võlgniku kanda.
25.Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.01.2021 määruses viidanud, et äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lõige 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lõige 3). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-188-12, punkt 14). Maakohus hindas vaid seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ilma vaidlusaluseid nõudeid arvestamata (PankrS § 1 lõige 3), aga mitte piisavalt seda, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta (PankrS § 1 lõige 2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata, kas Mutual Properties OÜ osa võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada. Määruskaebustele on lisatud Nasdaq CSD SE Eesti filiaali väljavõtted, mille kohaselt on võlgniku osaluse käsutamiseks vajalik pandipidaja Auto Metall EST OÜ kirjalik nõusolek. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgniku esindaja väitel on võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Maakohus ei ole arvestanud, et esile toodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja selle tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Kolleegiumi hinnangul ei anna Syndicate Holding Osaühing kinnitus, mille järgi on Syndicate Holding Osaühing kokkuleppel nõus finantseerima võlgniku põhjendatud kohustuste täitmist 4 võlausaldaja ees maksimaalselt summas 66 207.58 eurot, loobudes seejuures ka tagasinõude esitamisest, piisavalt kindlust, et võlgnikul on selline vara, millel oleks tegelik mõju võlgniku majanduslikule seisundile ja võimele tasuda võlgu. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida. Võlgnik on saneerimisavalduses ja saneerimiskavas kinnitanud, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on võlgniku edasine tegutsemine välistatud.
26.Ajutine haldur on oma aruandes välja selgitanud, et võlgniku ainsaks teadaolevaks põhivaraks on 49% osalus ettevõttes Mutual Properties OÜ, mille omandis on Aia 7 / Uus 12 kinnistu. Osaluse väärtuseks on 2018. a juuni seisuga riiklikult tunnustatud ekspert AV hinnanud 1,74 miljonit eurot. Kohustuste osas on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks kokku on 3 228 625.89 eurot. Ajutine haldur toob välja, et isegi kui võtta arvesse, et võlgnik vaidleb vastu kõigile pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetele, jääb neid mitte arvesse võttes üles rahuldamata nõudeid summas 1 919 986.50 eurot. Ajutine haldur toob välja, et võlgnikul puudub igasugune positiivne rahavoog, võlgniku arvelduskontod on kohtutäituri poolt blokeeritud, esitamata majandusaastate aruannete tõttu on registripidaja teinud kustutamishoiatuse. Ajutine haldur leidis, et sellises olukorras on parim ja asjakohaseim lahendus pankroti väljakuulutamine. Võttes arvesse ringkonnakohtu esile toodud asjaolusid, samuti arvestades ajutise halduri välja selgitatud andmeid, tuleb maakohtul asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudus juba ajutise halduri nimetamise ajal majandustegevus, võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ringkonnakohtu seisukohast järeldub, et isegi kui õnnestuks võõrandada võlgnikule kuuluv osalus Mutual Propertis OÜ-s, osutub võlgniku edasine majandustegevus selle järgselt võimatuks. Ajutine haldur on leidnud, et pankrotimenetluses õnnestuks võlgnikule kuuluv osalus siiski võõrandada ning sellest saadud vahenditest saaks pankrotimenetlust läbi viia. Kohus asus seega seisukohale, et võlgnik on
2-18-7020 püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, mistõttu tuleb pankrot PankrS § 31 lõikele 1 tuginedes välja kuulutada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul olemasolevate andmete alusel lugeda esialgu muu asjaolu PankrS-i mõistes.
27.PankrS § 150 lõike 2 alusel jättis kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. Kohus leidis, et praegusel juhul on võlausaldajate menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata TsMS § 177 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 korras mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist eraldi määrusega. Määruskaebus
28.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
29.Maakohtu määrus on õigusvastane, kuivõrd kohus on üllatuslikult, põhjendamatult ja Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid eirates teinud määruse pankroti väljakuulutamise kohta. Kohus ei ole hinnanud tõendeid, järginud kõrgema kohtuastme juhiseid ega andnud pooltele võimalust seisukohtade esitamiseks. Kaebaja hinnangul oleks kohus nimetatud rikkumisteta jõudnud teistsuguse lahendini ning jätnud võlgniku pankroti välja kuulutamata.
