Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff
Salva Kindlustuse AS-i vastuapellatsioonkaebuse hind 602 eurot 40 senti
Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
1(18)
Kostja (vastustaja): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Martin Petermann Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Tühistada Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsus (parandatud 21. juuni 2021. a määrusega) osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning sellelt summalt arvestatud viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega nimetatud nõuded rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1284 eurot, sellelt summalt arvestatud käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 188 eurot 94 senti ning alates 17. märtsist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (1284 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt, Salva Kindlustuse AS-i vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Lugeda Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Rahuldada A.A. hagi B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitis kohtuväliste õigusabikulude eest summas 602 eurot 40 senti (sh käibemaks) ja mittevaralise kahju hüvitis summas 900 eurot.
3.Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks 1284 eurot, sellelt summalt arvestatud 16. märtsi 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 188 eurot 94 senti ning alates 17. märtsist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (1284 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni
4.Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-lt solidaarselt A.A. kasuks viivis arvestatuna põhinõuetelt kokku 2995 eurot 28 senti, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras."
Mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskulud jätta B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i kanda.
2(18)
Määrata kindlaks B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i poolt A.A.le hüvitavad maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetlukulud.
Mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulu (esindajakulu) 4128 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (esindajakulu) 1636 eurot 80 senti (sh käibemaks).
Välja mõistetud menetluskulude summadelt (resolutsiooni p 6) tuleb B.B.l ja Salva Kindlustuse AS-il tasuda A.A.le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista solidaarselt B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt menetluskulu (eksperditasu) 116 eurot riigituludesse. Anda B.B.le ja Salva Kindlustuse AS-le tähtaeg menetluskulude riigituludesse tasumiseks 15 päeva alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb B.B.l ja Salva Kindlustuse AS-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Jätta rahuldamata A.A. 28. veebruari 2022. a vastuväide ringkonnakohtu tegevusele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja; kannatanu) esitas 14. mail 2020 kohtule hagiavalduse B.B. (kostja I; kahju tekitaja) ja Salva Kindlustuse AS-i (kostja II; kindlustusandja) vastu, milles 20. juuni 2020. a nõude suurendamise avaldust arvestades palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista:
3(18)
▪ ▪ ▪ ▪
saamata jäänud tulu (töötasu) 1492 eurot 88 senti; kahju (õigusabikulud) seoses nõude kohtuvälise esitamise ning kohtuvälise lahendi otsimisega 1886 eurot 40 senti; mittevaralise kahju kohtu õiglase äranägemise järgi; viivise alates hagi esitamisest kuni kahju täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 22. novembri 2019 õhtul Tartus Ravila ja Betooni tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja I juhitud sõiduauto Toyota Avensis (registreerimismärgiga XXXXXX) sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud BMW-le (registreerimismärgiga XXXXXX), mille kõrvalistujaks oli hageja. Hageja viidi kiirabiga haiglasse, kus tal diagnoositi esialgu valud rindkere paremal küljel ning kõhupiirkonnas, diagnoosiks rindkere kontusioon (põrutus). Valuvaigistavaks raviks määrati Tramadol ning Paracetamol või Ibumetin. Hageja saadeti kodusele ravile. Hageja lootis, et taastub avariist kiiresti. Hageja proovis paaril päeval tööl käia, kuid selgus, et see pole võimalik (liikumine oli ülimalt valulik) ega ohutu, kuna hageja oli kangete valuvaigistite mõju all. 27. novembril 2019 jäi hageja ajutisele töövõimetuslehele. Esimene haiguslehe periood oli 27. novembrist kuni 26. detsembrini 2019, teine 27. detsembrist 2019 kuni 24. jaanuarini 2020, seejärel oli hageja tasustatud puhkusel. Veebruaris tegi hageja uue katse tööle naasta, kuid paari päeva möödumisel pidi uuesti haiguslehele jääma, sest ei saanud jälle voodist püsti. Viimane haiguslehe periood koos ravikuuriga oli ajavahemikul 12. kuni 28. veebruarini 2020. Hageja suunati neuroloogi vastuvõtule (seoses eriolukorra väljakuulutamisega vastuvõtu aeg tühistati). Alates märtsist 2020 käis hageja valudele vaatamata kokkuleppel tööandjaga tööl, kuid ta ei saanud jätkuvalt täita oma peamisi tööülesandeid ehk välitöödel erinevate aparaatidega mõõtmisi teostada. Valu oli kogu aeg samas kohas. Hagejal ei olnud aga majanduslikult võimalik töövõimetuslehel olla ning samuti ei soovinud ta pika eemaloleku tõttu tööd kaotada. Hageja on tööandja ettevõttes vastutav isik. Mittevaralise kahju suuruseks hindas hageja 9400 eurot ning põhjendas seda õnnetuse hetkel kogetud suure hirmu ning ehmatusega, õnnetusjärgsel perioodil pidevates valudes viibimisega, kangete valuvaigistite tarbimisega, tavapärase elurutiini häirumisega, samuti võimetusega teha tavapäraseid tegevusi (last sülle võtta, autoroolis istuda jne). Hageja pöördus mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega kahju tekitaja (kostja I) liikluskindlustuse kindlustusandja (kostja II) poole. Kindlustusandja hüvitas varalise kahju saamata jäänud töötasu osas 2019. a detsembri ja 2020. a jaanuari eest. Veebruarikuu töötasu kostja II ei hüvitanud, kuna leidis, et hagejale avati veebruaris uus (mitte korduv) töövõimetusleht ning Eesti Haigekassa (haigekassa) registrisse ei olnud perearst märkinud põhjuseks "liiklusvigastus". Mittevaralise kahju nõude osas leidis kostja II, et liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lg 3 piirab kindlustusandja vastutust ning maksis hagejale sellest lähtuvalt välja hüvitisena 100 eurot. Hageja teavitas oma kahjunõudest ka kostjat II, kuid kokkulepet kahju hüvitamiseks ei õnnestunud saavutada.
