Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

01.03.2022 määras kohus teha ettepanek J Li pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda hiljemalt 15.03.2022 pankrotimenetluse kulude deposiit summas 2000 eurot. Deposiit summas 2000 eurot tasuti THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ poolt 14.03.2022. 15.03.2022 esitas pankrotihaldur kohtule täiendatud ajutise halduri tasu taotluse, milles palus hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summast ja osaliselt võlgniku pankrotivarast. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Terje Eipre ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 07.04.2022.a kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kuulub kinnisvara, edastab kohus määruse kinnistusosakonnale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. Võlausaldaja on pankrotiavalduses taotlenud kohtult kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu. PankrS § 91 lõike 1 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Võlausaldaja ei ole toonud välja, mis asjaoludest tingituna ta ärikeelu kohaldamist võlgniku suhtes taotleb ega põhjendanud esitatud taotlust. Kohtul ei ole seega võimalik hinnata vastava abinõu rakendamise vajalikkust käesolevas menetluses. Kohus jätab võlausaldaja taotluse rahuldamata ning ärikeelu võlgniku suhtes kohaldamata. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 11,85 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 130,80 eurot 1 tund, mis on ajutise halduri tunnitasu ülemmäära piires. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1549,98 eurot (11,85 x 130,80), millele lisandub käibemaks summas 310 eurot, kokku summas 1859,98 eurot. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu mõista välja osaliselt võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtudeposiiti tasutud summast ning ülejäänud osas pankrotivarast. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 1500 eurot (sealhulgas käibemaks) kuulub hüvitamisele THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ poolt 05.01.2022 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1500 euro arvelt ning ülejäänud osas summas 359,98 eurot THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ poolt 14.03.2022 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 2000 euro arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks.

Võlausaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 2040 eurot (riigilõiv 300 eurot, deposiit 1500 eurot ja õigusabikulu 240 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 9 tasunud avalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivukulu 300 eurot on põhjendatud menetluskulu. Võlausaldaja lepinguline esindaja THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ jurist Tanel Riivits vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Võlausaldaja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldajal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Võlausaldaja on märkinud õigusabi toiminguteks materjalide läbitöötamine, pankrotiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi, summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks ning määrab kindlaks võlausaldaja õigusabikulud summas 240 eurot. Võlausaldaja on tasunud PankrS § 11 alusel kohtu deposiiti 1500 eurot, mille arvelt hüvitatakse ajutise halduri tasu ja kulutused. Nimetatud kulu on põhjendatud pankrotimenetluse kulu PankrS § 150 lg 1 p 6 alusel. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike pankrotimenetluse kuludena kindlaks 2040 eurot (riigilõiv, õigusabikulud ja tasutud deposiit). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele

võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-123-13, p 12). Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.