30.Maakohus pelgalt konstateerib ilma põhjendamata, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub majandustegevus ja vara. Võlgnik selgitab, et aktiivse majandustegevuse puudumine on holding-tüüpi ettevõtte puhul tavapärane ja aktiivse majandustegevuse puudumine on olnud menetluses läbivalt teada asjaolu. Eeltoodu aga ei anna iseseisvat alust lugeda võlgnikku maksejõuetuks. Maakohtu teine tähelepanek – võlgnikul puudub vara – on väär ning vastuolus nii maakohtu enda seniste seisukohtadega kui ka Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Varasemas menetluses ei ole kordagi olnud kahtluse all, et võlgnikul on vara, täpsemalt 49% osalusest Mutual Properties OÜ-s, mille väärtus on 1,75 miljonit eurot. Samuti ei ole ringkonnakohus märkinud, et kaebajal vara puudub. Ringkonnakohus on maakohtule ette heitnud, et viimane ei ole analüüsinud olemasoleva vara võõrandamise võimalusi ega võlgniku rahavoogude põhist maksejõuetust. Maakohus selliseid suuniseid järginud ei ole ega ole esitanud mistahes põhjendusi, mis annaks aluse jõuda järeldusele maksejõuetuse osas.
31.Maakohus on jätnud ringkonnakohtu juhised järgimata, mistõttu esinevad määruses järgmised puudused: • maakohus on võlgniku maksevõime hindamisel jätnud tähelepanuta PankrS § 1 lõike 2 ning analüüsimata selle hindamiseks esile toodud asjaolud ja tõendid; • maakohus ei ole hinnanud, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu; • maakohus ei ole hinnanud, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta; • maakohus on jätnud analüüsimata, kas vara võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada; • maakohus on jätnud andmata kaebajale võimaluse esile tuua asjaolud, mis viitavad selgelt majandusliku seisundi paranemisele ja annavad aluse arvata, et maksejõuetus võib olla mööduv; • maakohus ei ole andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele;
2-18-7020 •
maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik on esile toonud, kuidas on vaatamata saneerimise ebaõnnestumisele võimalik võlgniku majanduslikku olukorda parandada.
32.Kohus rikkus ka menetlusosaliste õigusi ja selgitamiskohustust. Kohus ei ole andnud pooltele võimalust esitada seisukohti ringkonnakohtu märgitu suhtes. Samuti ei ole kohus selgitanud, millised asjaolud on asja teistkordselt läbivaatamisel vaidluse all ning milliseid väiteid peaks pooled soovi korral täiendavalt tõendama. Menetlusosaliste seisukohad
33.Võlausaldajad III–V vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Teised menetlusosalised ei ole kaebuse suhtes seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
34.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
36.Esmalt võtab kolleegium seisukoha määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite osas. TsMS § 477 lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu võlausaldaja III vastusele lisatud tõendi (Mutual Properties OÜ põhikiri). Keelduda tuleb aga võlausaldaja V vastusele lisatud tõendite (võlausaldajate esimese üldkoosoleku materjalid, registreerimisleht) vastuvõtmisest, kuivõrd tegemist on korduvate tõenditega – samad dokumendid on esitanud pankrotihaldur 31.05.2021, mistõttu on need juba asja materjalide hulgas. Ringkonnakohus märgib, et pabertoimikusse on need dokumendid koos pankrotihalduri 31.05.2021 menetlusdokumendiga jäänud seni ekslikult köitmata, kuid selle ebakorrektsuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, lisades pankrotihalduri 31.05.2021 menetlusdokumendi koos lisadega pabertoimikusse.
37.Kaebuses leitakse, et maakohus on põhjendamatult ja Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid eirates teinud määruse pankroti väljakuulutamise kohta, jättes andmata pooltele võimaluse seisukohtade esitamiseks ja hindamata tõendid. Kaebaja hinnangul tegi ringkonnakohus maakohtule hulgaliselt etteheiteid ning andis suuniseid, millega peaks kohus asja uuel läbivaatamisel arvestama, milliste asjaolude kohta tõendeid koguma ja milliseid õiguslikke aspekte hindama. Maakohus ei teinud asja uuel läbivaatamisel ühtki menetlustoimingut. Seega eksis kohus kaebaja hinnangul TsMS § 658 lõike 1 suhtes, jättes ringkonnakohtu siduvad suunised õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta tähelepanuta.