4(18)
Hageja viibis uuesti töövõimetuslehel ajavahemikul 5. kuni 17. juunini 2020 ning sellest tulenevalt tekis täiendav saamata jäänud tulu nõue 444 eurot 53 senti. Hageja igakuine töötasu on 1550 eurot. Hageja ei nõustu kostjaga II, et hageja töövõimetust ajavahemikul 12. kuni 28. veebruarini 2020 ei ole võimalik seostada 22. novembril 2019 toimunud liiklusavariiga. Kostja II viidatud Sotsiaalministri määrus "Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord" ei ole aluseks kahju hüvitamisele ega sellest keeldumisele. Kahju hüvitamist reguleerivad liikluskindlustuse seadus ja võlaõigusseadus. Kuigi viidatud määruses on sätted selle kohta, kuidas perearst peaks ajutist töövõimetuslehte täitma, ei ole perearsti poolt tehtud (võimalik) viga aluseks keelduda kahju hüvitamisest. Perearsti väljastatud tõendist nähtub, et alates liiklusavariist on hageja vaevused olnud samad, mistõttu iga keskmine mõistlik isik järeldaks sellest, et ka veebruarikuu töövõimetusleht oli tingitud liiklusvigastusest. Samuti ei nõustu hageja kostja II hinnanguga, et viimasel ei ole LKindlS § 32 lg-st 3 tulenevalt kohustust tasuda mittevaralist kahju rohkem kui 100 eurot. Viidatud sättest tuleneb ainult mittevaralise kahju eeldatav suurus. Kui tegelikult on kahju suurem, siis tuleb maksta suuremat hüvitist. Hageja õigusabikulude hüvitamise kohustus ei pea olema seaduses otseselt nimetatud. Kehtiva liikluskindlustuse seaduse mõte ei ole kannatanule õigusabikulude hüvitamise välistamine. Õigusabikulude nõue kaasneb VÕS § 128 lg 3 kohaselt teiste kahju nõuetega, mistõttu pole vaja seda eraldi ka liikluskindlustuse seaduses välja tuua. Õigusabikulud tekkisid eelkõige kostja II vastu nõude esitamisel.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitamine tema vastu otstarbekas (kuigi õiguslikult on see võimalik). Kui kohus peaks mingis osas lugema haginõuet põhjendatuks ja mõistma hageja kasuks välja rahasumma, siis kokkuvõttes kostja I (kui kindlustusvõtja) midagi maksma ei pea, kuna kostjate sisesuhtes jääb kahju hüvitamine tervikuna kindlustusandja kohustuseks (VÕS § 521 lg 2). Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu. Kostja jääb kohtumenetluse eelselt nõudele esitatud vastuväidete juurde. Kostja I nõustub kostja II poolt hagejale 1. aprillil 2020 esitatud vastusega, mille kohaselt on haigekassa andmete põhjal tuvastatud, et liiklusõnnetusega seotud töövõimetus kestis hagejal kuni 24. jaanuarini 2020, misjärel on hageja tööle naasnud. Hageja nõuab hüvitist veebruari 2020 eest, mille puhul ei olnud (uus) töövõimetus seotud liiklusõnnetusega. Kostja II poolt hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks tasutud 100 eurot vastab hageja kirjeldatud tervisekahjustuse puhul LKindlS § 32 lg-s 3 sätestatud eelduslikule hüvitise summale. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et temal tekkinud mittevaralise kahju puhul peaks hüvitis olema suurem. Hageja väited valu ja ebamugavuse kohta ei ole piisavad. Kostjal on andmeid, et hageja tegutses väidetaval töövõimetuse perioodil Asfaldigrupp OÜ-s ja täitis tööülesandeid. 5(18)
Samuti ei ole põhjendatud kohtueelse õigusabiteenuse kulu esitamine kahjunõudena VÕS § 128 lg 3 alusel. Kohtueelse õigusabi kasutamine ei olnud vajalik ja hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka advokaadi abita, st teha ise kindlaks, kas kostjad on nõus kahju kohtuväliselt hüvitama või mitte. Lisaks on 1886 euro 40 sendi suurune kulu õigusabile ebamõistlikult suur, arvestades mh hageja varalise kahju nõude suurust 1048 eurot 35 senti.