38.Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2021 määrusest nähtuvalt ei andnud ringkonnakohus maakohtule selliseid juhiseid, mille kohaselt tuleks maakohtul asja uuel läbivaatamisel midagi menetlusosalistelt täiendavalt küsida või anda võimalus seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus märkis üksnes, et maakohtul tuleb asja uuel
2-18-7020 läbivaatamisel hinnata maksejõuetuse eeldusi, arvestades käesoleva määruse seisukohtadega. Ka ei nähtu määrusest, et ringkonnakohus oleks pidanud mingeid maakohtu tehtud menetlustoiminguid ebaseaduslikuks (TsMS § 658 lõike 1 teine lause). Täiendavate seisukohtade esitamiseks võimaluse andmine on maakohtu menetluslik otsustus, vastavat kohustust seadusest ega kohtupraktikast ei tulene. Kui maakohus leidis, et tal on asjas seni esitatud materjalide põhjal võimalik võtta seisukoht võlgniku maksejõuetuse osas, ei saa kohtule ette heita menetlusosalistele täiendavate seisukohtade esitamiseks võimaluse andmata jätmist. Ka õiguskirjanduses on leitud, et vajadus täiendavate menetlustoimingute tegemiseks peaks üldjuhul nähtuma sellest ringkonnakohtu lahendist, millega asi maakohtule uueks lahendamiseks saadeti (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2018, § 658 komm 3.2, lk 1161).
39.TsMS § 658 lõike 2 järgi on ringkonnakohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka viidatud paragrahvis märgitu vastu. 27.01.2021 määrusest (punkt 23) nähtuvalt ei seisnenud ringkonnakohtu etteheited maakohtule mitte õigusnormi tõlgendamises, vaid selle eelduste tuvastamises (s.o maksejõuetuse eelduste tuvastamises PankrS § 1 lõike 2 järgi). Seega ei olnud maakohtul ka viidatud normist tulenevalt alust määrata menetlusosalistele tähtaega kõrgema astme kohtu õigusliku käsitluse osas täiendavate seisukohade esitamiseks.
40.Kuivõrd kaebaja hinnangul ei andnud maakohus põhjendamatult pooltele võimalust seisukohtade ja tõendite esitamiseks, samuti rikkus selgitamiskohustust, palub kaebaja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud menetlusosaliste õigusi, andmata neile võimalust seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Vaatamata eeltoodule, isegi kui võlgniku etteheitega nõustuda, sai võlgnik oma täiendavad seisukohad ja tõendid esitada määruskaebuses, millist võimalust võlgnik ei ole kasutanud. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esimesest menetlusdokumendist alates väitnud, et ta ei ole pankrotis. Seega on võlgnik algusest peale pidanud esile tooma need asjaolud, millele tuginedes väidab, et tema makseraskused on ajutised. Kuivõrd ringkonnakohus on 27.01.2021 määruses selgelt välja toonud asjas tähtsust omavad asjaolud, millist käsitlust maakohus vaidlustatud määruses ka järgis, ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Kui võlgnik leidis, et tal on veel midagi esile toomata, tulnuks tal hiljemalt määruskaebuses täiendavad asjaolud esile tuua või vähemalt põhjendada, miks tal ei ole võimalik neid määruskaebuses esitada (arvestades, et taotletakse asja uueks läbivaatamiseks saatmist). TsMS § 662 lõike 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohtupraktikast ja TsMS § 667 lõikest 2 tulenevalt peab ringkonnakohus alati võimalusel asjas ise sisulise lõpplahendi tegema. Seega peaksid menetlusosalised alati lähtuma eeldusest, et ringkonnakohus ei saada asja maakohtusse tagasi (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2018, § 667 komm 3.2 a, lk 1194). Võlgniku vandeadvokaadist lepingulisele esindajale pidid need kohtupidamise põhimõtted olema selged, arvestades ka, et asjas esitati korduvaid menetlusdokumente. Seega isegi kui vaidlustatud maakohtu määrus tuli võlgnikule ootamatult, oli tal võimalus esitada määruskaebuses kõik asjaolud, mida ta soovis täiendavalt esitada.
41.Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule ette heita selliseid menetluslikke rikkumisi, mis oleks viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Seega puudub alus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
42.Väär on kaebuse väide, et maakohus jättis asja lahendamisel ringkonnakohtu seisukohad tähelepanuta. Vastupidi - maakohus tugines võlgniku maksejõuetuse hindamisel suuresti
2-18-7020 ringkonnakohtu 27.01.2021 määruses tuvastatud asjaoludele ja seisukohtadele. Ringkonnakohtu seisukohad asjaolude tuvastamisel ei ole küll TsMS § 658 lõike 2 järgi maakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad, kuid antud juhul maakohus nõustus ringkonnakohtuga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on PankrS § 1 lõike 2 kohaselt maksejõuetu, mida kinnitavad täiendavalt pankrotimenetluse jooksul ilmnenud asjaolud.