2.2.Kostja II on seisukohal, et hageja töövõimetust ajavahemikul alates 12. kuni 28. veebruarini 2020 ei ole võimalik seostada 22. novembril 2019 toimunud liiklusõnnetusega, mistõttu on tõendamata põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja kõnealusel perioodil saamata jäänud töötasu vahel. Haigekassa poolt 19. märtsil 2020 koostatud tõendist tuleneb, et liiklusõnnetusega on hageja ajutist töövõimetust võimalik seostada kuni 24. jaanuarini 2020. Töölehte väljastav arst peab kirjutama töölehele tööst vabastamise põhjuse numbri ja sõnadega. Kuna hagejale ei ole perioodiks 12. kuni 28. veebruarini 2020 väljastatud töövõimetuslehte, millel oleks kirjas liiklusvigastus, siis ei saa töövõimatust siduda vaidlusaluse liiklusõnnetusega. Perearsti väljastatud tõend ei tõenda põhjuslikku seost liiklusõnnetuse ja saamata jäänud tulu vahel. Tõendist tuleneb anamnees ehk patsiendi enda kirjeldust haigusest. Kindlustusandja peab maksma kahjustatud isikule mittevaralist kahju vastavalt liikluskindlustuse seaduses sätestatule. LKindlS § 32 lg 2 kohaselt võetakse mittevaralise kahju arvestamisel aluseks tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, mis määratakse kindlaks sama seaduse lisa 1 alusel, arvestatakse tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime kaotuse kestust. Hagejal liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud rindkere põrutus on LKindlS lisa 1 kohaselt kerge tervisekahjustus. LKindlS § 32 lg 3 p 1 alusel hüvitatakse kerge tervisekahjustuse korral kannatanule 100 eurot. Kostja II on selle summa hagejale hüvitanud. Kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine kostja II suhtes on välistatud kahel (alternatiivsel) põhjusel. LKindlS § 24 järgi hüvitatakse kahju eranditult ainult liikluskindlustuse seaduse kohaselt. Selles seaduses ei ole sätestatud, et peale asja- ja isikukahju kuuluksid hüvitamisele muud VÕS §-s 128 nimetatud kulud. Eriseaduse (LKindlS) ja üldseaduse (VÕS) erisuste korral kohaldatakse eriseaduses sätestatut. Seetõttu ei ole kindlustusandjal õigusabikulude hüvitamise kohustust. Isegi kui VÕS § 128 lg 3 kuuluks kohaldamisele, siis polnud kulu õigusabile mõistlikult vajalik. Hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka advokaadi abita. LKindlS §st 37 tuleneb, et kahjustatud isik peab kindlustusandjat kahjust teavitama. Sellest hetkest alates oleks saanud kindlustusandja kahjustatud isikut juhendada, milliseid tõendeid või dokumente tuleb tal hüvitise saamiseks esitada. Hageja suhtles kostjaga II esmakordselt
8.jaanuaril 2020, tehes seda advokaadi vahendusel. Hageja nõudis kostjalt II 10 072 euro hüvitamist. Advokaadi palkamine kindlustusandjaga suhtlemiseks ilma, et poolte vahel oleks tekkinud veel õiguslikku vaidlust, ei ole vajalik. Samuti on alusetud hageja väited, et ta oli sunnitud palkama advokaadi kindlustusandjaga suhtlemiseks, kuna kostja II ei abistanud teda kahju hüvitise nõuetes. Kostjal II oli võimatu abistada isikut, kes polnud kunagi tema poole kahju hüvitamise nõudega pöördunud. Kindlustusandja tasutud hüvitise suurus poleks olnud erinev sõltuvalt sellest, kas nõude 6(18)
oleks esitanud juriidiliste eriteadmisteta isik või advokaat. Nende kulude osas, mille üle pooled menetluses vaidlevad, oleks vaidlus tekkinud igal juhul, kuna mittevaralise kahju seadusest tuleneva suuruse eelduse ümberlükkamine saabki toimuda ainult kohtumenetluses. Samuti ei oleks kostja II hüvitanud saamata jäänud töötasu nõuet, mille osas puudub põhjuslik seos liiklusõnnetusega. Advokaat ei esitanud kindlustusandjale ühtegi sellist tõendit, mida hageja ei oleks saanud ise esitada või ei oleks seda saanud hankida kostja II ise.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 16. juuni 2021. a otsusega (parandatud 21. juuni 2021. a määrusega) hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitise kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest 602 euro 40 sendi ulatuses (sh käibemaks) ning mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise arvestatuna põhinõuetelt 2995 eurot 28 senti alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjate vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks summas 1284 eurot. Menetluskulud jättis kohus 62% ulatuses kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4005 eurot 60 senti ning kostja I menetluskulude suuruseks 2592 eurot ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2483 eurot 47 senti (62% 4005,60 eurost) ning hagejalt kostja I kasuks 984 eurot 96 senti (38% 2592 eurost). Väljamõistetud menetluskulude tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1498 eurot 51 senti, märkides, et kostjatel tuleb otsuse (otsuses ekslikult märgitud määruse) jõustumisest kuni täitmiseni tasuda solidaarselt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt välja riigituludesse menetluskulu (eksperditasu) 116 eurot.
3.1.Otsuse põhjenduste kohaselt kohustub kindlustusandja LKindlS § 12 järgi hüvitama sõiduki valdaja asemel kahjustatud isikule LKindlS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Selle üle, et kostja I oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kahju põhjustanud sõiduki valdaja (juhtis sõidukit), vaidlust ei ole. Tuginedes VÕS § 521 lg-le 1 ning § 521 lg 2 esimesele lausele, leidis kohus, et hageja võib nõuda kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. Kohus ei hinda käesolevas asjas kostjate vahel kindlustuslepinguga reguleeritud sisesuhet.
3.2.Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p-de 1, 2 või 5 järgi tegemist, kui teoga põhjustati teise isiku surm või tekitati talle kehavigastus või tervisekahjustus või kui teoga kahjustati teise isiku asja. Konkureerivalt võib tegu olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. Õigusvastase teo toimepanijaks ja delikti eest vastutavaks isikuks on esmajoones kahju otseselt põhjustanud isik, üldjuhul teisele mootorsõidukile otsa sõitnud mootorsõiduki juht. Lisaks peab isik vastutuse eeldusena olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises 7(18)
ka süüdi, kusjuures süüd eeldatakse. Süü hindamisel arvestatakse VÕS § 1050 lg 2 järgi lisaks isikult liikluses oodatava objektiivse hoolsuse järgimisele ka teda iseloomustavaid subjektiivseid näitajaid (vanus, kogemused jms). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I on tekitanud hagejale tervisekahjustuse liiklusnõuete rikkumisega. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja I tegu oli VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel õigusvastane, kuna isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumisega. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja töövõimetust ajavahemikel alates 12. kuni 28. veebruarini 2020 ning alates 5. kuni 17. juunini 2020 saab seostada kõnealuse liikluskahjuga ja kas sellest tulenevalt kuulub tekkinud kahju hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Pooled ei vaidle, et hageja viibis 2019. a detsembris ja 2020. a jaanuaris haiguslehel liiklusõnnetusest põhjustatud vigastuste tõttu ning sai sellel perioodil valuravi. 27. mail 2020, s.o umbes pool aastat pärast liiklusõnnetust, diagnoositi hagejal kompuutertomograafia abil roidemurrud. Nii kirjalikus ekspertarvamuses kui ka kohtuistungil suuliselt on ekspert selgitanud, et teatud roidemurde on röntgenis lihtsam tuvastada ja teatud roidemurde raskem. Praktikas jäävad osad murrud ka röntgenülesvõtetel tuvastamata. Kohtule esitatud retseptiravimite väljavõtte kohaselt on hageja ostnud valuvaigisteid veel ka 19. veebruaril 2020. Eelnevast tulenevalt on eluliselt usutav, et hageja roidemurrud tekkisid liiklusõnnetusest. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejaga oleks vahepealsel ajal toimunud mõni muu intsident, mis oleks võinud juba varem viga saanud piirkonnas täiendavaid kahjustusi tekitada, eriti arvestades seda, et hagejal olid rindkeres valud, mis piirasid oluliselt tema liikumist ja tegevusi. Kohus leidis eelmärgitu põhjal, et kostja I poolt toime pandud õigusvastase teo (liiklusõnnetuse põhjustamise) tulemusel saadud tervisekahjustuse tõttu pidi hageja viibima haiguslehel ka veebruaris ja osaliselt juunis 2020. Kohtu hinnangul puudus alus hüvitise välja maksmata jätmiseks perearsti poolt haiguslehe vormi täitmisel tehtud vea tõttu olukorras, kus on selge, et tegemist oli jätkuvalt sama vigastusega. Tegu polnud asjaoluga, mida hageja oleks saanud mõjutada. Liikluskindlustuse andja vastutab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1 ja § 26 (ja ka VÕS § 510) järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses. Kahju tekitaja ja tema kindlustusandja on VÕS § 521 lg 2 esimese lause järgi kannatanu ees solidaarvõlgnikud. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2020. a veebruaris saamata jäänud tulu katteks 1048 eurot 35 senti ning juunikuu saamata jäänud tule katteks 444 eurot 53 senti, kokku 1492 eurot 88 senti.
3.3.Hinnates hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude nõude põhjendatust, märkis maakohus, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtuvälisteks hüvitatavateks menetluskuludeks on menetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 mõttes. 8(18)
Kõiki hageja poolt nimetatud kulusid ei saa pidada vajalikeks kuludeks, mis on tekkinud käesoleva menetluse tõttu. Isikud peaksid suutma iseseisvalt esitada dokumente kindlustusandjale kindlustushüvitise saamiseks ning kindlustusjuhtumist teavitamiseks. Hageja on võtnud endale esindaja 9. detsembril 2019 kindlustusele kindlustusjuhtumist teavitamiseks ja kahjunõude koostamiseks. Kindlustusjuhtumist teatamiseks vajaliku blanketse vormi täitmiseks polnud advokaadi palkamine vajalik. Õigusalaste teadmistega esindaja järele tekiks vajadus siis, kui kindlustus keeldub kahjustatud isikule väljamakse tegemisest. Kohus pidas seetõttu põhjendatuks õigusabikulusid alates 1. aprillist 2020, kui kindlustusandja keeldus hüvitisnõuete tasumisest. Sellest ajast on hageja esindaja kulutanud 4 tundi ja 11 minutit, esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohus pidas sellises ulatuses kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leidis, et ka kohtumenetluseelsed õigusabikulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna põhinõude esitamise õigus on hagejal kostjate suhtes solidaarselt. Kohus mõistis eelmärgitut arvestades kostjatelt välja kohtumenetluseelsed õigusabikulud 502 eurot, koos käibemaksuga 602 eurot 40 senti.
3.4.LKindlS § 32 lg 1 alusel peab liikluskindlustuse kindlustusandja maksma kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist. Selle kahju hüvitamise nõude võib esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu ning kahju tekitaja ja tema kindlustusandja on kannatanu ees solidaarvõlgnikud (VÕS § 521 lg 1 ja lg 2 esimene lause). LKindlS § 32 ei sätesta mittevaralise kahju ülemmäära ning hüvitisena tuleb tasuda VÕS § 134 lg 2 kohane mõistlik rahasumma. LKindlS § 24 nimetatud kahju hüvitamise ulatus on sätestatud LKindlS § 25 lg-s 1 – surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot. Seega on ebaõige kostjate seisukoht, et nende jaoks kehtib mingi eriline hüvitise piirmäär või peaks sellest piirmäärast suuremat mittevaralise kahju hüvitist kuidagi eriliselt tõendama. Kahju on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 alusel õigusvastane. Kahju tekitanud isik ei ole tõendanud süü puudumist. Kohus pidas juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitist suuruses 1000 eurot. Arvestades, et hagejale on makstud mittevaralise kahju hüvitist 100 eurot, mõistis kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7, § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5 alusel kahju tekitanud isikult ning lisaks LKindlS § 24, § 32 lg 1, VÕS § 521 lg-te 1 ja 2 alusel kindlustusandjalt solidaarselt täiendavalt välja mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot.
3.5.Kohus pidas VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel otsuse põhjendatuks viivisenõuet alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.6.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 juhindudes 62% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.