43.PankrS § 1 lõikest 2 tuleneb, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus leidis, et ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 3 228 625.89 euro ulatuses. Ajutine haldur tõi välja, et isegi, kui võtta arvesse, et võlgnik vaidleb vastu kõigile pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetele, jääb neid mitte arvesse võttes üles rahuldamata nõudeid summas 1 919 986.50 eurot. Maakohus leidis, et võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on 49% suurune osalus ettevõttes Mutual Properties OÜ, mille väärtuseks on ekspert hinnanud 2018. a 1,74 miljonit eurot. Maakohus nõustus põhjendatult ringkonnakohtu 27.01.2021 määruses märgituga, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Lisaks leidis ringkonnakohus, et võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida. Kolleegium nõustub vastustajate seisukohaga, et määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, millega võlgnik lükkaks ümber järelduse tema maksejõuetuse kohta või mis annaks aluse arvata, et võlgnik võiks mingil muul viisil suuta oma kohustused täita. Kaebuses selgitab võlgnik üksnes, et aktiivse majandustegevuse puudumine on holding-tüüpi ettevõtte puhul tavapärane ega anna alust lugeda võlgnikku maksejõuetuks ning et maakohtu seisukoht võlgnikul vara puudumise kohta on väär, kuivõrd võlgnikule kuulub 49% Mutual Properties OÜ-s. Samas jätab võlgnik tähelepanuta ja selgitamata asjaolu, et isegi kui õnnestuks võõrandada talle kuuluv osalus, osutub võlgniku edasine majandustegevus selle järgselt võimatuks, kuivõrd võlgniku esindaja väitel ongi võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Ka ringkonnakohus leidis 27.01.2021 määruses, et esiletoodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja osaluse võõrandamise tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Võlgnik määruskaebuses vastupidist esile toonud ei ole.
44.Võlausaldaja III toob vastuses määruskaebusele esile, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tõi pankrotihaldur välja, et talle teadaolevalt on Mutual Properties OÜ-le kuuluv kinnistu koormatud erinevate hüpoteekidega, millega tagatavad nõuded võivad ületada kinnistu väärtust; alustatud on täitemenetlusi hüpoteekide realiseerimiseks, samuti on esitatud Mutual Properties OÜ vastu pankrotiavaldus; muutunud asjaolude valguses võib seega olla osaluse väärtus oluliselt väiksem ja selle väärtuse hindamine on praegusel hetkel raskendatud. Pankrotihaldur oli esialgu seisukohal, et osalusel väärtus puudub. Lisaks sellele on võlausaldajale III teadaolevalt võlgniku ja Mutual Properties OÜ enamusosaniku UPP & CO Aia 7 OÜ vahel pooleli õigusvaidlus, mille raames taotleb viimane võlgniku kohustamist talle kuuluva osaluse omandiõiguse üleandmiseks. Võlausaldaja III toob ka esile, et vastavalt Mutual Properties OÜ põhikirja punktile 4.5 (t IX kd lk 200) ei ole võlgnikule kuuluv osa vabalt võõrandatav, mis kahandab selle väärtust veelgi. Võlausaldaja V toob vastuses kaebusele esile, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on haldur määranud võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks 500 000 eurot (nähtub üldkoosoleku protokollile lisatud pankrotivara nimekirjast; dtl 2823). Võlausaldajad III ja V juhivad täiendavalt tähelepanu, et esimesel üldkoosolekul teatas pankrotihaldur, et ta on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 6 809 000.21 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alanud pankrotimenetluses on täiendavalt kinnitust leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kolleegium nõustub
2-18-7020 võlausaldaja V seisukohaga, et võlgniku kohustused ületavad tema varade väärtust ka siis, kui võlgnikule kuuluva osaluse väärtus oleks võlgniku väidetud 1,74 miljonit eurot.
45.Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatud on ka ülejäänud määruskaebuse etteheited, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu; maakohus ei ole andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele (milles võlgnik kinnitas, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on tema edasine tegutsemine välistatud). Kolleegium märgib, et need asjaolud saavad viidata üksnes võlgniku maksejõuetusele ehk vajaksid täiendavalt analüüsimist juhul, kui kohus oleks ülejäänud asjaolude põhjal asunud seisukohale, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Seega praeguses olukorras on võlgniku poolt asjakohatu heita ette viidatud asjaolude, millised kinnitaksid maksejõuetust, hindamata jätmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Määruskaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
47.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.