3.7.Hageja esindaja märgitud ajakulu (30 tundi ja 1 minut) pidas maakohus põhjendatuks osaliselt. Kostjad ei pea maksma kinni hageja esindaja ajakulu kohtupraktika otsimisele (49 minutit). Kohtupraktika tundmine peaks olema advokaadi pädevuses. Põhjendatud ei ole ka ajakulu Asfaldigrupp OÜ-le päringu koostamise eest 32 minuti ulatuses. Tegemist ei olnud niivõrd keeruka päringuga. Põhjendatud ajakuluks selles osas on 30 minutit. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, ei ole vajalik ka hageja esindaja ajakulu kompromissettepaneku tegemiseks (ajakulu 51 minutit), sest kohus ei saa 9(18)
tekkinud ajakulu hinnata. Kohus selgitas, et loeb menetluskulude nimekirjas välja toodud kliendiga suhtlused menetlusdokumentide koostamise ajakulude hulka. Muude toimingute ajakulu pidas kohus mõistlikuks. Eelnevast tulenevalt luges kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 27 tundi ja 49 minutit. Hageja esindaja töö tunnihinda 120 eurot pidas kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega luges kohus hageja põhjendatud menetluskuluks 4005 eurot 60 senti (sh käibemaks). Kostja I menetluskulude nimekirja järgi on kuluks esindajakulu 2592 eurot. Kostja I esindaja ajakulu oli 18 tundi ning tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus pidas kulu asja keerukust ning mahtu arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja II maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 19. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses (mida täpsustas
10.augustil 2021) tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning 38% kostja I menetluskuludest hageja kanda (resolutsiooni p-d 5 jj). Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjatelt täiendavalt solidaarselt välja kahjuhüvitisena kohtuväliste õigusabikulude eest 1284 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjunõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud (nii maa- kui ringkonnakohtus) täies ulatuses kostjate kanda. Kaebuse kohaselt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude kandmine on õigustatud alles ajast, mil kostja II keeldus esmakordselt kahju hüvitamast. See kohtu seisukoht on TsMS § 436 lg 4 mõttes ka üllatav. Seadusest, sh VÕS § 128 lgst 3 ei tulene, et kannatanu peaks esmalt ise kahju sisse nõudma ja alles siis võib ta kahju sissenõudmiseks tekitada kulutusi (st kasutada professionaalset õigusnõustajat). Kostja I oli teadlik, et on tekitanud kahju, kuid ei astunud samme, et oma kahju hüvitada. Sõidukile, milles hageja kaasreisijana viibis, tekkinud kahju hüvitati samuti kostja II poolt, mistõttu oli kostjale II teada liiklusavarii asjaolud ning tal oli samuti võimalik ühendust võtta hagejaga ning kahju hüvitamist pakkuda. Kostja II seda ei teinud. Kostja II rikkus LKindlS § 39 lg-st 1 tulenevat kahju kindlakstegemise kohustust. Seetõttu pidi hageja lepingulise esindaja abiga kindlaks tegema, kui suur on talle tekkinud kahju. Ka pärast seda, kui hageja esindaja vahendusel kostja II poole pöördus, ei olnud kostja II valmis veel ise kahju suurust välja arvutama, vaid palus seda korduvalt teha hageja esindajal, suurendades selliselt kulutusi õigusabile. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja II keeldus esmakordselt kahju hüvitamisest hagejale 1. aprillil 2020. Mittevaralise kahju hüvitamisest 100 eurot ületavas ulatuses keeldus kostja II juba 16. jaanuaril 2020. 1. aprilliks 2020 oli kohtuväline vaidlus kostjaga II sisuliselt lõppenud ning algas nõude koostamine kostjale I ja sealt edasi juba kohtuvaidlus. Leides, et hageja oleks võinud ise esialgu kindlustusele nõude esitada, on maakohus arusaamatult ja oma põhjendustes seost loomata viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, mis käitleb müügilepingu ja sellest tuleneva kohustuste mittetäitmisega 10(18)
seotud õigusabikulusid, ning TsMS §-le 174, mis praeguses juhul ei ole üldse asjakohane. Kohus jättis analüüsimata vajalikkuse hindamise kriteeriumid, sh olukorra, millises staadiumis pöördus hageja lepingulise esindaja poole ning millist liiki kahju oli hagejale tekitatud. Talle tekkinud tervisekahju tõttu ei olnud hageja suuteline kindlustusega suhtlema. Isegi kui hageja oleks esimese kirja (blanketil) ise saatnud, oleks vastus olnud täpselt sama, mis kostja II 16. jaanuaril 2020 hagejale edastas ning seejärel oleks hageja lepinguline esindaja koostanud ikkagi samasisulise nõudekirja, kogunud tõendeid jms ning kohtuvälised menetluskulud oleksid olnud sama suured. Senise kohtupraktika põhjal tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Kostjad ei ole ka vastu vaielnud õigusabikulu suurusele, vaid ainult vajalikkusele. Hageja rõhutab, et käesolevas asjas kohtule esitatud hagiavalduse koostamisele kulunuks lepingulisel esindajal minimaalselt 9 tundi, kuid hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakuluks on märgitud alla 3,5 tunni (3t 19 min). Seega oli suur ettevalmistus ära tehtud juba kohtuväliselt. Kohus on jätnud selle põhjendamatult arvestamata. Samuti rahuldas maakohus tegelikult kõik hageja nõuded peale nõuete esitamiseks kulunud õigusabikulu. Selline kohtulahend, kus kahjuhüvitis mõistetakse küll välja, kuid õigusabikulude jaotuse tõttu muutub kahju hüvitamine sisutühjaks, ei tohiks saada tavaks. Kõik menetluskulud tuleks jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ei ole nõus maakohtu otsusega ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramaise osas ning leiab, et tema esindajakulud 4332 eurot 40 senti olid kogu ulatuses põhjendatud. Erinevalt maakohtust leiab hageja, et advokaadi poolt kohtupraktika otsimine ja tõlgendamine on asjakohase õigusteenuse osa ning sellega seonduv ajakulu hüvitatav. Samuti oli 2-leheküljelise päringu koostamise ajakulu Asfaldigrupp OÜ-le täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Hüvitada tuleks ka kopromissläbirääkimiste ajakulu, kuna pooled pidasid läbirääkimisi kohtu palvel ning kogu kohtuvaidlus (sh kompromissläbirääkimised) on tingitud kostjate pooslest kahju hüvitamata jätmisest. Kostja I menetluskulude suurust ei ole kohus sisuliselt üldse hinnanud, kuna need olid kokkuvõttes väiksemad kui hageja kulud. Sellega rikkus kohus TsMS § 175 lg-t 11, mille kohaselt ei ole kohtul menetluskulude hindamise kohustust vaid siis, kui kuludele pole vastu vaieldud. Kuna hageja vaidles kostja I kuludele vastu, oleks maakohus pidanud neid kulusid ka hindama. Kuivõrd tõendamiskoormis oli asjas eelkõige hagejal, on loogiline, et hageja menetluskulud on kostjate omast suuremad.
Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
Kostja I märgib, et tema kostjana kaasamine käesolevasse vaidlusesse ei ole olnud mõttekas. Menetluskulude jaotuse osas ei ole kaebus põhjendatud. Hagi rahuldamise ulatust arvestades on maakohtu määratud kulude jaotus loogiline. Asjas kogutud tõendid näitavad, et hageja oli faktiliselt olnud kogu aeg töövõimeline ning täitnud ajutise töövõimetuse perioodidel aktiivselt tööülesandeid, sh osalenud objektide ülevaatustel, teinud pakkumisi, koostanud akte jne. Hageja ei ole tegelikult ja sisuliselt haiguslehel olnud ning on keeruline hinnata, millised hageja väited oma tervisekahjudest 11(18)
üldse tõele vastavad. Maakohus ei ole otsuses sellele mingit tähelepanu pööranud, kuid ringkonnakohus võiks hageja apellatsiooni menetledes seda teha.
Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
7.Koos vastusega hageja apellatsioonkaebusele esitas kostja II 18. augustil 2021 ka vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest 602 eurot 40 senti ning jättis 62% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Kostja II palub teha menetluskulude osas uue otsuse, millega jäetakse kõikide menetlusosaliste esimeses astmes kantud kohtukulud hageja kanda, või alternatiivselt jaotada menetluskulud selliselt, et 53% kostjate menetluskulusest (1373 eurot 76 senti) jäetakse hageja kanda ning 47% hageja menetluskuludest (1882 eurot 63 senti) jäetakse kostjate kanda ning menetluskude tasaarvestuse tulemusena hageja menetluskuludest 508 eurot 87 senti solidaarselt kostjate kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja LKindlS §-st 24 tulenevalt kahju ainult liikluskindlustuse seaduse kohaselt. Viimases ei ole sätestatud, et peale asja- ja isikukahju (VÕS §-d 129, 130 ja 132) kuuluksid hüvitamisele muud VÕS §s 128 nimetatud kulud. Seega ei kuulu kohtumenetluseelsed õigusabikulud kindlustusandja poolt hüvitamisele. LKindlS § 1 küll lubab kohaldada võlaõigusseaduse üldsätteid, kuid arvestama peab liikluskindlustuse seadusest tulenevaid erisusi. Üheks erisuseks on LKindlS §-s 24 sätestatu, millega kahju hüvitamisele võlaõigusseaduse üldsätteid ei kohaldata. LKindlS § 24 teise lause kohaselt ei pea kindlustusandja hüvitamise kohustuse ulatus olema võrdne kahju põhjustaja vastutuse ulatusega. Järelikult ei ole seadusandja ette näinud, et liiklusõnnetuse põhjustaja ning tema kindlustusandja vastutus oleks kahjustatud isiku ees võrdse suurusega ning võrdsetel juriidilistel alustel. Isegi kui kohtueelseid õigusabikulusid oleks võimalik kindlustusandjalt seaduse alusel sisse nõuda, ei ole need kulud vajalikud ja mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale II oli teada, et hagejale endale tekkis kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel kahju. LKindlS § 37 kohaselt pidi hageja kahju nõude hüvitamiseks esmalt kindlustusandjat kindlustusjuhtumist teavitama. Kindlustusandja ei pea seadusest tulenevalt enne kahjustatud isiku teavitamiskohustuse täitmist ise kahjustatud isiku poole pöörduma. Kahju suuruse kindlakstegemine eeldab esmalt kahjustatud isikult vajalike tõendite esitamist. Seadusest ei tulene, et kindlustusandja või kahju põhjustanud isik peaksid iseseisvalt otsima tõendeid kahjustatud isikule tekkinud kahju suuruse leidmiseks. Kindlustusandja palus esitada hagejal saamata jäänud tulu kindlakstegemiseks vajalikke dokumente. Samasisulisi tõendeid nõuab kindlustusandja kõikidelt kannatanutelt. Tõendamata on hageja väide, et ta ei olnud liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu võimeline kindlustusandjaga suhtlema või oleks see olnud raskendatud. Suhelda oleks saanud e-posti või telefoni teel. Kostja I on esitanud tõendeid, et hageja ajas töövõimetuse ajal tööasju ja suhtles erinevate asutustega. Tõsiseltvõetavad ei ole väited, et hageja oli kohtueelselt võimeline suhtlema advokaadiga, kuid mitte kindlustusandjaga.
12(18)
Arvestada tuleb ka sellega, et hageja ei esitanud kohtueelselt selliseid dokumente, mida saanuks koostada ja esitada ainult õigusalaste eriteadmisteta isik. Kostja II selliste dokumentide esitamist hagejalt ka ei nõudnud. Hageja ei esitanud enne kohtumenetlust selliseid tõendeid, mis oleksid võinud ära hoida kohtuvaidlust saamata jäänud tulu osas. Vastasel juhul ei oleks tekkinud kohtumenetluses vajadust ekspertiisi korraldamiseks. Hageja poolt kohtueelselt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 9400 eurot oli ilmselgelt ülepaisutatud ja ebamõistlik nõue. Seda ei pidanud mõistlikuks ka kohus. Ebamõistlike nõuete esitamist kohtueelselt ei saa pidada vajalikuks ja mõistlikuks kuluks. Selliste nõuete esitamine ei aita ära hoida kohtuvaidlust. Maakohtu määratud menetluskulude jaotust vaidlustab kostja II põhjusel, et tegi menetluses hagejale mõistliku kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 võimaldab jätta menetluskulud poole kanda, kes kompromissettepanekuga ei nõustu. Kostja palub jätta esimeses kohtuastmes kõikide menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja II muuta maakohtu menetluskulude jaotust kostjatele kasulikumaks juhul, kui ringkonnakohus rahuldab kohtueelsete õigusabikulude nõude maakohtust väiksemas ulatuses.
8.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning sellelt summalt arvestatud viivise saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud nõuded rahuldab. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on poolte nõuded osaliselt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 602 euro 40 sendi ulatuses, mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot ning viivise arvestatuna põhinõuetelt (2995 eurot 28 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja nõude kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks jättis maakohus 1284 euro ulatuses rahuldamata. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja nõuded kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning sellelt summalt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata, samuti vaidlustab hageja otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja II on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus kohtuväliste 13(18)
õigusabikulude nõude 602 euro 40 sendi ulatuses rahuldas, samuti vaidlustab kostja II maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja I ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Kostjad ei ole praeguses asjas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses ning osalevad seega menetluses hageja suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hageja nõuded kostja I vastu rahuldas, samuti osas, milles kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot ning nimetatud summadelt alates otsuse jõustumisest arvestatud viivise. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks – kostja II suhtes kogu ulatuses ning kostja I osas 602 eurot 40 senti ületavas ulatuses. Samuti vaidlevad pooled selle põhinõude osaga seonduva viivisenõude üle ning menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse üle. Muud nõuded enam vaidluse all ei ole.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt vaidlusalusele õigussuhtele antud kvalifikatsiooniga. Mootorsõiduki otsese valdaja vastu võib liiklusõnnetuse põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitada VÕS § 1057 alusel riskivastutusele tuginedes. Nimetatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas ei ole välistatud nõude esitamine kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel. Tegemist on materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega (VÕS § 1056 lg 3). Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et 22. novembri 2019 toimus liiklusõnnetus, kus kostja I juhitud sõiduauto sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud teisele sõidukile, milles viibis ka hageja, kes sai õnnetuse tagajäerjel tervisekahjustuse (pooled vaidlesid maakohtu menetluses küll tervisekahjustuse raskuse üle). Kostja II kui kohustusliku vastutuskindlustuse andja vastutab kindlustatud isiku poolt põhjustatud kahju eest liikluskindlustuse seaduses (ja VÕS §-s 510) ettenähtud ulatuses. Kahju hüvitamise nõude võib LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja ka VÕS § 521 lg 1 esimese lause järgi esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu. Kahju tekitaja ja tema kindlustusandja on VÕS § 521 lg 2 esimese lause järgi kannatanu ees solidaarvõlgnikeks.
12.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja saab kostjalt II nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ning kas ja millises ulatuses on need kulud VÕS § 128 lg 3 tähenduses mõistlikud.
12.1.Juhul kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, võimaldab VÕS § 128 lg 3 nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist, mida kannatanud on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28 koos selles viidatud lahenditega).
12.2.Ringkonnakohus ei nõustu kostja II seisukohaga, nagu välistaks LKindlS §-s 24 sätestatu kannatanu võimaluse nõuda liikluskindlustuse andjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. LKindlS § 24 esimese lause järgi hüvitab kindlustusandja 14(18)
kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes samas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (LKindlS § 24 teise lause kohaselt ei piira LKindlS 3. peatükis sätestatu kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel). LKindlS § 24 esimese lause osa "käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses" tuleb tõlgendada kui viidet sama seaduse § 23 lgs 1 märgitud alustele, §-s 25 sätestatud kindlustussummade, §-s 33 toodud kahjuvälistustele ning liikluskindlustuse seaduses täpsustatud nõuete ulatusele. Seega peab kindlustusandja üldjuhul hüvitama igasuguse kahju, mille eest kindlustatud isik võlaõigusseaduse järgi vastutab, kui seda kohustust ei ole liikluskindlustuse seaduses eraldi välistatud, piiratud või täpsustatud (vt ka LKindlS-Komm/Lahe (2017) § 24, lk 98).
12.3.Eelmärgitu siiski ei tähenda, et kahjustatud isiku õigusabikulud tuleb kindlustusandjal alati hüvitada. See, kas ja millises ulatuses saab kannatanu õigusabikulusid pidada VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikeks kuludeks, sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest. Ringkonnakohus leiab, et kuna liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus (hiljem selgunud asjaoludel oli hageja saanud õnnetuses ka kehavigastuse) ning hageja soovis mh mittevaralise kahju hüvitamist, oli ringkonnakohtu arvates praegusel juhul põhjendatud professionaalse õigusnõustaja (advokaadi) kohene kaasamine. Ilma selleta ei oleks saanud hageja oma õigusi suhtluses kindlustusandajaga tõhusalt kaitsta. Muu hulgas ei nähtu asja materjalidest, et kostja II olnuks valmis kaaluma kohtumenetluse eelselt mittevaralise kahju hüvitamist suuremas ulatuses kui 100 eurot. Samas ei tulene LKindlS §-st 32 kindlustusandjale mittevaralise kahju hüvitamise piiranguid. Kindlustusandjal tuleb kahjustatud isikule hüvitisena tasuda VÕS § 134 lg 2 kohane mõistlik rahasumma ning ringkonnakohus ei nõustu kostja II positsiooniga, nagu saaks LKindlS § 32 lg-st 3 tuleneva mittevaralise kahju suuruse eeldust ümber lükata ainult kohtumenetluses. Praeguse juhtumi asjaolusid, varasemat kohtupraktikat ning Eesti ühiskonna heaolu taset arvestades pidanuks VÕS § 134 lg 2 kohane mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks olema suurusjärgus 1000 eurot (sarnaselt maakohtu poolt leituga), seega oluliselt rohkem kui kostja II poolt hüvitatud 100 eurot.
12.4.Eelmärgitut arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejal tekkis vajadus esindajale alles siis, kui kostja II keeldus hagejale väljamakse tegemisest. Ringkonnakohus lisab, et pidades põhjendatuks ainult alates 1. aprillist 2020 kasutatud õigusabiteenuseid, ei aidanuks kohteelse õigusabi kasutamine kaasa kokkuleppe saavutamisele (ja kohtuvaidluse ärahoidmisele). Lisaks nähtub apellatsioonkaebusele lisatud tõendist, et mittevaralise kahju hüvitamisest 100 eurot ületavas ulatuses keeldus kostja II juba 16. jaanuaril 2020 (II kd, tl-d 146–147). Hageja märgib apellatsioonkaebuses põhjendatult, et 1. aprillil 2020 kohtueelne vaidlus kostjaga II suures osas juba lõppes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määravat tähtust sellel, kas hageja tervislik seisund võimaldanuks tal ise vahetult kindlustusandjaga suhelda või mitte.
12.5.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kantud õigusabikulud (1886 eurot 40 senti) tervikuna mõistliku suurusega. Kostjad ei ole ka esitanud iseseisvaid vastuväiteid hagejat esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingute ajamahule 13 tundi 6 minutit (I kd, tl-d 107–108) ega väitnud, et hageja oleks saanud samaväärset õigusabiteenust 15(18)
odavamat (VÕS § 139 lg 1). Hageja on esitanud kulude tekkimist tõendavad arved (I kd, tl-d 191, 192, 193, 194, 195 ja 196).
12.6.Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada mõista kostjatelt täiendavalt välja hüvitise kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest 1284 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad vastutavad kohtueelsete õisabikulude hüvitamise eest hageja ees solidaarselt (VÕS § 521 lg 2 esimese lause). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse p-des 43, 44, 46 ja 47 sisalduvad viited TsMS §-le 144 ja teistele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei ole asjakohased, kuna menetlusseadustik ei reguleeri kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist.
13.Lähtudes VÕS § 113 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 367 mõistab ringkonnakohus välja 1284 eurolt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatori (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) järgi arvestatuna 188 eurot 94 senti. Ringkonnakohus mõistab välja ka alates 17. märtsist 2022 sissenõutavaks muutuva viivise 1284 eurolt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
14.Maakohus jättis hagi rahuldamise ulatusest lähtudes menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 62% ulatuses kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hageja põhinõuded täies ulatuses, muudab ringkonnakohus seda menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg-s 1 juhindudes hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostjate kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Vastusena kostja II apellatsioonkaebuse väidete märgib ringkonnakohus, et TsMS § 163 lg 2 võimaldaks hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes vastaspoole pakutud kompromissiga ei nõustunud. Selle sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Praegusel juhul selliseks sekkumiseks alust ei oleks. Maakohus rahuldas hagi kostja II poolt kompromissina pakutust (I kd, tl 179) oluliselt suuremas ulatuses.
15.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
16.Kostjad vastutavad (TsMS § 165 lg 3).
hageja
menetluskulude
hüvitamise
eest
solidaarselt
17.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus TsMS § 174 lg 5 kohaselt vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. 16(18)
18.Vaidlustatud otsuses on maakohus hageja menetluskulude suurust hinnanud ning lugenud menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) põhjendatud ja vajalikuks suuruseks koos käibemaksuga 4005 eurot 60 senti (27 t 49 min tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud dikrestioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei teostanud maakohus seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt, pidades ebavajalikuks esindaja ajakulu kompromissettepaneku tegemiseks, kuna pooled kompromissile ei jõudnud ning kohus ei saa tekkinud ajakulu (51 min) hinnata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus pooled pidasid kompromissläbirääkimisi kohtu ettepanekul (kohus tegi vastava ettepaneku 18. novembri 2020 istungil; I kd, tl 178), on sellega seonduv ajakulu eelduslikult hüvitatav. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud kohtule argumateeritud kompromissettepaneku (I kd, tl 182). Muus osas ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu arvates alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et advokaat peaks tundma vähemalt konkreetse kitsama õigusvaldkonna (milles advokaat on otsustanud õigusteenust osutada) riigisisesest kohtupraktikat. Kohtulahendi täpse viite otsimine võib olla hüvitatav osana kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu otsust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmäärmise osas ei vaidlustata. Seega oli hageja esindajakulude põhjendatud ja vajalikuks suutuseks maakohtu menetluses ringkonnakohtu arvates 4128 eurot (28 t 40 min tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja I menetluskulude põhjendatud suurust.
19.Hageja poolt 28. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1636 eurot 80 senti (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja on teinud seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja kostja vastuapellatsioonkaebusele vastamisega, kohtudokumentidega tutvumisega ning lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisega teinud toiminguid kokku 11 tunni 22 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas ringkonnakohtule seisukohta esitanud.
21.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 17(18)
tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
22.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulude (esindajakulu) suuruseks 4128 eurot ning apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks 1636 eurot 80 senti (sh käibemaks) ning mõistab nimetatud summad kostjatelt hageja kasuks välja.
23.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust, mõistab sarnaselt maakohtuga TsMS § 179 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja eksperditasu 116 eurot. Summa tuleb kostjatel tasuda vastavalt maakohtu otsusele lisatud makseinfole.
25.Hageja on esitanud 28. veebruari 2022. a menetlusdokumendis vastuväite (TsMS § 333 lg 1) ringkonnakohtu 24. jaanuari 2022. a määruses sisaldusvale menetluslikule otsustusele, millega kohus keeldus vastu võtmast hageja poolt vastuapellatsioonkaebusele esitatud vastusele lisatud dokumentaalseid tõendeid. Hageja palub nimetatud tõendid vastu võtta. Kostjad paluvad 2. ja 3. märtsil 2022 esitatud seisukohtades jätta vastuväite rahuldamata. Ringkonnakohus jääb 24. jaanuari 2022. a määruses (p-s 11) esitatud seisukohtade juurde ning jätab vastuväite rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.